auramisega, mistõttu on neil paks huumushorisont(ligi meeter) ja nii paksu huumushorisonti teistes mineraalmuldades ei leidu. Taimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale rikkalikule mullaelustikule- Surnud orgaaniline aine laguneb soojas kliimas kiiresti. Suvel kui mullad läbikuivavad, seiskub mikrobioloogiline lagundamistegevus ja seetõttu tekib rohkelt huumusaineid. 5.Milline veereziim iseloomustab mustmuldi? Vastus. Mustmuldi iseloomustab tasakaalustatud vee reziim. Aastane sademete hulk on võrdne aurumisega. 6.Selgitage, miks on kõrbete ja poolkõrbete mullad sooldunud. Vastus. Kuna kõrbetes ja poolkõrbetes on kuiv, palav kliima, ja aurumine on nendes piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolane põhjavesi liigub kapillaaride
Horisontide tüsedus muutub nii ruumis kui ka ajas, s.t mulla arengu käigus. 13. Mida tähendab muldade gleistumine? Toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku rauaühenditest, mille tulemusena raud(III)oksiid muutub raud(II)oksiidiks, need moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale (sinakashall horisont). 14. Milline veereziim iseloomustab mustmuldi? Tasakaaluline. 15. Selgitage, miks on k õrbete ja poolkõrbete mullad sooldunud. Seal ületab auramine sademete hulga. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles, mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte. 16. Miks eristuvad k õrbemuldade horisondid ebaselgelt? Kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske. 17
intensiivsetele vihmasadudele, mis võivad põhjustada mulla tõsise erosiooni. Kas Sa oskad vastata? 1. Miks on tundravööndis mullateke väga aeglane? 2. Mida tähendab muldade gleistumine? 3. Selgita leetumisprotsessi olemust. 4. Miks on mustmullad väga viljakad? 5. Milline veereziim iseloomustab mustmuldi? 6. Selgita, miks on kõrbete ja poolkõrbete mullad sooldunud. 7. Miks eristuvad kõrbemuldade horisondid ebaselgelt? 8. Miks ulatuvad puna- ja kollamullad väga sügavale? 9. Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade lullad väheviljakad? 10. Milliste omaduste poolest mullad üksteisest erinevad? 11. Millistes muldades on kõige aktiivsem mullaelustiku tegevus?
Riigis on kaks suuremat järve, millest üks asub Makedoonia ja Albaani piiril, ning teises järves ristuvad M., Albaania ja Kreeka piir. Need järved on: Ohridi- ja Prespa järv. Lisaks on veel kaks suuremat järve Dojran ja Mavrovo.(18) 5.5 laevatatavad siseveekogud Kohaliku tähtsusega laevaliiklus on piirijärvedel Ohridil ja Prespal. Tänu sellele saab toimuda kaubavahetus erinevate linnade, külade ja alade vahel.(3) 6. Mullastik 6.1 Enam levinud mullad Nõgudes on enima savi-mustmuldi, jõeorgudes viljakaid lammimuldi ja mägedes pruune mägi-metsamuldi. Kohati on karsti. (3) 6.2 Kujunemine Mustmullad arenevad rohtlavööndi kliimatingimustes, kus niiskust jätkub küll taimejäänuste lagunemiseks ja huumuse tekkimiseks, aga mitte huumuse lagunemiseks vees lahustuvateks aineteks. (18) Pruunmullad on väga viljakad. Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudab kiire aineringluse tulemusel mullad nii headeks.(18)
15.Selgitage leetumisprotsessi olemust! Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb (tüüpiline okasmetsade alal). 16.Miks on mustmullad väga viljakad? Sest need on väga huumuserikkad. 17.Milline veereziim iseloomustab mustmuldi? Tasakaalustatud veereziimiga - sademed = aurumine (Kamardumine on iseloomulik rohtla vööndile. Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad väga viljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks.) 18.Miks on kõrbete ja poolkõrbete mullad sooldunud? Millistes tingimustes see toimub, kuidas seda ära hoida? Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid
Aoraki/Cooki mägi, mis on 3754 meetri kõrgune. Lõunasaarel on 18 mäetippu, mis on kõrgemad kui 3000 meetrit. Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline. Kõrgeim Põhjasaare mägi, Ruapehu mägi (2797 m), on praegugi aktiivne koonusvulkaan. Draamataline ja vahelduv maastik on populaarne koht televisiooniprogrammide ja filmide tegemiseks, näiteks "Sõrmuste isanda triloogia" ja "Viimane Samurai". Algselt leidus Uus-Meremaal palju viljakaid pruun-, punapruun-, ja mustmuldi, neid on aga kahjustanud metsaraie ning maakasutuse ja sissetoodud loomade elutegevuse tagajärjel tekkinud erosioon. 7 4.1. Põhjasaar Põhjasaarel asuvad mitmed märkimisväärsed tegevvulkaanid, nagu Ruapehu (2797 m), Ngauruhoe (2291 m), Taranaki (2518 m) ning on teisigi vulkaanilise tegevuse nähte, näiteks geisrid, maalilised mitmevärvilised kuumaveeallikad ning podisevad mudakraatrid
Riigi keskosa ja idaosa on palju tasasemad. 8.2. Kliima ja mullad Loodes asuvates Andides jääb kuu keskmine temperatuur suvel alla +15 kraadi, talvel alla +5 kraadi. Sademeid on peamiselt septembrist maini, kõige rohkem on detsembri ja jaanuari kuus, umbes 80 mm kuu kohta. Argentina kirdeosas valitseb lähistroopiline kliima ning asuvad rohtlad. Seal on eriti viljakad rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad. Olenevalt regioonist, leidub ka rohtlate mustmuldi, seega tegeldakse seal eriti palju põllumajandusega. Suveperioodil on keskmine kuutempearatuur üle +25 kraadi, talvel +14 kraadi. Sademeid on suvel üle 100 mm kuus, talvel veidi alla 50 mm. Lõunas on paraskliimavööde koos poolkõrbete ja kõrbetega. Sealsed pruunmullad on vähe viljakad. Riigi loodeosas on ebaviljakad kõrbe-hall-pruunmullad. Piirkonnas on jahe kliima, suveperioodil on keskmine kuutemperatuur +14 kraadi, talveperioodil +1.
lähistroopilisse vööndisse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. U-M on palju veerikkaid jõgesid, neist pikim on Taupo järvest väljavoolav Waikato(445 km). Lõuna-Alpides aeg-ajalt puhuv föön põhjustab liustikke sulatades suuri üleujutusi. Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi, tektoonilisi kui ka liustikutekkelisi( suurim Taupo, sügavaim Hauroko) Algselt leidus Uus-Meremaal palju viljakaid pruun-, punapruun-, ja mustmuldi, neid on aga kahjustanud metsaraie ning maakasutuse ja sissetoodud loomade elutegevuse tagajärjel tekkinud erosioon. Uus-Meremaa taimestik ja loomastik on ainulaadsed, üle 3/4 taimeliike on endeemid. Mitmerindelistes metsades kasvab palju liaane, epifüüte ja sõnajalgpuid. Põhjasaarel kasvab ka hiiglaslik kauripuu, Lõunasaare suuri raiesmikke katab sekundaarne võsa. Uus-meremaa on oma loomastiku omapära tõttu omaette faunistiline piirkond. U-M puuduvad kiskjalised ja
Keskmine kõrgus merepinnast on 173 m. Kliima on mõõdukas, ida pool mandrilisem, aasta keskmine temp. kõrgeim madalikel (kuni üle 9oC) ja kõige rohkem sademeid on mäestikualad. Pikim jõgi on Wisla (1047 km) ja tema jõgikond moodustab 54% riigi territooriumist. Poola asub segametsavööndis, mis katab 30% riigi territooriumist. metsi on tugevalt kahjustanud happevihmad, eriti Sudeetides. Mullastik on mitmekesine, leidub nii leet-, liiv-, pruun-, kui ka mustmuldi. Haruldastest loomadest elab seal näiteks euroopa piison, euroopa naarits, hallsuslik ja lagrits. Peamised maavarad on kivi- ja pruunsüsi, mille varud on vastavalt 43 ja 14 miljardit tonni. Metallimaakidest on tähtsamad hõbe, vask ja polümetallid. Muudest maavaradest aga kivisool, väävel, looduslikke ehitusmaterjale ning vähesel määral ka maagaasi ja naftat. Poola oli kunagiste sotsialismimaade hulgas esimene, kus hakati tegema turumajandusreforme
annaabi.ee 
