Seega ei ole sulgpallurite seas ebatavaline, et treeningu või mängu ajal saadakse erinevaid vigastusi. Siiski on sulgpall üsnagi turvaline mäng, väikese vigastusohu tõttu, aga mängus ettejuhtuvate vigastuste teadlikus on ikkagi vajalik. Ühes Hong Kongi professionaalsete sulgpallurite peal läbi viidud uuringust tuli välja, et kõige sagedasemad vigastuse tüübid olid nikastused ja kõige tihedamini tuli seda ette selja, õla, reie ja põlve piirkonnas ( A. Muttalib, M. Zaidi, C. Khoo, 2009 ). Vigastuste põhjused Mängu on iseloomustatud kui kiiret, plahvatuslike liigutustega, maksimaalset pingutust, pikki pallivahetusi ja vägagi väsitav. Mängu ajal langeb surve põlvedele, hüppeliigestele, õlgadele, sääre-, reie- ja seljalihastele. Raske treenimine ja pidev mängimine võib viia ülekoormusvigastusteni. (Rosen, A. L., Scuderi, G. R., McCann, P. D., 2005)
läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Koraani tegelaste järgi on tulnud paljud tänapäeva nimed. MUHAMMAD (MUHAMED) Muhammad (täisnimi Abu al-Qasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hashim; umbes 570 Meka 8. juuni 632 Mediina) oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal, kui ta Meka ümbruse mägedes ringi uitas, olles 40-aastane. Talle ilmus nägemus - hirmuäratav kuju, kelles Muhammed tundis ära peaingel Gabrieli. Järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86
Islami teke Tekkis 7. saj. pKr Araabia poolsaarel. Meka linn. Polüteistlik loodususund. Dzinn vaimolend, kes allub Allahile. Dzinne kardeti. Kohtadesse, kus arvati dzinne olevat, toodi kive. Kivihunnikute juurde toodi ohvreid. Kummardati Allahit. Au veritasu Tähtis üksus hõim, keda juhtisid seigid. Mõned otsused olid üldkehtivad kõigile hõimu liikmetele. Poeet jumalik and. Nemad oma sõnaosavusega valitsevad dzinne. Abu al-Quasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hassem = Muhamed Muhamed Tema isa suri mõnekuuselt, kuue aastaselt suri ema. Teda kasvatas onu. Asus tööle rikka kaupmehe juurde. Abiellus Khadidza'ga. Muhamed töötas karavanidega. Pühakirja olemasolu meeldis Muhamedile. Muhamedil oli komme käia palvetamas Allahi poole. 40. aastaselt sai Muhamed nägemuse. Ta nägi, et tema ette ilmus inimesi kujul peaingel Gabriel. Gabriel võttis Muhamedilt käest kinni ja lasi tal midagi lausuda.
,,aslama" alistumine Allahi tahtele. Suuruselt teine religioon(1,3 mil). Pärineb Araabia ps. Islami eelne periood. Peduiinid(elasid kürbedes). Linnapeduiinid(elasid oaasides). Olid polüteistid. Kõige tähtsam pühapaikk Meka linn ja seal asuv Kaaba tempel. Seal austati jumalaid, Allah üks jumal teiste seas. Dinn loodus vaimud, arvati et mõjutavad inimeste käekäiku. Yathridis(põhja osas) elasid juudid. Islami teke. Abu al-Quasim Muhammed Ibn Abd Allah ibn Abd al-Muttalib Ibn hasin- Raja Ehk siis Muhamed(570-632) sünnib Mekas ja sureb Mediinas. Moslemid peavad teda prohvetiks. Muhamed abielub Hadizaga. Käis kord aastas mägedes palvetamas Allahi poole. Kui ta oli 40 a. Ilmub talle peaingel Gabriel. Gabriel anat talle teada et jumal(Allah) on valinud tema prohvetiks(Jumala sõnumitooja). Et Allah on ainuke jumal. Inimesed peavad meeltparandama peatselt saabuva kohtupäeva ees. Inimesed pidid loobuma teiste jumalate teenimisest. 622
asehladur. Abraha ehitas kadedusest Kaaba vastu marmorist kiriku, kuldse kupliga. Kuid rahvas jäi kaabale truuks. Abraha tahtis Kaabat rünnata, kuid kõrbetuul hävitas ta armee ja Abraha põgenes Sanasse tagasi. Selle ime aasta nimetasid mekalased valge elevandi aastaks,sest Abraha oli tulnud valge elevandiga. · Sellel, valge elevandi aastal sündiski Muhamed ibn Abdallah ibn Abd al-Muttalib ibn Hasim, Kurais. Kui suri Qsai, kurais hõimu rikkuse alusepanija, jäi temast järele poeg Abd al-Manaf. Tema poeg Hasim võttis Jatribist endale naise, kellest sai Hasimi sugukonna rajaja. Sellest suguharust prohvet pärisneski. Kui prohveti aeg kätte jõudis ei olnud see sugukond ei rikas ega ka eriti lugupeetud. Legend: Kuna Muhamedi vanaisal Abd al-Muttalibil polnud poegi siis tõotas ta
Araablased kuulusid semiidi rahva hulka. Nende elukohaks oli Araabia poolsaar. Peamisteks tegevusaladeks olid karjakasvatamine (beduiinid olid rändkarja kasvatajad), kaubandus ja põlluharimine (oaasides ehk kõrbesaartes). Kõrbes liiguti kaamelitega. Araablaste kõige tähtsamaks linnaks oli Meka. Kõige tähtsamaks templiks oli Kaaba tempel. Araablaste kaubateed ulatusid Indiasse, Euroopasse ja Aafrikasse. Islami usu rajaja oli Abu al-Quasim Muhammed Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib (Muhamed). Aastal 570 sündis Meka linnas Muhamed. Teda peetakse islami usu rajajaks ja Jumala prohvetiks. Teda kasvatas üles tema onu Abu Talib. Muhamed asus töötama kaupmehe lesega Madidzaga. Hiljem abiellus temaga. Oma rännakutel puutus kokku ta judaismiga ja kristlusega. Muhamed käis kord aastas kuu aega Meka linna juures paastumas. Ühel ööl ilmus peaingel Gaabriel ja teatas talle, et on olemas ainult üks jumal Allah. Muhamed arvas, et koraan on talle ilmutatud
kokku palju haritlasi, ka Kreekast, kui Ateena oma suleti. Islami ajajärk: 18 Islami vallutus oli poolitav koht Pärsia ajaloos, sümbooline aastaarv 651. Araablased paiskusid Araabia poolsaarelt välja ning Iraan oli ainuke koht, kus elas islami vähemus siiism (enamus on sunnism). Islam tekkis prohvet Muhammadist (eesti keeles ka Muhammed, Muhammad, Muhamed, Mohammed; täisnimi Abu al-Qasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hashim), kes elas umbes 570 (Meka) 632 (Mediina). Muhammad oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja. Muslimid (moslemid) lisavad pärast tema nime suulist või kirjalikku mainimist alati "rahu olgu tema peal" (teine tõlge: "Jumal õnnistagu teda ja andku talle rahu" või sallalahu aleyhi wasallam). (Moslem - inimene, kes tunnistab islami usku ja järgib islami rituaale. Maailma elanikkonnast moodustavad moslemid märkmisväärse osa
Nende elualaks oli araabia poolsaar. Peamised tegevusalad olid karjakasvatamine ( beduiinid ), kaubandus, oaasides ( kõrbesaar, veerikkas, viljakas koht kõrbed ) tegeleti ka põlluharimisega. Peamised loomad olid kaamelid ( kõrbelaevad ). Araablaste kõige tähtsamaks linnaks oli Meka linn. Kõige tähtsamaks templiks oli Kaaba tempel. Araablaste kaubateed ulatusid Indiasse, Aafrikasse ja Euroopasse. Abu al- Quasim Muhammad Ibn Abd Allah Inb Abd al- Muttalib Ibn Hasim Muhamed ( Islami usu rajaja ). Muhamed sündis umbes 570 aastal Meka linnas. Teda peetakse islamiusu rajajaks ja prohvetiks. Muhamedi kasvatas ülesse tema onu Abu Talib. Ta asus tööle ühe rikka kaupmehe lese Hadidza juurde kellega ta ka kunagi abiellus. Oma rännakutega puutus ta kokku kristluse ja udaismiga, millel mõlemal oli oma pühakiri. Allah ( araabia keeles ) jumal. 610. aastal ilmutus. Umbes 2 aastat hiljem hakkas ta Mekas oma ilmutusest avalikult rääkima
annaabi.ee 
