Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Heebrea Reekviem Katriin Bachmann 10B Tallinn 2009/2010 1. novembril käisin Jaani kirikus kontserdil ,,Heebrea Reekviem, leinast ülendava lauluni". Esinesid kammerkoor Voces Musicales ja Pärnu Linnaorkester, neid dirigeerisid Jüri Alperten ja Endrik Üksvärav. Kokku esitati viis teost, neli neist olid Arvo Pärdi loodud ning viimane laul kõlas Eestis esiettekandena. Rahvusooper Estoniast olid tulnud esinema sopran Nadia Kurem ja metsosopran Helen Lokuta, kuulda sai ka bariton Taavi Tampuud. Kontserdi üldmeeleolu oli hinge kosutav ja kergelt salapärane, just nagu kirikukontserdilt ootasin.
hulka. Koor on asutatud aastal 1981. Senini on neil läinud väga edukalt, esinetud on pea kõikjal maailmas, palju kontserte on antud mitmetes kuulsates saalides koos väljapaistvate orkestritega ning neil on juba välja antud kokku 27 CD-plaati. Praegune EFK dirigent on 27-aastane Risto Joost, kes on ka laulja. Ta on mõlemat ala õppinud Eesti Muusikaakadeemias ning Viini Kaunite Kunstide ja Muusika Ülikoolis. 18- aastaselt asutas Risto Kammerkoori Voces Musicales. Nüüdseks on ta juhatanud kõiki olulisemaid Eesti koore ja orkestreid. Lisaks dirigeerimisele esineb Risto ka lauljana. Ta on kaks aastat laulnud EFK-s. Vabariigi aastapäeva puhul mängitud kontsert oli sisult väga huvitav ja mitmekülgne. Koori sissetulek oli juba väga erakordne ja meeldejääv. Solistid, viimne kui üks, esitasid oma osasid väga hästi ja kõlavalt. Dirigent Risto Joost on ise selle kõlava kava kohta õelnud, et see
nüüdismuusika loojatega nagu Erkki-Sven Tüür, Tõnis Kaumann, Villu Veski, Arvo Pärt, Helena Tulve jpt. · 2010. aastal on ansamblil olnud kokku 20 kontserti viies erinevas riigis. · Ansamblis laulab 10 liiget 9 meest ja 1 naine. · Liikmete hulgas on riigikogulane, rockbändi laulja, infospets, oboemängija, helilooja, kirikuisa ja dirigent. Koostööd on tehtud · Pariisi Gregoriaani Kooriga · ansambliga Hortus Musicus · ansambliga Voces Musicales · Eesti Filharmoonia Kammerkooriga · Tallinna Kammerorkestriga Täname tähelepanu eest!
PÄRT ja TALLIS Pühapäeval, 18. aprillil 2010, toimus Tallinna Metodisti kirikus Kammerkoor Voces Musicalese acapella kontsert Arvo Pärdi ja Thomas Tallise muusikaga. Koori juhatas dirigent Risto Joost. Arvo Pärdi ja Thomas Tallise muusika kooslus oli minu jaoks midagi uut, aga samas väga põnevat. Ja oma üllatuseks sain aru, et nende kahe helilooja helikeeles on midagi sarnast. Aga mis täpselt, seda mina esialgu öelda ei oskagi. Võib-olla on see muusika ühtne voolamine, aga võib-olla ka midagi muud. Kontserdil kõlasid Pärdi ja Tallise teosed vaeldumisi Pärti esitati täiskoosseisuga, Tallise teoseid vähendatud koosseisuga. Pärdi teoste esitus andis hea ülevaate koori täielikust kõlast. Selle koori puhul on mind koguaeg häirinud sopranirühma väga terav ja peen toon. Hea resonants on ka dirigent Risto Joosti taotlus, kuid selle koori puhul on seda juba minu arvates liiga palju ja ära kipub kaduma süga...
Portugalis, Saksamaal, Šveitsis, Inglismaal, Itaalias, Kreekas, Liibanonis, Kanadas ja kindaslti veel mõnes riigis. 2011. aastast osaleb ansambel Prantsusmaa suurimal klassikalise muusika festivalil "La Folle Journée" ning teeb tihedat koostööd Le Chœur Grégorien de Paris’ga (Pariisi Gregoriaani Koor), kellega koos on esinetud mitmetes Euroopa riikides, aga ka Marokos ning Jaapanis. Veel on koostööd tehtud ansambliga Hortus Musicus, ansambliga Voces Musicales, Eesti Filharmoonia Kammerkooriga, Tallinna Kammerorkestriga ning heliloojatega. 2011. aastal pälvisid Vox Clamantis ning Jaan- Eik Tulve Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia kirgastavate kontsertide eest Eestis ja piiri taga. Mina arvan, et tegu on väga huvitava ansambliga, kes toob Eestile au ja kuulsust.
Retsensioon Tallinn 2013 Käisin möödunud laupäeval, 9. märtsil Jaani kirikus kuulamas kontserti ,,Pärt ja Tüür. Kannatusaja muusika". Sellel kontserdil esitati kolme teost: ühte Arvo Pärdi ja kahte Erkki- Sven Tüüri. Kõik kolm esitatud teost kuuluvad eelmise sajandi lõppu. Esimesena esitati Pärdi ,,Stabat mater" ning seejärel Tüüri ,,Passion" ja ,,Reekviem". Teoseid esitas Kammerkoor Voces Musicales ning neid saatis Tallinna Kammerorkester, mida juhatas dirigent Risto Joost. Esimesena mängitud Pärdi teos kuulub tema tintinnabuli-stiili, mis kujutab endast muusikat, milles võib leida sarnaseid jooni varasele muusikale, kuid samal ajal jääb nii stiil kui ka tehnika originaalseks; mis sisaldab hulgaliselt pianissimot ja pause. ,,Stabat materi" näol oli tegu psalmiga. See oli minu meelest kõige ilusam teos sellel kontserdil, sest see ei tundunud
hukkunud astronaudile. Jarre õppis Pariisi Konservatooriumis Jeannine Rueffi käe all. Ettevalmistus klassikalise muusika alal osutus väga kasulikuks eriti albumite Oxygène ja Rendez-Vouz juures. 1968. aastal lõpetas ta oma väitekirja "Kirjanduse ja muusika Faust", kus ta rõhutas Johann Wolfgang von Goethe ja Hector Berliozi tähtsust. Varsti pärast seda lahkus ta Pariisi Konservatooriumist ja kohtus Pierre Schaefferiga avangardistlikust G.R.M.-st (Group de Recherches Musicales 'Muusika Uuringute Rühmitus'). 7. oktoobril 1978 abiellus Jean Michel Jarre inglise näitleja Charlotte Ramplinguga. 2002 kihlus ta prantsuse filminäitleja Isabelle Adjaniga. 1995. aastal sai ta UNESCO Hea Tahte Saadikuks.Tema hobid on muusika ,´´Reeboki´´ sporditossude kogumine,kellade ´´Swatch´´kogumine ,vanade raadiote kogumine.Omab liftkabiini. Tema teosed: La Cage/Erosmachine (1971) Deserted Palace (1972) Les Granges Brulées (1973) Oxygène (1976 Prantsusmaal, 1977 mujal)
d TNG kontserdi retsensioon Ludwig van Beethoveni sümfoonia 10. detsembril 2010 oli Tallinna Muusikakeskkooli aulas esitamisel Ludwig van Beethoveni sümfoonia. Publikule pakuti kuulamiseks Beethoveni "Sümfoonia nr 5 c-moll" täispikkuses ja "Missa C-duur". Sümfoonia dirigent oli Risto Joost ja esinesid kammerkoor "Voces Musicales", Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ja Tallinna Muusikakeskooli sümfooniaorkester. Kontsert oli välimuselt väga tagasihoidlik, see tulenes ka ilmselt sellest et see oli alles õige esinemise peaproov. Kohal oli väga vähe inimesi ja ka korralduse pool polnud väga hästi läbi mõeldud. Ma sattusin selle kontserdi peale koolis, nägin kooli reklaamitahvlil infot antud kontserdist. Sümfoonia kontserdi dirigent Risto Joost on õppinud koori- ja
Kalevi Kammerkoor muusika esitajana ja jätkanud edukalt Studium Vocale Kammerkoor koori tegevust helisalvestuste valdkonnas. Alates septembrist 2008 on Tallinna Kammerkoor koori peadirigent ja kunstiline juht Daniel Tallinna Tehnikaülikooli Kammerkoor Reuss. Tartu Ülikooli Kammerkoor Türi Kammerkoor Voces Musicales Kammerkoor Raadio Eesti Rahvusringhääling Eesti Raadio Vikerraadio Raadio 2 Klassikaraadio Raadio 4 Kristlikud Tartu Pereraadio Kuressaare Pereraadio Raadio 7 Trio Raadio Kuku Raadio Kuku Audioarhiiv Raadio Elmar Raadio Uuno U-Pop Sky Media Raadio Energy FM Raadio Sky Plus Raadio Sky Raadio 3 Russkoe Radio MUUD Radio Mania Tallinn Raadio Kadi Kuressaare / Orissaare Raadio Kuma Paide Raadio Marta Põlva Raadio Pärnu Pärnu Ring FM Võru / Tartu / Pärnu Ruut FM Valga
· Pärnu Ooperi orkester ; Dirigent ja kunstiline juht: Andrus Kallastu . 20. Tuntuimad koorid ja dieigendid: · Eesti Fiharmoonia Kammerkoor ; Kunstiline juht ja peadirigent: Daniel Reuss Direktor: Esper Linnamägi · Eesti Rahvusmeeskoor ; Kunstiline juht ja peadirigent: Mikk Üleoja Direktor: Indrek Umberg · Tallinna Kammerkoor ; Dirigent: Aivar Lestsinski · Segakoor Noorus ; Dirigent: Raul Talmar · Kammerkoor Voces Musicales ; Dirigent: Kaspar Mänd · Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ; Peadirigent: Peeter Perens · Kooristuudio Ellerhein ; Dirigent: Tiia-Ester Loitme · Rahvusooper Estonia Poistekoor ; Administraator ja dirigent: Anne Ojalo Direktor ja dirigent: Hirvo Surva · Tallinna Poistekoor ; Kunstiline juht ja peadirigent Lydia Rahula .
teema ühendas missatsükli osad tervikuks. 8 Missade kirjutamisel kasutas ta järgmisi tehnikaid (ühes teoses võis ta kasutada mitut tehnikat): "cantus firmus missa": olemasolev meloodia ilmub suhteliselt muutmatul kujul ühes hääles, teised hääled vähem või rohkem vabalt komponeeritud- "Missa L'ami Baudichon" (4-h); "Missa L'homme armé super voces musicales" (4-h); "Missa L'homme armé sexti toni" (4-h, 6-h osas Agnus III)-samal ajal parafraseeriv meloodia. "parafraseeriv missa": olemasolev meloodia ilmub kõikides häältes vabalt ja variatsioonidega- "Missa Ave maris stella" (Rooma, 14861495) (4-häälne); "Missa de Beata Virgine" (u 1510) (4-h osades III, 5-h osades IIIV); "Missa Pange lingua" (Condé, u 1514) (4-h).
annaabi.ee 
