1945.1949. aastal moodustas loomulik juurdekasv vaid 1,7% vabariigi rahvastiku üldisest juurdekasvust ja 5,2% linnarahvastiku juurdekasvust. Sisseränne 1940-ndate lõpul alustati Eestis kollektiviseerimist (kolhooside rajamist) ja kiirendatud tempos industrialiseerimist, millega kaasnes taditsioonilise maakultuuri hävitamine, muulaste massiline migratsioon Eestisse. Aastatel 1945 - 1990 käis läbi 1,5 miljonit inimest. 600 000 tuhandest muukeelsest inimesest valdas eesti keelt alla 10 % . Kindlasti on need faktorid, millest järeldusi oskab ennast eestlase olukorda panev inimene isegi teha ja mis mõjutavad eestlaste suhtumist rahvusvähemustesse tänapäevani. 1989.a. andmeil on Eestis suuremad rahvused venelased 474 834, ukrainlased 48 271, valgevenelased 27 711, soomlased 16 622, juudid 4613, tatarlased 4058, sakslased 3466, lätlased 3135, poolakad 3008, leedulased 2568, armeenlased 1669, aserid 1236, moldaavlased
Tegelikult peavad õpetajad olema vägagi kultuuritundlikud, teadlikud õpilaste kultuurierinevustest ja sellest, kuidas need mõjutavad õpistiile, käitumismudeleidjm. Eelöeldu nõuab muudatusi ka õpetajakoolituse kontseptsioonis ja õppekavades. Eestis on multikultuurilise hariduse käsitlusi õpetajakoolitusse toodud vähemalt valikainete raames. Õpetajatele pakutakse täienduskoolituse pakette. Õpetaja roll klassis oleneb mitmest tegurist: nt mitu õpilast on muukeelsest kodust, kuidas toetab kool õpetajat materiaalselt ja professionaalselt, milline on õpetaja motivatsioon tööks nende lastega, kuidas oskab õpetaja kohandada õpetamismetoodikat, keelekasutust, luua koolis multikultuurilist atmosfääri jne. Tugisüsteemid Vähemusrahvustest õpilastel esineb koolis algperioodil sageli kohanemisprobleeme, mis toe saamise korral ületatakse. Lapse esimeseks toeks peavad olema tema vanemad
nihet teadlikkuse suurenemise osas märgata ei ole, teatas Terve Eesti sihtasutus. Ligi kolmandik vastanutest leidis, et HIV ei ole Eestis nii tõsine probleem, et puudutaks teda või tema lähedasi ja nõuaks ettevaatusabinõude tarvituselevõtmist. Probleemi tõsidust eitasid rohkem Eesti väiksemate linnade ja alevite elanikud, mehed ja juhtivtöötajad. Partneriga on HIV-teemast rääkinud iga kolmas eestimaalane ning lastega on seda teemat puudutanud 30% eestikeelsest ja 46% muukeelsest elanikkonnast. ,,Uuring näitab, et tavalised tööealised elanikud alahindavad oma riskitaset - väga suur osa ei pea vajalikuks ettevaatusabinõusid tarvitusele võtta. See on märk, et teavitustööd tuleb tõhusamaks muuta, kui soovime Eestis levivale epideemiale piiri panna ja vältida tulevikus väga tõsiseid tagajärgi," lausus TNS Emori juhataja Karin Niinas. Inimesed peavad oluliseks teavitustööd, kuid ei kavatse ise ettevaatusabinõusid tarvitusele võtta
Keelekümblus: algus 1965, mil Kanada lapsevanemate algatusel hakkasid ingliskeelsed lapsed kõiki aineid õppima prantsuse keeles. Eesti keelekümblusprogrammi tegevusi alustati 1998. aastal, keelekümblusklasse on avatud alates 2000. aastast. keelekümblus on õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. tänaseks rakendavad peaaegu pooled Eesti muukeelsest koolidest keelekümblusmetoodikat. samaaegselt tähtsustatud aine, keel ja õpioskused. programmis on eestikeelse õppe maht vähemalt 60% Varases keelekümblusprogrammis õpilased kas lasteaiast või 1. klassist põhikooli lõpetamiseni. Varase täieliku keelekümbluse puhul alustatakse lasteaias või esimeses klassis ning õpitakse kõiki õppeaineid eesti keeles. Teise klassi teisel poolaastal hakatakse õppima vene keelt kui emakeelt. Neljandast
ingliskeelsed lapsed kõiki aineid õppima prantsuse keeles. keelekümblusklassid eriti populaarsed kahe (mitme) riigikeelega riikides, nt Soome. Eesti keelekümblusprogrammi tegevusi alustati 1998. aastal, keelekümblusklasse on avatud alates 2000. aastast. keelekümblus on õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. tänaseks rakendavad peaaegu pooled Eesti muukeelsest koolidest keelekümblusmetoodikat. keelekümbluskoolides ja lasteaedades õpib kokku 4300 last. keelekümbluses on samaaegselt tähtsustatud aine, keel ja õpioskused. programmis on eestikeelse õppe maht vähemalt 60%. Varases keelekümblusprogrammis õpilased kas lasteaiast või 1. klassist põhikooli lõpetamiseni. Varase täieliku keelekümbluse puhul alustatakse lasteaias või esimeses klassis ning õpitakse kõiki õppeaineid eesti keeles
sisukamat kirjandust, mida ta vastukaaluks seab kirjastajate poolt äilistel kaalutlustel levitatavale alavä artuslikule pahnale. Nii on Bornhöe tõkes (lüendatult) ilmunud «Robinson» (1891), «Reinuvader Rebane» (1892), «Don Quijote» (1900), ajaloolisi jutustusi saksa ja vene keelest jm. Neid eesmäke taotles ka tema almanahh «Lindanisa», kus ilmus muuhulgas Lermontovi luuletuse ««Ingel» tõge ja veneaineline ajalooline jutustus «Saara». Bornhöe enese muukeelsest ilukirjanduslikust ja publitsistlikust tegevusest puudub seni konkreetsem üevaade, mis võks pakkuda peaasjalikult kül biograafilist huvi. On teada, et tal Saksamaal mitmeid töd ilmus (sellele vihjab ta ise kirjas A. Buschile 4. juulil 1891), samuti teavad kirjaniku omaksed nimetada üt Bornhöe romaani «Buduar und Zirkus» (Bruno v. Innise pseudonü umi all), kuid seni ei ole õnestunud neid teoseid leida. Bornhöe loomingu paremikku iseloomustab haa- 459