hoida kõneõhtute, näitemängude ja kontsertide korraldamisega (nagu meil 70- ndatel!).Rahvuslikku tööd jätkati suuresti ka karskusseltsides. Nendel aastatel jäi V.Reimani teeneks aluse panemine eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Eesti Üliõpilaste Seltsi (kelle sinimustvalge lipp õnnistati 1884.a.) tähtsus rahvuslikkuse säilitamisel oli eesti keele kasutuselevõtmine haritlaste omavahelises suhtlemises. 20. saj ärkamisaja murranguaastaks sai aasta 1988. Siis toimus loominguliste liitude ühispleenum. Muret tegi kohalviibijatele eelkõige rahvuskultuuri olukord. 1988. aasta aprillis asutati massiline opositsiooniline rahvaliikumine -- Rahvarinne (asutajad Edgar Savisaar, Marju Lauristin). Nõuti eesti keele seadmist riigikeeleks ja kritiseeriti venestuspoliitikat. Laulupeod olid 20. sajandi sügaval venestusajal rahvusliku varjundiga ja suurte massidega üritusteks. Lehvisid küll punased lipud, aga eestlane tundis, et on
kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Luuletaja järgmine kogu oli "Kivist viiulite", mis ilmus 1964. aastal. Selle luulekogu häälestus oli juba optimistlik, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas. Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. Minevikule heideti nüüd humoristlik pilk. Murranguaastaks Jaan Krossi loometeel kujunes 1970, mil ilmusid "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ning "Kolme katku vahel" I . Nendes pöördus Kross ajaloolise aine poole, millele truuks on ta siiani jäänud. Ta arendas välja omalaadse ajaloolise romaani, mille peategelasteks on reaalselt elanud Eesti aja- ja kultuuriloo tegelased ja milles taotletakse maksimaalset tõepära. 6
Samal aastal kirjutas Kross koos abikaasa Ellen Niiduga reisiraamatu "Muld ja marmor". Luulekogu "Vihm teeb toredaid asju" (1969) märgib pöördumist lüürilise autorimina poole. Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju ja vihmavarjud õide Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks Vihm seob karvad mu paljal rinnal ükshaaval linnamüüri samblatuttide külge Jaan Krossi luule võtab kokku valikkogu "Voog ja kolmpii" (1971), mis sisaldab loomingut aastaist 1938- 1968. Murranguaastaks Jaan Krossi loometeel kujunes 1970, mil ilmusid "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ning "Kolme katku vahel" I . Nendes pöördus Kross ajaloolise aine poole, millele truuks on ta siiani jäänud. Ta arendas välja omalaadse ajaloolise romaani, mille peategelasteks on reaalselt elanud Eesti aja- ja kultuuriloo tegelased ja milles taotletakse maksimaalset töepära. Romaan "Kolme katku vahel" kujutab XVI sajandil tegutsenud "Liivimaa
(1989), Riigivapi I klassi teenetemärk (1996), Kultuurkapitali kirjanduspreemia (1998), Kultuurkapitali eesti rahvuskultuuri fondi elutööauhind (2004), Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest (2006). Kirjandus Kirjanduses alustas Jaan Kross luuletajana. Hiljem läks ta üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Murranguaastaks Jaan Krossi loometeel kujunes 1970, mil ilmusid ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ning ,,Kolme katku vahel". 2003. aastal andis välja mälestusraamatu ,,Kallid kaasteelised", mille sisu algab lapsepõlvest ja lõpeb 1960. aastatega, käsitledes pikemalt heitlikke 40-ndaid, laagriaega Komimaal ja asumisaastaid Siberis. Autor kirjeldab sündmusi oma vaatenurgast ja isiklike mälupiltide kaudu. Jaan Krossi näol on tegemist omanäolise ja mitmekülgse sõnasepaga. On leitud, et Krossi
Tartusse, kus sai tööd ,,Postimehes". Tema sulest on ilmunud ka pilkelehti ja karikatuure. 1928. aastal loobub K. A. Hindrey ajakirjanikukutsest ja siirdub n-ö vabakutseliseks. Ja sellega algab tema elu kõige viljakam ajajärk. Hindrey oli mitmekülgne kirjanik, kes kirjutas nii noortele kui vanadele, nii memuaare, romaane kui ka lühiproosat. Ta sulest pärineb üks näidend ja paar populaarteaduslikku raamatut. Hindrey kirjanduslikul teel osutub õnnelikuks murranguaastaks 1932, kui ta on leidnud nii uue aineala kui ka uue zanri: ta hakkas kirjandusajakirjas ,,Looming" avaldama novelle. Meie kirjanduslukku ongi K. A. Hindrey läinud eeskätt novellistina. 1930ndatel iseloomustas selleaegset lühiproosat küll kõrge tase, kuid väike lugejamenu. Romaanid olid palju populaarsemad. Novellis valitses vaieldamatu realism, mida enamasti väärtustas psühholoogiline süvendatus. Niisugust psühholoogilist novelli viljeles ka Hindrey. Kuna
Vihm teeb plekk- katustest klavereid Vihm teeb kurvad kurvemaks kurjad ja veetorudest flööte kurjemaks Vihm ei pelga kirikuid Vihm teeb inimesed luuletajate jaoks Vihm sosistab murule kõik ära tsss... riidest lahti. ja naerab asfaldile laginal Jaan Krossi luule võtab kokku valikkogu "Voog ja kolmpii" (1971), mis sisaldab loomingut aastaist 1938- 1968. Murranguaastaks Jaan Krossi loometeel kujunes 1970, mil ilmusid "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ning "Kolme katku vahel" I . Nendes pöördus Kross ajaloolise aine poole, millele truuks on ta siiani jäänud. Ta arendas välja omalaadse ajaloolise romaani, mille peategelasteks on reaalselt elanud Eesti aja- ja kultuuriloo tegelased ja milles taotletakse maksimaalset töepära. Romaan "Kolme katku vahel" kujutab XVI sajandil tegutsenud "Liivimaa kroonika" autori,
annaabi.ee 
