Murutaimed Aasnurmikas Aasnurmikas ( Poa pratensis L. ) ,,ESTO" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1980 aastal Sorditüüp: Võsundiline muru- ja söödasort, 65-85 cm kõrgune alushein. Tallamiskindla muru rajamiseks päikesepaistelisele Kasutus: kasvukohale, pikaajalise kultuurkarjamaa ja niidu seemnesegude komponent. Eelistab parasniiskeid, hästi õhustatud, huumus- ja Mullastik: lubjarikkaid mineraalmuldi, sobivad ka lühiajaliselt üleujutatavad lammimullad ja hästilagunenud turvas-mullad. Puhaskülvis 13, segukülvis 2-4 kg/ha, murule 6 grammi Külvisenorm: ruutmeetrile. Külviaeg: Juuli lõpuni. Punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, harilik Kaasliigid: aruhein, karjamaa-raihein, punane aruhein, aas-rebase-saba, kerahei...
külmumist, nii alustavad need idanemist alles kevadel. Pinnas, millele muru rajatakse, valmistatakse hoolikalt ette: · Pinnas tasandada ja vajadusel paigaldada dreenid liigniiskuse ära juhtimiseks ning eemaldada kivid ja muu praht. · Hävitada umbrohud üldhävitava umbrohu tõrjevahendiga. Peale umbrohu pruunistumist alustada pinnase mullatöödega. · Piisavaks mullakihi paksuseks on 20-25 cm. Laotada muld laiali ning segada mulda lubiaine ja väetis. Murutaimed kasvavad hästi nõrgalt happelises pinnases (pH 6,0- 6,5).Happelist mulda võib neutraliseerida dolomiidijahuga . · Mullapind rehitseda tasaseks ja rullida mururulliga, andes kalde hoonest eemale.Kalle on vajalik sadevete ära juhtimiseks. · Külvata seemned mulda arvestades 2-3 kg seemneid 100m2-le. · Rehitse seemned kergelt mulda ja rulli pind uuesti üle. · Kasta muld seemnete idanemise ajal (umbes 3 nädala jooksul), et tärkav muru ei kuivaks.
Selle tagajärjel muru hõreneb ja kamaras hakkavad levima samblad. Muru saab õhustada nii pindmiselt, pealmist 10 cm sügavust kihti läbi torkides, kuid ka sügavuti, tehes õõnsused 25-30 cm sügavuseni. Seda võib teha kas hargiga või suurematel muruplatside vastavate mehhanismidega. Mida madalamalt muru niidetakse, seda rohkem juuri koguneb pindmisse kihti ja juurestik jääb õhemaks Kastmine Kõik murutaimed on tüüpilised mesofüüdid, s.t. vajavad arenguks ja kasvamiseks mõõdukat temperatuuri ja mulla piisavalt niiskust. Kui varakevadel ja hilissuvel nind sügiel on Eestis sademeid piisavalt, siis mai-juuni on harilikult sademetevaene. Päikesekiirgus on sel ajal suur ja murude rohustu kuivab pruuniks. Põuaperioodil on vaja muru kasta. Eriti vajab kastmist noor muruoras. Kasta tulen nõrga veesurvega(pihustada).
väliveemahutavusest. Sõstra saagikust mõjutavateks kriitilisteks perioodideks niiskusevajaduse suhtes on intensiivne võrsete kasvu ja viljahakatiste arengu periood (juunis) ning õiealgmete tekkimise periood (augustis ja sepembri esimesel poolel. Kastmisnorm on 400-500 m3/ha. Kultiveerimine Alustatatakse kevadel, suvel tehakse seda 3-5 korda vastavalt vajadusele. Haritakse 5-10 cm sügavuselt. Kui reavahed hoitakse murukamaras, siis sobivad murutaimed on valge ristik, aasnurmikas, punane aruhein jt. Reavahet niidetakse suve jooksul 3-4 korda. Rohukamara eelised: Vihmasel perioodil viljad ei määrdu Masinkorjel kannab murukamar masinaid paremini kui mullapinnas Käsitsi korjel on murukamarall parem liikuda kui mullal Mulla struktuur säilib Puudused: Konkurents mullaniiskuse ja toitainete pärast rohukamara taimestiku ja sõstrapõõsaste vahel Kulutused sobiva niiduki muretsemiseks
surnud taimeosad. Samal ajal toimub murupinna õhustamine, mille käigus murutaimede juured saavad õhku ja nad hakkavad paremini kasvama. Muru vajab niitmist 2 korda kuus. Muru vajab süstemaatilist väetamist nagu kõik taimed - väetamine paneb selle kiiremini kasvama. Sellega muutub muru tihedamaks ja vastupidavamaks umbrohtumisele. Kvaliteetse murukamara kasvatamiseks tuleks igal aastal kasutada muru püsiväetist. Oluline on meeles pidada, et murutaimed peavad väetamise ajal olema kuivad. Peale väetamist tuleks muru luuaga üle rehitseda. Muru väetamisel tuleb jälgida järgmist reeglit: kevadel antakse rohkem lämmastikku, sügisel fosforit. Sügisene lämmastik võib hävitada muru. 6 Majandusõu Majandus on krundi kõige väiksem osa kus asub prügikonteiner, garaaz mis on ümbritsetud 5 elupuuga, peenar kus kasvavad elupuud ja hostad ja puuriit. Majandusõu garaazi taha aia nurka on istutatud 5 kaske. Okaspuud
21. Linnas elavad taimed ja loomad. Neile on iseloomulik väga liigirikas puittaimestik ja suur lilleliikide valik. Kuigi liikidest on enamus võõramaised, domineerivad biomassilt siiski kodumaised - puudest harilik Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool vaher, harilik jalakas, harilik pärn, aru- ja sookask, murutaimed - aasnurmikas, valge ristik, punane aruhein ja suur teeleht ja umbrohud - vesihein, murunurmikas, hiirekõrv, naat, võilill ja roomav tulikas. Võõrliigid väga inimsõltuvad, enamus kaovad koos inimhoole lakkamisega. Paljud kaovad koos lillemoe muutumisega. Mõned siiski metsistuvad ja kodunevad - näiteks siniliilia (stsilla), kirju liilia ja läikiv tuhkpuu. prügimägedel elutsevad varesed, hõbekajakad, kilgid, aga ka rotid ja kakandid või ruumide
Valge ristik kasvab niitudel ja teeservadel. Valge ristik suudab kasvada väga mitmesugustel maastikel, sealhulgas muru sees ja põllul, ta talub söömist ja maapinna lähedalt niitmist. Ta talub mitmesuguse pH-ga pinnast, kuid eelistab savipinnast. Enne umbrohumürkide kasutuselevõtmist sisaldasid müüdavad muruseemnesegud valget ristikut sagedamini kui tänapäeval, sest ta suudab hästi kasvada ja maapinnale rohelise katte tekitada ka toitainetevaesemal pinnasel, kus teised murutaimed hästi kasvada ei taha. Valge ristik suudab siduda lämmastikku. Lämmastiku sidumine vähendab pinnase leetumist ja takistab mõne muruhaiguse levikut, mida väetised muidu soodustavad. Selletõttu peetakse teda kasulikuks murutaimeks. Ta suudab koguni teisi umbrohtusid välja tõrjuda. Seetõttu vaesestab valge ristik maastiku bioloogilist mitmekesisust, eriti viljakal pinnasel. Ja vastupidi: valge ristiku puudumist peetakse bioloogilise mitmekesisuse tunnuseks.
annaabi.ee 
