Idagermaani: gooti (surnud keel) *Keldi keeled: bretooni, kõmri, iiri, gaeli, mänksi *kreeka keel *illüüria keel (surnud keel) *albaania keel *Balti keeled: leedu, läti, preisi (surnud keel) *Slaavi keeled: Lääneslaavi keeled:poola, tsehhi, slovaki Idaslaavi keeled: vene, ukraina, valgevene Lõunaslaavi keeled: sloveeni, horvaadi, bosnia, serbia, makedoonia, bulgaaria. *armeenia keel *Indoiraani keeled: bengali, mustlaskeel, hindi, sanskriti (surnud keel), kurdi, osseedi, pärsia, tadsiki *Romaani keeled: itaalia, prantsusmaa, hispaania, portugali, rumeenia, katalaani *Itali keeled: ladina romaani keeled Uurali Keelkond Uurali keelkond: Samojeedi keeled Soome-ugri keeled *Samojeedi keeled: neenetsi, eenetsi, sölkupi, nganassaani, kamassi *Soome-ugri keeled: Läänemeresoome Ugri **ugri keeled: ungari, handi, mansi
keel(mõnikümmend,hääbumas), liivi keel(üksikud), eesti keel(~1miljon, SUURIM 3). Indoeuroopa keeled(u 60keelt, 8allkeelkonda). Ajalooliselt kõneldi neid Indias ja Euroopas. Tänapäeval üle maailma. 1)Indoiraani keeled(India,Pakistan,Iraan,Afganistan): sanskriti keel(väljasurnud,ajalooliselt oluline keel), hindi keel(200miljonit, Indias), bengali keel(150miljonit,Bangladeshi riigikeel), pärsia keel(30miljonit), veel marathi, orija, assami, nepaali, mustlaskeel. 2)armeenia keel(6miljonit)ja kreeka keel(11,5miljonit) on teistest allrühmadest eraldi, kummalgi on ma algupärane tähestik. 3)balti keeled: läti keel(1,4miljonit), leedu keel(üle 3miljoni), preisi keel(hääbunud). 4)slaavi keeled: vene keel(150miljonit), ukraina keel(45miljonit), poola keel(40 miljonit), valgevene keel(7miljonit),tsehhi keel(12miljonit), veel slovaki, bulgaaria, sloveenia keel). 5)germaani
Varem elasid rootsikeelsed nn rannarootsi kogukonnad ka Eestis, Rootsi suurvõimu ajal ka Rootsi riigi muudes osades. Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest. Rootsil ei ole ametlikku keelt, kuid rootsi keel on de facto sellena kasutusel. Peamine keel on alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel, meä keel, saami keel, mustlaskeel ja jidis. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi#Rahvastik · http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi#Rahvastik · http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:%C3%9Cldine_arutelu
(Soome keel, 2014) Rootsikeelse rahvastiku arv on aastate jooksul vähenenud, iseseisvumise hetkel moodustasid rootslased rahvastikust 11%. (Zetterberg, 1991, lk 163). Soome keelt kõneleb soome elanikest 90,9%. Tegu on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluva ja seega eesti keele ühe lähima sugulaskeelega. Läänemeresoome keeled kuuluvad ühtlasi uurali keelte hulka ja seega on kaugemateks sugulaskeelteks nt ungari, neenetsi ja saami keeled. Kusjuures viimasest kolm: mustlaskeel (romani), soome viipekeel ja karjala keel on ametlikud vähemuskeeled. (Soome keeled, 2015) Enamik soomlasi oskab lisaks emakeelele ka inglise keelt. Kuna sisserändajad moodustavad üle 4% Soome elanikkonnast, on levinud ka saksa, rootsi ja prantsuse keel, vähem aga eesti, vene ja norra keel. Suurimad sisserändajate rühmad moodustavad venelased, eestlased, rootslased, somaallased ja endise Jugoslaavia rahva esindajad, leidub tatari keelt rääkivaid vähemusi. (Soome, 2015)
Varem elasid rootsikeelsed nn rannarootsi kogukonnad ka Eestis, Rootsi suurvõimu ajal ka Rootsi riigi muudes osades. Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest. Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlikuks keeleks (seaduses: "peamiseks keeleks"). Peamine keel on siiski alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel, meä keel, saami keel, mustlaskeel ja jidis. Rahvastik Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistestPõhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis. Ligi 12% elanikest on sündinud
Varem elasid rootsikeelsed nn rannarootsi kogukonnad ka Eestis, Rootsi suurvõimu ajal ka Rootsi riigi muudes osades. Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest. Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlikuks keeleks (seaduses: "peamiseks keeleks"). Peamine keel on siiski alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel, meä keel, saami keel, mustlaskeel ja jidis. Kokkuvõte Sain teada, rootsist rohkemat kui ennem. Kui suur see Rootsi üldse on, rahvast, majandusest, kliimast ja kultuurist. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi
Varem elasid rootsikeelsed nn rannarootsi kogukonnad ka Eestis , Rootsi suurvõimu ajal ka Rootsi riigi muudes osades . Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele , erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest . Rootsil ei ole ametlikku keelt , kuid rootsi keel on da facto sellena kasutusel . Peamine keel on alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks . Ametlikud vähemuskeeled on soome keel , meä keel , saami keel , mustlaskeel ja jidis . Teadus Rootsist on võrsunud väga palju tuntud teadlasi ja leiutajaid . 18 sajandil toimus Rootsis loodusteaduse revolutsioon . Rootsi oli tol ajal väljapaistev põllumajandusmaa ning 16 . ja 17. sajandi tehnilised edusammud olid eelkõige Saksamaalt , Sotimaalt , Hollandist , Prantsusmaalt ja Vallooniast sisse rännanud käsitööliste ja kaupmeeste teene . Aasta
Suguluse alusel liigitatakse keeli keelkondadesse. Kõige paremini uuritud on indoeuroopa keelkond. Bretooni, kõmri, soti-gaeli, iiri keel kuuluvad indoeuroopa keelkonna keldi harusse. Germaani keelte harud on idagermaani, läänegermaani ja skandinaavia. Saksa, alamsaksa, inglise, afrikaani, friisi, hollandi, jidisi keel kuuluvad kõik läänegermaani harusse. Vene, ukraina ja valgevene keel on idaslaavi keeled. Ainsad elavad balti keeled on läti ja leedu keel. Hindi, urdu, marathi, romi (mustlaskeel), bengali, pärsia, tadziki, osseedi keel on indoiraani haru keeled. Elavate isolaatkeelte näited indoeuroopa haru sees on armeenia ja kreeka keel. Uurali keeled jagunevad soome-ugri ja samojeedi haruks. Eesti, soome, karjala, vadja, vepsa, isuri, liivi keel kuuluvad soome-ugri keelte läänemeresoome harusse. Eesti keele lähim sugulaskeel on vadja keel. Loomuliku keele süsteemis on hääldusel teiste keeletasandite suhtes põhjapanev (~
Varem elasid rootsikeelsed nn rannarootsi kogukonnad ka Eestis, Rootsi suurvõimu ajal ka Rootsi riigi muudes osades. Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest. Rootsil ei ole ametlikku keelt, kuid rootsi keel on de facto sellena kasutusel. Peamine keel on alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel, meä keel, saami keel, mustlaskeel ja jidis. Küsimused 1. Mis riigikord kehtib Rootsis? 2. Kes on Rootsi riigipea?(nimi) 3. Mis linn on Rootsi Kuningriigi pealinn? 4. Mis rahaühik kehtib Rootsis? 5. Kes on Rootsist pärit kuulus lastekirjanik? 6. Mis järv on Rootsi suurim järv? 7. Mis aastast alates on Rootsi Euroopa Liidu liige? 8. Kui suur umbes on Rootsi rahvaarv ? 9. Kui suur on pindala poolest Rootsi Kuningriik? 10. Nimeta kolm tähtsamat maavara Rootsis?
tehas, uljas, vaist, vihja Soome laenude puhul tuleb arvestada, et laenatud sõnade arv on vähemalt 800, kuid 9/10 neist on tuletuslaenud, mille tüved olid eesti keeles juba varem olemas. Ning lõpuks muude laenudena on H. Rätsep nimetanud 7 kindlat ja 2 küsitavat tüve: jaana (jaanalind, heebrea), jospel ja koi `ihne' (jidis), ?kula `jooksumäng' (prantsuse), manguma (mustlaskeel), nulg (mari), ?sima (vanabulgaari), velmama `taaselustama' (mordva), vutt `jalgpall' (inglise). Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Teisest keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita laenatud keelendid on otselaenud. Eeltoodud päritolurühmade näited olidki otselaenud. Peale nende on eesti keeles rohkesti otselaene (peale nimetatud vuti) veel inglise keelest ja nende arv paistab praegu
Saab rühmitada ka teisiti. 1) Ibero-Romaani keeled: portugali, galeegi, hispaania, katalaani 2) Gallo-Romaani keeled: oksitaani, franko-provanssaali (kuigi paljud ei pea seda eraldi keeleks), prantsuse 3) Italo-Romaani keeled: reto-romaani, sardi, itaalia, dalmaatsia 4) Balkani-Romaani keeled: rumeenia Indoeuroopa keelkond · iraani keeled (nt. pärsia, kurdi, osseedi, afgaani) · india keeled (nt. sanskriti, tänap. hindi, urdu, bengaali jne., mustlaskeel) · tohhaari keel (hääbunud, räägiti kuni 7. saj. Kesk-Aasias Hiina Turkestanis) · heti keel (hääbunud, räägiti Anatoolia impeeriumis) · armeenia keel · illüüria ja albaania keeled (Balkani ps. piki Jugoslaavia rannikut) · balti keeled (läti, leedu, preisi - 17. saj. hääbunud) · slaavi keeled · kreeka keel · germaani keeled · keldi keeled (gaeli, bretooni) · itali keeled (> romaani keelerühm)
kaasa rahvusvaheliste turuosade käestlibisemise. KEELED. Rootsi keel on põhjagermaani keel, mis on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest. Rootsil ei ole ametlikku keelt, kuid rootsi keel on de facto sellena kasutusel. Peamine keel on alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel,mea keel saami keel, mustlaskeel ja jidis RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID. Euroopa Liitu(European Union-EL) kuuluvad demokraatlikud Euroopa riigid, kes on võtnud endale kohustuse teha koostööd rahu ja õitsengu tagamiseks. Euroopa Liit ei ole omariiklust asendav liitriik, samas on see midagi enamat kui rahvusvaheline koostööorganisatsioon.Selle liikmesriigid on loonud ühised institutsioonid, millele on delegeeritud mõned liikmesriikide õigused selliselt, et teatavates ühise huvi
kodanik ja tema keel (kreeka keel); keeletasandeist, uusi tekste luuakse 8. Rumeli (türgi k.) - Ida-Rooma e vanade Bütsantsi riigi elanik > väljendusvahendite piires (1300-ca Konstantinoopoli ümbruse elanik. 1650/1700) Rumelia Istanbuli provints. III. Lõpeb ladinakeelne ilukirjanduslik tekstiloome EI OLE SEOTUD: (alates 1650); Roma=mehed (mustlaskeel). IV. Taandumine teadustekstiloomest ja koolikeelena (19. 1.Ladina keele sugulaskeeled saj II pool) Indoeuroopa keel koos kreeka, V. Taandumine katoliku kirikust germaani, balti, (alates 1965). slaavi, keldi, india, hetiidi, armeenia, tohaari 5.Ladina keele väljasuremise keelega põhjused
annaabi.ee 
