me samuti enam ei näe. Kui päikesekiir läheb hõredamast keskkonnast tihedamasse (õhust vette), siis päikesevalgus jaguneb paljudeks erinevaks spektri värvuseks ja iga värvi valguse kiirus sõltub selle sama valguse sagedusest. Violetne valgus murdub veepiisas nüridama nurgaga ning punane teravama nurgaga all. Kui igat värvi valgus läheb uuesti tihedast keskkonnast hõredasse, siis see uuesti murdub ning levib edasi. Tänu valguse murdumisele ja valge värvuse jagunemisele mimeks värvuseks, me näemegi vikerkaart. Virmaliste teke on samuti seotud päikesekiirgusega. Kui päikese ,,keemise" ajal toimuvad n.ö. ,,paugud", siis laetud osakeste voog levib päikeselt üle kosmose. Maa magnetvälja poolused tõmbavad neid enda poole kuid ühelt pool maa geomagnetvääli enamik osakesi tõukab eemale. Mõned aga ikkagi pääsevad maa atmosfääri. Kui need osakesed põrkuvad
edasi läheb ultravioletseks valguseks ning seda me samuti enam ei näe. Kui päikesekiir läheb hõredamast keskkonnast tihedamasse (õhust vette), siis päikesevalgus jaguneb paljudeks erinevaks spektri värvuseks ja iga värvi valguse kiirus sõltub selle sama valguse sagedusest. Violetne valgus murdub veepiisas nüri nurgaga ning punane teravama nurgaga all. Kui igat värvi valgus läheb uuesti tihedast keskkonnast hõredasse, siis see uuesti murdub ning levib edasi. Tänu valguse murdumisele ja valge värvuse jagunemisele mitmeks värvuseks, näemegi me vikerkaart. Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. näeb vikerkaart spektrivärvide kaarena. Vikerkaare värvideks on: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine ja . näeb kahekordset vikerkaart, mis asub äljaspool peakaart, on ähmasem ning värvid on vastupidised. Kuna vikerkaar on vihmapiiskade kogum, siis iga piisk on nagu pisitilluke prisma,
nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. Vihmapiiskade läbimõõt varieerub mõnest millimeetrist tugeva hoogsaju ajal mõne sajandiku millimeetrini uduvihmas. Suuremad vihmapiisad deformeeruvad kukkudes õhutakistuse tõttu, sellepärast ei ole suurtel piiskadel tekkiv vikerkaar päris täpselt ringi kaar. Uduvihma piisad on nii väikesed, et lisaks piiskadelt ja piiskades peegeldumisele ning murdumisele hakkab rolli mängima ka valguse difraktsioon piiskadel. Mida väiksemad piisad, seda olulisemaks muutub difraktsiooni osa vikerkaare väljanägemise kujundamisel. Üksiku piisa difraktsioonipildiks on kontsentrilised ringid, kus iga järgmine vööt on eelmisest nõrgem. Kuivõrd valguse difraktsioonis kõrvalekaldumine oleneb lainepikkusest, on ka difraktsioonipilt värviline - eri värvi
rakenduste juures; see seab teoreetilise piiri kaamera, teleskoobi või mikroskoobi resolutsioonile. Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke Ajalugu Valguse difrakteerumise nähtust uuris ning kirjeldas põhjalikumalt esmakordselt Francesco Maria Grimaldi, kes ühtlasi lõi ka mõiste difraktsioon ladinakeelsest sõnast diffringere, mis tähendab 'tükkideks purunemist', vihjates sellega valguse murdumisele erinevatesse suundadesse. Grimaldi vaatluse tulemused publitseeriti postuumselt 1665. aastal.Isaac Newton uuris neid nähtusi ning omistas need valguskiirte muutumatusele. James Gregory uuris linnusule poolt tekitatud difraktsioonimustreid. See oli sisuliselt difraktsioonivõre poolt tekitatud nähtuste esmakordne uurimine.Thomas Young korraldas 1803. aastal eksperimendi, kus tutvustas kahe lähedal asetseva pilu poolt tingitud interferentsi
kukkudes õhutakistuse tõttu, sellepärast ei ole suurtel piiskadel tekkiv vikerkaar päris täpselt ringi kaar. Uduvihma piisad on nii väikesed, et lisaks piiskadelt ja piiskades peegeldumisele ning murdumisele hakkab rolli mängima ka valguse difraktsioon piiskadel. Mida väiksemad piisad, seda olulisemaks muutub difraktsiooni osa vikerkaare väljanägemise kujundamisel. Üksiku piisa difraktsioonipildiks on kontsentrilised ringid, kus iga järgmine vööt on eelmisest nõrgem. Kuivõrd valguse difraktsioonis kõrvalekaldumine oleneb lainepikkusest, on ka difraktsioonipilt värviline - eri värvi valguse hajumise maksimumid on eri kaugusel valguse esialgsest levikusuunast
skaalal väga kitsas riba, kuid sellest on enam kui küll, et täita maailm meie silmade jaoks valguse ja värvidega. Kui valguskiir langeb kahe erineva läbipaistva keskkonna lahutuspinnale, siis valgus murdub ehk muudab oma levimissuunda. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva murdumisnäitajaga (ehk optilise tihedusega) ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Valgus murdub, kuna valguse levimiskiirus muutub. Lisaks valguse murdumisele on olemas veel mitmesuguseid valgusega seotud nähtuseid, nagu näiteks valguse dispersioon, difraktsioon, interferents ja polarisatsioon. Nende keeruliste nimede taga peitub aga hoopis lihtsamad seletused. Valguse dispersiooniks nimetatakse valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest. Dispersiooni tuntuim näide on päikeselise ilma ja vihma koosmõjul tekkiv vikerkaar, kus vihmapiisad jagavad valge valguse erineva pikkusega valguslaineteks.
hc 4. Kuidas on määratud valgusosakese e footoni energia? E = h = 5. Mis on materjali valguse murdumisnäitaja? Valguse suhteline levimiskiirust mingis keskkonnas n sin 1 6. Snelli seadus valguse murdumisele? = n1 sin 7. Miks metallid neelavad kogu nähtava valguse? sest ülevalpool Fermi nivood on väga ulatuslik ja pidev lubatud tühjade elektron- nivoode ala. Kiirguse neeldumisel toimub elektroni ergastamine kõrgemale lubatud nivoole vastavalt neeldunud energia väärtusele 8. Kuidas toimub valguse peegeldumine metalli pinnalt? Enamik metallis neeldunud kiirgust
vaadates ei tasu põhja foonil peegeldada heledat taevast), on just kalade küljed hõbedased, mitte seljad ja kõhud. Veel üks alternatiiv on läbipaistvus. Seda sellist taktikat leiame jällegi vaid veekeskkonnas, seekord siis seetõttu, et bioloogiliste kudede murdumisnäitaja on lähedane vee omale, kuid erineb oluliselt õhu murdumisnäitajast. Õhus on raske olla nähtamatu läbipaistvuse tõttu, sest tänu valguse murdumisele ja peegeldumisele näeme me tahket objekti ka siis, kui ta on täiesti läbipaistev (valgust ei neeldu üldse) - olgu klaas kuitahes puhas, klaasikildu näeme ikkagi! Vees on palju parem nii murdumisnäitajate sarnasuse kui ka madala valgustatuse tõttu - nõrgas valguses on läbipaistvuse tõttu nähtamatu olemine palju efektiivsem - ja selline kohastumus on paljudel pelaagilistel selgrootutel ka välja kujunenud. Siiski pole läbipaistvus sedavõrd
6.Pakkefaktori väärtus PTK rakus? 74% 7.Loetle võimalikud punktdefektid? Tasakaalustatud vakantsid, mittetasakaalustatud vakantsid, võrevahelised dfektid. 8.Kuidas väljendub difusiooni temperatuursõltuvus? Temp tõstmine suurendab nii vkantside konsentratsiooni kui ka aatomite vibratsioonliikumise energiat, siis on difusioonikiirus väga temperatuuritundlik(?) 9.Miks metallid on väga head elektrijuhid? Sest neil on suur hulk vabu elektrone. 10.Snelli seadus valguse murdumisele? Snelli seadus seob valguse murdumisnäitajaid ja langemis ja murdumisnurgad kahes keskkonnas. n/n1=sinx1/sinx 11.Defineerige lahus. 12.Kuidas määrata faaside koostist olekudiagrammist. 14 1.Komposiitmaterjalide kujundamise alused? Komposiitmaterjalid on kujundatud nii, et nad lõpptulemusena omavad mõlema komponendi parimaid omadused. 2.Nõrga sideme üldiseloomustus? Nõrga sideme juures ei toimu elektronide üleandmist ega jagamist sidet moodustavate aatomite vahel. 3
peavad koormusele vastu. 8 · Ehitustööstuses mõjuvad betoonelementidele surve- ja tõmbejõud, harvem ka tõukejõud. · Tõukejõu neelavad betoonelemendid, tõmbejõu peavad neelama teraselemendid. Betooni ja terase kooskasutamise eelised on: · Betoon ja teras tagavad suurepärase vastupidavuse surve- ja tõmbejõule ning murdumisele. · Betoon ja teras paisuvad kõrgemal temperatuuril ligikaudu sama palju. · Betoon ja teras nakkuvad omavahel hästi. · Kui betoonkiht on piisavalt paks, hoiab betoon ära terase roostetamise. 2.4 Sarruseteras jaguneb: 2.4.1 Betoonisarrus · eraldiseisvad hambulised vardad diameetriga 6-28 mm · neid on erineva pinnakatte ja vastupidavusega 2.4.2 Betooni terasvõrk · omavahel lõikuvad hambulised vardad diameetriga 4-12 mm.
6. Pakkefaktori väärtus PTK rakus? 74% 7. Loetle vôimalikud punktdefektid? Tasakaalustatud vakantsid, mittetasakaalustatud vakantsid, võrevahelised defektid. 8. Kuidas väljendub difusiooni temperatuursõltuvus? Temperatuuri tõstmine suurendab nii vakantside konsentratsiooni kui ka aatomite vibratsioonliikumise energiat, siis on difusioonikiirus väga temperatuuritundlik. 9. Miks metallid on väga head elekirijuhid? Sest neil on suur hulk vabu elektrone. 10. Snelli seadus valguse murdumisele? Snelli seadus seob valguse murdumisnäitajad ja langemis ja murdumisnurgad kahes keskkonnas. nInl=sinxl/sinx 11. Defineerige lahus. Koosneb lahustist (näiteks vesi) ja selles lahustunud ainest; lahuseks nim teatud piirides pidevalt muutuva koostisega faasi (homogeensest süsteemiosa). Kahe või enama aine molekulide (ka aatomite või ioonide) ühtlane segu. 14 pilet 1. Komposiitmaterjalide kujundamise alused? Komposiitmaterjalid on kujundatud
.................................................................. 63 8. MATERJALIDE OPTILISED OMADUSED............................................................................. 65 8.1. Elektromagneetiline kiirgus ..................................................................................... 65 8.2. Materjali murdumisnäitaja ...................................................................................... 66 8.3. Snelli seadus valguse murdumisele ......................................................................... 66 8.4. Valguse koosmõju metallidega (joon. 8.7) .............................................................. 66 8.5. Optilised nähtused mittemetallides (joon. 8.7) ...................................................... 67 8.5.1. Valguse murdumine ........................................................................................ 67 8.5.2. Kiirguse peegeldumine (joon. 8