samuti hundid ei teinud talle midagi, kuna ta toitis neid leivaga. Mari oli näinud, et hunt viis varsa ära ja ta vandus, et see oli Tiina. Tüdruku ema tapeti kui ta oli väike. Kiusatu elas 5 aastat metsas, kuni ta korraks välja ilmus. Fakte, et ta ei olnud libahunt on palju rohkem. Tiina tänas jumalat peale igat söömist, samuti ta põgenes lapsena huntide eest, miks peaks libahunt nende eest põgenema? Mari nägi hunti varssa murdmas mitte Tiinat aga ta arvas, et see oli olnud Tiina. Ema oskas tal ravimtaimedega ravida ja sellepärast arvati, et ta on nõid, kuna keegi teine seda ei osanud. Küllap elas tüdruk samas onnis kus nad ka emaga elasid. Viimases vaatluses oli ta väga kehva väljanägemisega, aga kui ta oleks olnud libahunt siis ta oleks näljas olles ju mõne looma maha murdnud. Kui hundid läksid lambaid murdma siis Tiina läks nendega sellepärast kaasa kuna ta
kogukond, kes suurelt osalt püüab vältida eesti keele õppimist, mis mõjub neile kui suurrahva esindajatele alandavalt. Tulemusena on vene keele oskus kas või vajalikum kui eesti keele omandamine, eriti kuna Venemaaga tehakse äri ja sealt tuleb üha rohkem turiste, samuti siinsete venelaste sugulasi ja tuttavaid. Sel kombel pole ka võimalik puhastada eesti keelt pika aja jooksul juurdunud russitsismidest. Interneti ja muu moodsa IT-tehnika kasutamisega on sisse murdmas inglise keel, mille väljendeid kohtab üha rohkem ka tavakeeles. Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm on koguni ette pannud viia magistri- ja doktoriõpe üle inglise keelele. Sellele järgnes elav diskussioon. Möönati, et see oli võib-olla vajalik teatud aladel. Tartu Ülikooli semiootikaprofessor Kalevi Kull oli absoluutselt vastu, sest Eesti kultuur elab edasi üksnes siis, kui õpetab oma noortele eesti keeles (Postimees 18.10.). Andres Herkel rõhutas, et Eesti identiteet on
Vargamäe tema oma, tema laste käes. Selle nimel hakkas Andres tööle ja ta selle nimel pani ohtu kõik oma õnne ja armastuse. Kui abitu on korralik inimene häbitute ees Pearu lasi Eespere koera maha, sest too haukus tema jalge ees.. Karjapoiss Matu, kes seda pealt nägi tormas maja juurde peremehele kaebama, et Pearu lasi nende koera maha nende enda maa peal ja kutsus Andrese seda vaatama, kuid selle ajaga viis Pearu koera oma maale ja väitis, et koer käis tema maal tedrepoegi murdmas. Selle probleemiga tuli kohtukulli ette minna ning Andres nõudis kohtult kahjutasu koera eest ja tasu tema tapijale, kuid Pearu nõudis tasu murtud tedrepoega eest. Kohtukulli ees olid üksteise vastu Pearu ja karjapoiss Matu. Miitte keegi ei uskunud Matut, kes rääkis tõtt sest tema oli lihtne karjapoiss, aga Pearu, kes valetas enda kasu püüdlikult , teda uskusid kõik. Pearu võitis valega kohtus ning see näitas, et õiglus on võrdne valega
oma heinakorviga metsa ja murdsime oksi tolle meiupuu tarvis. Isa oli hobusemeheks. Isegi Kerstin võeti sellele sõidule kaasa. Ta naeris ning oli selle üle väga rõõmus. Olle andis talle väikese oksakese pihku, Kerstin istus ning vehkis sellega. Ja Olle laulis talle seda vana laulukest: "Kerstinil on üks kuldne vanker ja sellega sõitu ta tegi, tal kullane piitsake oli veel peos ja ta tervitas neid, keda nägi." Pealegi laulsime me kõik. Agda oli ka meiega oksi murdmas, tema laulis nõnda: "Päikene paistab, suvi on käes, lilledki õitsevad koplis." Aga selle laulu peale laulis Lasse nõnda: "Päikene paistab, suvi on käes, lehmakook laiutab koplis." 9 Selles oli tal muidugi õigus. Nimelt et koplis on olemas lehmakoogid. Ainult et laulus poleks seda küll mõtet otse välja öelda.
koju. Teisteks uskumusolendid on näiteks tuulispead, mis keerutavad tolmu ja prahti üles. Selline tuulispea tõlgendus on see, et kellegi hing käib tuulispeana kehast väljas kurja tegemas. Inimene ise magab ja kui tal keerata ta ümber, siis hing ei saa kehasse tagasi tulla ning kui magajat tagasi ei keerata, siis sureb ta lõpuks ära. Libahunt on inimene, kes moondab end hundiks ja hundikujul käib öösiti murdmas karjaloomi. Hundiks käiakse öösel, hundinahk jäetakse kusagile kivi alla ning kui öösel tekib jällegi tung libahundiks saada, siis tõmmatakse aga jälle see nahk selga. Luupainaja on keegi konkreetne inimene, kes käib öösel magavat inimest painamas. Luupainaja kogemus on väga vastik, tundub, et oled üleval, kuid oma keha ei valitse. Rõhuv raskus on nii tugev, et isegi sõrmeotsi ei suuda liigutada. Tuleb katsuda ära
[Wieger 40] Kasvatama lapsi katuse all, vastandina `piltm¨arkidele' t¨ ahendab `liitm¨arki'. [Henshall 88] Maja, kus kasvatati lapsi, areng ja vohamine nagu kirjam¨argid, mis u¨ha keerulisemaks l¨ahe- vad. [ 93] M¨arki pole kirjeldatud. 105 [Vaccari 50] P¨ aike puukohal--alles on varajane hommikutund. [Wieger 40] Sarnane , alumine osa on aga kiiver l¨ uhendatud s.t. p¨aike paistmas kiivriga mehe k~orgusel. [Henshall 88] P¨aike murdmas l¨abi ava . [ 93] P¨aike t~ousmas astronoomiariis- ta jia kohal. 108 [Vaccari 50] Lind istumas pesas. Linnud l¨ ahevad p¨aikese loojumisel l¨ a¨anekaarde oma pessa. [Wieger 40] Esitatud kujul, kuid mit- te segamini ajada. Kujutab pesa, kuhu linnud p¨aikese l¨a¨ande loo- jumisel laskuvad. [Henshall 88] Algselt korv, algeline veinipress, t¨ahendus `l¨a¨as' on foneetiline laen. [ 93] Foneetiline laen linnupesa kujutisest. 116
eksperttunnistajad). Neis süsteemides, kus kohtumenetluses tõendite esitamine on poolte ülesandeks, on üldse mitte üllatuslikult pigem eelistatud eraekspertide kasutamist; kus aga kohus peaks olema aktiivne tõendite koguja, on eelistus riikliku ekspertiisi kasuks. Ses mõttes on Eesti kriminaalmenetluses olukord mõneti skisofreenline. Kas näed, milles see vastuolu seisneb? Vähemasti kriminaalmenetluses on üldist traditsiooni Euroopas murdmas ka EIKonventsioon, mis nähtavasti vaid riiklike ekspertiisidega piirduda ei võimalda. Millise õiglase kohtupidamise põhimõttega oleks vaid riiklike ekspertide lubamine vastuolus? Võrdsuse printsiip Võistlevuse printsiip erapooletu kohus kui oleks aktsepteeritud ainult riiklik ekspert, siis ei saaks pool määrata enda poolt valitud eksperdi, kellel võik olla teine arvamus, mis võiks olla sobiv ja usaldusväärne, kuid riikliku eksperdi arvamusega vastuolus.
annaabi.ee 
