Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muud kunsti- ja kultuurivaldkonnad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viin, filmikunst, mary, tuntumateks, claude, arnold, richard, debussy, strauss, kunstiliik, algsel, meelelahutus, staar, filmikunsti, nimesid, charlie, chaplin, viktoriaanlik, piirini, viidud, naiselik, graatsiline, tipul, figuur, hallid, varasemast, ripsmete, immutatud, kübarad, ettepoole, kaldus, 1910, ester, 11111900-1910-20. sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg. Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps naine. Säbrulised, kuid lopsakad-Moes olid natuke säbrulised, kuid lopsakad soengud. Pea näis rikkaliku juuksepahmakaga ja tolle aja tohutute kübaratega hiiglasuur. Kunstjuuksed-Algselt kasutati soengule volüümi andmiseks hobuse juukseid, kui hiljem mindi üle kunstjuustele. Gipsoni tüdruk-Charles Dana Gibson oli illustraator, kes lõi iluikooni nimega Gibsoni tüdruk. Tema loodut hakati jäljendama koheselt nii Ameerikas kui ka mujal maailmas. Gibsoni tüdruk oli pikk, sale, rinnakas ning S-kujulise figuuriga. Tema kael oli peenike ja pikk ning juuksed olid omakorda selle rõhutamiseks üles kuhjatud. Juuksed üleskuhjatud- Lopsakad lained ja üleskuhjatud elegants erinesid vaid selle poolest, kui palju oli soengusse lisatud kunstjuukseid ja kui suur oli polsterdus, mille ümber juuksed koguti. Juus
1900-1910 rõivaste ajalugu Mis mõjutas 1900-1910 moodi? Antud ajastu suurimaks moe mõjutajaks on tööstuslik revolutsioon. 1900-1910 ajastu naiste mood Antud ajastu moed olid ülinaiselikud ja graatsilisemad, varasematel ajastustel. Kasutati vabamat joont ja rõivastiil oli uhke ja külluslik. Moodi tuli lopsakam siluett ja ideaaliks oli küps naine. Uue siluetiga kaasnesid ka uued mustid ja värvid. Populaarsuse tipul oli S-figuur. Loobuti dekolteeosa katvate väikeste rinnarättide kandmisest. Moodi tuli ümar kaelaauk ja populaarsust võtsid ka bubikrae, V- ja gladkaelus. Kuni abiellumiseni pidid neiud ja vallalised naised kandma piiratud heletates värvides ja vähestes kaunistustes rõivaid. Üha enam kogusid populaarsust kostüümid. Võrreldes 1890ndatega oli kostüümijakk märgatavalt pikem ning seelik sirgem. Uueks suunaks sai selgelt mehelik joon. Vali
1 Sissejuhatus Käesolevas töös heidan pilgu ajalukku ja uurin peakatete tähtsust ja tähendust läbi ajaloo alates Vana-Kreekast kuni tänapäevani. Peakatete roll on olnud läbi aja sama tähtis kui kogu muu riietus ning sinna juurde kuuluv. Väike pilk ajalukku viitab mütsile, kui staatuse ja klassisümbolile. Müts on peakate, millel võib olla nii kaitsefunktsioon, tseremoniaalne kui usuline tähendus, see võib kanda ohutuse eesmärki kui olla moe aksessuaar. Minevikus olid kübarad ja mütsid sotsiaalse staatuse näitajad. Lahingutes eraldasid need rahvuseid ja auasteid. Kübarad ja muud peakatted on olnud meie ümber väga pikka aega. On raske öelda millal tõmmati esimene loomanahk üle pea kaitsmaks ilmastiku ja loodusjõudude eest ning olgugi et tegu ei olnud kübaraga selle tavapärases tähenduses, oli selge et kaetud pea annab nii mõnelgi juhul eelise. Üks esimesi tõendeid kübarast on leitud Teeba hauamaalilt Kreekas, Kesk- Kreeka piirkonnas Biootia m
10. Edvard Munch norralane, kes tegeles edukalt nii ekspressionismi kui ka juugendstiilis. 11. Vassili Kandinsky abstraktsionismi voolu alusepanija ja üks tähtsamaid ideolooge. 12. Pablo Picasso Kubismiga sensatsiooni tekitanud kunstnik, kes tituleeriti hiljuti üheks sajandi suurimaks, kes tegi läbi enam-vähem kõik moevoolud, nii et tema tööde hulgast võib leida küllalti eripalgelisi teoseid. 13. Claude Debussy impressionistlikku muusika rajaja, üks tuntumatest heliloojatest 20.sajandi algul. 14. Arnold Schönberg üks tuntumatest heliloojatest 20.sajandi algul. 15. Richard Stauss üks tuntumatest heliloojatest 20.sajandi algul. 16. Charlie Chaplin - (pärisnimega Sir Charles Spencer Chaplin juunior; 16. aprill 1889 London, Inglismaa 25. detsember 1977 Vevey, Sveits) oli inglise komöödiafilmilavastaja, -stsenarist, -näitleja ja produtsent. 17
Klimt. Ekspressionismi tõid kunsti osalt needsamad nimed, kes olid kuulsust saavutanud juba juugendstiilis, näiteks norralane Edvard Munch. Alguse sai ka abstraktsionism. Selle voolu alusepanija ja üks tähtsamaid ideolooge oli venelane Vassili Kandinsky. Hiljem lisandus sajandi suurimaks kunstnikuks tituleeritud Pablo Picasso, kes tegi läbi enam-vähem kõik moevoolud. Muud kunsti- ja kultuurivaldkonnad Maailma muusikapealinnadeks olid Pariis ja Viin. Tuntumateks heliloojateks olid Claude Debussy, Arnold Schönberg, Richard Strauss jpt. Teisel pool Atlandi ookeani sai samal ajal alla filmikunst ning kuulsaks sai filmikunsti üks suurimaid nimesid Charlie Chaplin. Silmatorkavad muutused toimusid moes. 1901.a suri Inglise kuninganna Victoria ning temaga koos viktoorianlik ajastu. Naised ütlesid järk-järgult lahti lämmatavatest korsettidest, ahistamise ja allasurutuse sümbolist, samuti S- kujulisest figuurist.
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Ohoo, Lambert Hoctement!» «Susi söögu Saksa korporatsiooni prokuraatorit!» «Ja Sainte-Chapelle'i kaplaneid ühes nende hallide nahkvattidega; cum tunicis grisis M» «Seu de pellibus grisis fourratish ' «Ohoo, kunstide meistrid *! Küll on neil aga kaunid mustad rüüd! Küll on aga kaunid punased rüüd!» «Ilus saba rektori taga!» «Nagu Veneetsia doodzil, kes merepulma sõidab.»* 8 «Vaata, Jehan! Sainte-Genevieve'i kanoonikud!» «Käigu põrgu kõik kanoonikud!» «Abt Claude Choart! Doktor Claude Choart! Kas te otsite Marie-la-Giffarde'i?» «Too elab Glatigny tänavas *.» «Ta teeb pordumajade ülemale voodit.» «Ta maksab talle neli teenarit; quatuor denarios3.» «Aut unum bombum.»4 «Kas tahate öelda, et igalt ninalt?» «Sõbrad! Meister Simon Sanguin, Pikardia elektor, kellel naine laudjal istub.» «Post equitem sedet atra cura.» 5 «Ikka julgesti, meister Simon!» «Tere, härra elektor!» «Head ööd, elektoriproua!»