...................................3 Mükoriisa teised vormid.................................................................................4 Mükoriisade teke............................................................................................5 Sissejuhatus Mükoriisa mõiste võttis 1885. aastal kasutusele saksa teadlane Frank, kes defineeris seda kui taimejuure ja seene vastastikku kasulikku (mutualistlikku) kooselu vormi. Just mutualistlik suhe eristab seenjuurt ehk mükoriisat teistest taimejuurte ja seente vastastikmõjudest (interaktsioonidest): parasitismist, saprotroofsusest ja kommensalismist. Looduses on tegelikult võimatu neid täpselt piiritleda, sest mullas toimuvaid protsesse on mikroobide tasemel väga keeruline mõõta, kasu on lai mõiste ning palju oleneb konkreetsetest keskkonnatingimustest. Arbuskulaarne mükoriisa
Mükoriisa Mükoriisa (kr. mykós - seen; kr. riza - juur) ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mükoriisne kooselu on mutualistlik ja selle käigus koloniseerib seen peremeestaime juure intratsellulaarselt, mis tähendab, et seen tungib peremees taime juure rakkudesse või ekstratsellulaarselt, mis tähendab, et seen elab juurerakkude pinnal. Mutualislik suhe eristabki mükoriisat teistest taime juurte ja seente vahelistest vastastikmõjudest ehk interaktsioonidest nagu parasitism, saprotroofsus ja kommensalism. Seenehüüfidel on taimede mineraaltoitumises oluline osa. Et
58. Sümbioos, kommensalism, mutualism, parasitism. Sümbioos partnerite vastastikust kasu andvat kooselu. Laiemas mõttes on kolm alajaotust: mutualism ehk sümbioos kitsamas tähenduses on kasulik mõlemale osalisele, kommensalism ühele osalisele kasulik, aga teisele (peremehele) pole sellest kasu ega kahju. Parasitism ühele osalisele kasulik (parasiit e nugiline), aga teisele kahjulik. 59. Liitorganismid: samblikud, sümbiontidega loomad, mükoriisa jne. mükoriisa soontaimede ja seente mutualistlik kooselu. Enamus taimede, sh. puude ja juurte peal või sees elavad sümbiontsed seened, kelle niidistik toimib otsekui juurte pikendusena. Arvatakse, et mükoriisa aitas kunagi suurtaimedel maisaad asustada. Samblikud liitorganismide tuntuim näide, seenest ja vetikast. Mõlemad komponendid võivad eraldi elada. 30% seeneliikidest võivad samblikke moodustada. Samblikes on teada nii rohe kui sinivetikad, kokku umbes 50 perekonnast. Kummagi osa suguline
1.3. Levimismutualism- suhe, kus üks liik aitab teisel liigil levida, saades ise vastutasuks toitu. Tolmeldamine, zoohooria. 1.4. Obligatoorne mutualism- olukord, kus osalevate liikide ellujäämine sõltub täielikult teineteisest. Orhidoidne mükoriisa, obligatoorne vähemalt taimele. Seemnete idanemiseks vaja vähemalt seenpartnerit. 1.5. Fakultatiivne mutualism- osalevad liigid jäävad ellu ka iseseisvalt. 10. Mükoriisa olemus ja tüübid Mükoriisa e. seenjuur on mutualistlik, sümbiootiline assotsiatsioon mullaseente ja taimejuurte vahel, millel on väga oluline osa taimede mineraalses toitumises. Koosneb taimejuure- ja seenerakkudest. Nii õis- kui ka soontaimede puhul on umbes 70% esindajaist arbuskulaarse mükoriisaga. Mükoriisa kulu ja tulu: seen saab taimelt süsinikku, taimed saavad seenelt mullast pärit toitaineid ja vett, kaitset vaenlaste vastu, mullakeskonna parendust ja
2. Seenekasvatus – massiliselt tegeletakse sellega, eriti niiskes troopikas. Sipelgad viivad lehetükke pessa. Nad ei söö lehti, vaid viivad lehed oma seenekasvatusele. Lehelõikajad sipelgad söövad vaid seeni. Seened muudavad seedimatu biomassi nende jaoks assimileeritavaks. 3. SEEMNELEVI JA TOLMENDAMISEGA SEOTUD MUTUALISM On palju loomi ja taimi, kelle eksisteerimine sõltub vaid üksteisest nt: Loomadel on maasikatega mutualistlik suhe. Masi on neile atraktiivne ja vastutasuks levitavad liimad maasikate seemneid. nt: Taimedel on ilusad/lõhnavad õied vaid selleks, et meelitada tolmendajaid. Õie nectar on mõeldud vaid tolmendajate meelitamiseks, nektarit tarbima tulles jääb putuka külge õietolm. Ainult koolibri on nekteritoitelised. Iga õie jaoks on oma koolibri. Kui 1 sureb, sureb ka teine. 48
Siis ei ole viljataimede vahel nii tihedat konkurentsi ja umbrohi lämmatatakse kiiremini ja efektiivsemalt. 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); 1) [O O] Neutralism, interaktsioon puudub. 2) [ - - ] Konkurents, mõlemad saavad kahju. 3) [ + + ] Mutualism, kaks populatsiooni abistavad üksteist. Palju esinemisvorme ja alatüüpe. Protokooperatsioon nõrk ja fakultatiivne (mittevajalik) (inimene ja siga). Mutualistlik sümbioos mutualismi alaliik, mis tähendab kahe organismi pidevat intiimset kooselu, see pole mutualismi sünonüüm ja see ei pea olema alati mõlemale kasulik. 4) [ + - ] Tarbimine: kisklus, herbivooria, parasitism, ühte tarbitakse ja teine on tarbija. 5) [ + o] Kommensalism, ühele kasulik ja teisele olulist kahju ei too (laguahel). 6) [ - o ] Ammensalism, keegi teeb kellelegi kahju nii, et ise ei märka (elevant astus sipelgapessa).
seda enamus taimedest. Salapärane abiline kuulub seente hulka. Sügisel valmib imepeente seemnetega sentimeetri pikkune kupar. Küsi teistegi kaaslaste käest, kas neil on mahti olnud märgata imelist taime, kes pool suve ja kogu kevade sambla sees magab. Seenjuur e. mükoriisa – on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mükoriisne kooselu on mutualistlik ja selle käigus koloniseerib seen peremeestaime juure intratsellulaarselt, mis tähendab, et seen tungib peremees taime juure rakkudesse või ekstratsellulaarselt, mis tähendab, et seen elab juurerakkude pinnal. See on muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel. Ektomükoriisa puhul juurekarvade areng pärsitud (môjutab morfoloogiat kôige rohkem)
enamus taimedest. Salapärane abiline kuulub seente hulka. Sügisel valmib imepeente seemnetega sentimeetri pikkune kupar. Küsi teistegi kaaslaste käest, kas neil on mahti olnud märgata imelist taime, kes pool suve ja kogu kevade sambla sees magab. Seenjuur e. mükoriisa on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mükoriisne kooselu on mutualistlik ja selle käigus koloniseerib seen peremeestaime juure intratsellulaarselt, mis tähendab, et seen tungib peremees taime juure rakkudesse või ekstratsellulaarselt, mis tähendab, et seen elab juurerakkude pinnal. See on muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel. Ektomükoriisa puhul juurekarvade areng pärsitud (môjutab morfoloogiat kôige rohkem). Seenehüüfidel on
annaabi.ee 
