IV Leipzig (1723-1750) · Leipzigi toomkiriku kantor ja linna muusikadirektor, hinnatud koht · Vastutas muusika eest 4 kirikus+linna muusikaelu tervikuna; 50-60 õpilast, töö eliitkooriga (12-16 lauljat) · Leipzigis palju häid muusikuid, Collegium Musicum. · Loob uskumatu energiaga kirikumuusikat (aastas u 60 kantaati, igaks pühapäevaks+kirikupühadel) · Väga suur töökoormus · Konfliktid linnavalitsusega · 1729 Collegium Musicumi juhtimine, hea orkester · 1740. aasta paiku aktiivsest muusikaelust kõrvale tõmbuma · 1730. aastate lõpul heideti ette muusika keerulisust ja raskepärasust, peeti ka iganenuks · Vokaalmuusika: põhiosa kirjutatud Leipzigis. · Kantaadid: Üle 300 kirikukantaadi (neist ligi 200 säilinud). Kantaadi osad: aariad, retsitatiivid, koorid, koraalid, ork. osad; tekst piibilist, ka spetsiaalsed luuletekstid, kanti ette jumalateenistustel.
Sellesse ametisse jäi ta oma elu lõpuni. JSB tööks sai muusika loomine kirikuteenistusteks ja nelja suurema Leipzigi kiriku muusikaliseks juhiks olemine. Lisaks kuulus JSB kohustuste hulka ka õpetajatöö Thomaskirche juures tegutsevas koolis. Kantaadid, mida JSB Leipzigis esitas, said kirjutatud tema esimese kolme Leipzigi ametiaasta jooksul. Umbes 300-st loodud kantaadist on hävinenud 100. 44-aastasena asus JSB juhtima helilooja Telemanni asutatud Collegium Musicumi. Sellised ilmalikud muusikakollektiivid olid sel ajal tavalised. Kollektiivid koosnesid enamasti üliõpilastest, keda juhtis linna kõige silmapaistvam muusikaproff. Collegium Musicumile kirjutas Johann Sebastian oma paljud tuntuimad viiuli ja klaveri kontserdid. 48-aastasena asus JSB tööle Missa B-minooriga. Kuningas Augustus II surma järgselt oli küll igasugune muusikaline tegevus piiratud, aga JSB kasutas juhust ja pühendas missa valmisolevad
ühingud korraldasid kontserte, andsid välja noote, hoolitsesid muusikahariduse eest; ühingute juurde kuulus peaaegu alati ka kapell). Ta organiseeris ühingu tööd ja asus juhatama ka ühingu kapelli. Selle kõrgetasemelise kapelliga kandis ta ette Kötheni perioodil valminud teoseid ja kirjutas ka uusi. 1740.aasta paiku hakkas Bach aktiivsest muusikaelust tagasi tõmbuma. Ta loobus Collegium Musicumi juhti- misest ja varsti ühing lagunes. Ta komponeeris aina vähem, pigem täiendas ja kohendas oma vanu teoseid. Tagasitõmbumise põhjuseid oli mitu- Bachi loomingut kritiseeriti aina enam vanamoodsuse ja ülemäära keeru- lisuse pärast. Euroopas hakkasid üha enam puhuma uued tuuled- lähenes uus kunstisuund klassitsism. Ometigi valmisid just viimasel elukümnel tema suurejoonelisemad ja olulisemad teosed (missa h-moll,
vadstavad 11 korde avstusega " kas see olen mina?" kus üks jünger vaikib. 2.5 Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 6 Brandenburgi kontserti. 4 orkestrisüiti (tuntud ka kui uvertüürsüidid). Orkestrimuusikat kirjutas Bach perioodidel mil ta juhtis samal ajal kahte väga head orkestrit: Köthenis(1717-1723), kus töötas õukonnaorkestriga, ning 1730 Leipzigis, juhatades Collegium Musicumi orkestrit. Arvatavasti on suur osa orekstrimuusiakst kadunud, kuid säilinud on peamistes zanrites - kontsertid ja süidid. B. jäljendas Köthenis üsna täpselt Vivaldi soolokontserdi vormi. Tema orkester on järginud omaaegseid itaalia ja prantsuse mudeleid kus domineerisid meloodia ühes või kahes ülemises hääles ning bassihääl, ülejäänud pillid pidid andma kõlalise täite. Kirjutas pigem suurele
edasi õppima. Kuigi Villemile soovitati enne komponeerima asumist õppida amet selgeks, suundus ta siiski edasi Tallinna konservatooriumi. Oma õpinguid Tallinnas alustas ta August Topmani oreliklassis. Tema lemmikalaks oli improvisatsioon, kus ta kuulus selle ala tublimate hulka. Villem Kapp rääkis oma pedagoogist suure tänulikkusega, kui isikust, kes aitas palju kaasa tema arengule. Muusikaringi koor ,,Collegium Musicumi", mida oreliklassi õpilased dirigeerisid, andis Villem Kapile vajaliku dirigendipraktika ja väärtuslikku koorispetsiifikat, mida kunagises elus ära kasutada. (Tõnson 1967: 31-34) August Topmani oreliklassis nägid päevavalgust koorilaulud ,,Helise, helise, metsa" (1934), ,,Vasarad" (1935) ja ,,Püha põline ja üllas" (1935), soololaulud ,,Õhtu kodutalus" (1934), ,,Kaks selget silma" (1935), ,,Nõmm" (1934), ,,Vesiroos" (1935) ja ,,Õhtu köitis" (1935)
Sellest abielust sündis 13 last(7surid sündides või imikuna ja 3 enne viiendat eluaastat). 1722. vabanes Leipzigis kantorikoht, mille ta endale sai(kõheldes). IV Leipzig(1723-1750) Leipzigis sai tema ülesandeks linna muusikaelu eest hoolitsemine, 50-60 õpilase koolitamine ning esinemine igal pühapäeval kantaadiga koos koori, solistide ja orkestriga. 1723 valmis üks säravamaid vokaalteoseid Magnificat ja järgmisel aastal Johannese passioon. 1729. võttis ta üle Collegium Musicumi juhtimise. 1740 aasta paiku hakkas aktiivsest muusikaelust kõrvale tõmbuma. Bachi nooruspäevil tundus tema muusika publikule liiga raske, elu lõpu poole aga liiga iganenud. Elu viimasel kümnendil kirjutas palju teoseid, mis võtsid kokku tema lihvitud kompositsioonikunsti nt. Missa h-moll, lõpetamata jäänud „Fuugakunst“. Elu lõpus jäi pimedaks, talle tehti ebaõnnestunult 2 silmaoperatsiooni ning peale seda hakkas ta tervis halvenema ning ta suri 28. juuli 1750.
annaabi.ee 
