: kransi, kõrsist ‘kõrtsist’. Kuid esineb ka vastupidist, häälduse hõlbustamiseks võidakse klusiil lisada, nt küündla ‘küünla’, kivisimpsi ‘kivisimsi’, suurdune ‘suurune’. Esineb kaashäälikute kadu, nt kaob v teatavate sõnade lõpust, nt lae ‘laev’, päe ‘päev’; n on kadunud sõnast siin > sii; lj-ühendis puudub j, nt vällas ‘väljas’, pailu ~ paelu ‘palju’ jpt. nud-kesksõna Murrakutes ja maa-alaliselt sõltub nud-kesksõna tunnuse esinemus nii tüve pikkusest kui ka muudest teguritest. Saaremaa ida- ja keskosas on kasutusel n- või nd-lõpuline vorm (nt julgen ‘julgenud’, saan ‘saanud’, vöin ‘võinud’, kadun ‘kadunud’, näitan ‘näidanud’; pannun(d) ‘pannud’, annun(d) ‘andnud’, tunnud ‘tundnud’). Kesk- ja lääneosas on üldisem tüvetäishäälikule või selle ebapuhtalt hääldatud variandile järgnev -nd (nt andand
· Lääne- (tugevaastmeline seesütlev, (nurkas), nõrga astme üldistumine (kurv:kurva), mb mm, e esinemine liidetes (abilene)) ja idaosa (o-õ (kõdar), kaudse kv mit 3-p. nuvad (tantsinuvad), diftongid kaasrõhulises silbis (küsimuisi, pikkameisi). Keskmurde murrakurühmad 1. Looderühm harjumaa murrakud Ühisjooned läänemurde põhjapoolsete murrakutega, soomepärasused, eestirootsi mõjud Loode-Harju murrakutes (õ asemel ö,e) 2. Edelarühm Põhja-Viljandimaa murrakud Ühisjooned Pärnumaa ja Mulgiga 3. Kagurühm Põhja-Tartumaa murrakud Idamurde jooned 4. Kirderühm Lääne-Virumaa murrakud siirdeala kirderanniku ja keskmurde vahel Looderühma murrakud: Risti, Harju-Madise, Nissi, Keila, Hageri, Rapla, Juuru, Paide, Türi (v.a kaguosa) Edelarühma murrakud: Kõpu, Viljandi, Suure-Jaani, Pilistvere, Kolga-Jaani, Põltsamaa, Türi (ainult kaguosa)
Väljutab seemnevedeliku Seemnepõieke organismist Eesnääre Toodab seemnerakke Toodab vedelikku, milles Suguti seemnerakud liigubav TÄNAN TÄHELEPANU EEST !!! KUI ON MURE, PÖÖRDUGE JULGESTI, ARUTAME KOOS JA LEIAME LAHENDUSE JA VEEL HEAL LAPSEL MITU NIME. MEHE SUGUELUNDITE NIMETUSED ERINEVATES MURRAKUTES KABI (96); KARA (66); MUNN(46); TÜRA(46); KÕBJAS(45); TILL(34); KÕRA(20); TILU(17); TITT(16); TILTS(9); NOKU(6); KÜRBÄ(4); KUIA(2); TOBI(2); NOLGUTI(2); HATELKA(1); JOMPER(1); JURKE(1); MAUKS(1); MULKU(1); NIBIKAS(1); NILGUDI(1); TOLAK(1)
kasutusse 7. sajandil ning see arvatakse olevat ladina või indoeuroopa päritolu. Kunagine romaani sõna maska tähendas musta, hilisladina masca ja itaaliakeelne maschera aga nõida, vaimu, kummitust. Mitmetes kultuurides tõmmati võrdusmärk maski ja nõia vahele: näiteks nimetati Provence'i aladel nõidusega tegelejaid maskideks (les masques). Katalaani keeles tähendab mascara musta plekki, analoogseid tähendusi leidub teisteski keeltes, peamiselt reliktina säilinud murrakutes. Arvatavasti on põhjuseks just algne komme varjata oma nägu musta tahmakihiga. Keskajal hakati maske valmistama jõuluks tapetud sigade pead katvast nahast: tugev materjal ning avad just seal, kus vaja, ajasid asja kenasti ära. Oma uhkeima ja olulisima tähenduse omandasid maskid aga Veneetsia karnevalide hiilgeajal. Kummalised näokatted võimaldasid täielikku anonüümsust, mis oli oluline alamale klassile,
e esinemine liidetes (abilene)) idaosa: > õ (kõdar), st-transl (east köstrest), i-imperfekt (kuulid ‘kuulsid’), mitm 3 p -vad (naerivad), kaudse kv mitm 3 p -nuvad (tantsinuvad), diftongid kaasrõhulises silbis (küsimuisi, pikkameisi); Keskmurde murrakurühmad Looderühm – Harjumaa murrakud ühisjooni läänemurde põhjapoolsete murrakutega, soomepärasusi: ohr ‘oder’, tegevad, maate ‘maade’ eestirootsi mõjud Loode-Harju murrakutes: õ > ö, e o Risti (Ris), Harju-Madise (HMd), Nissi (Nis), Keila (Kei), Hageri (Hag), Rapla (Rap), Juuru (Juu), Paide (Pai), Türi (Tür, v.a kaguosa) Edelarühm – Põhja-Viljandimaa murrakud ühisjooni Pärnumaa ja Mulgiga: kasu ‘kasv’, oŕst ‘vorst’, luuse ‘pluus’, ilust ‘ilusat’ o Kõpu (Kõp), Viljandi (Vil), Suure-Jaani (SJn), Pilistvere (Pil), Kolga-Jaani (KJn), Põltsamaa (Plt), Türi (Tür, ainult kaguosa) Kagurühm – Põhja-Tartumaa murrakud
Soomerootsi laenud võivad olla nt padinad, päss ‘jäär’, rool, seilama, simman. Eestirootsi ja soomerootsi laenud on (riigi)rootsi laenudest enamasti häälikuliselt eristatavad, need murded kuuluvad rootsi idamurrete hulka, mille vanemad jooned kajastavad vanarootsi keelt. Laenamisele eestirootsi või soomerootsi murretest viitab ka laenu levik eesti murretes: enamasti esinevad need laenud eestirootsi või soomerootsi keeleala naabruses asuvates murrakutes, Lääne- ja Loode-Eestis, Hiiumaal, põhjarannikul * soome laenud - soome laenud – soome keele mõju on olnud aegade algusest saadik, intensiivsem mõju siiski 19. sajandist. Põhjusteks geograafiline lähedus, sugulaskeel, sotsiaalselt samal hierarhial. Alates Hurda tegevusest 1870ndatel. 19. saj lõpp – 20. saj algus oli soome laenude teadlik ülevõtt keele rikastamise ja uuendamise eesmärgil. St ideoloogia. Samuti tekkis vajadus oskussõnavara järele, teaduskeele jaoks
annaabi.ee 
