7. Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on alati samad. 8. Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Materjali omadust käituda sitkelt või hapralt 9. Mis on sitkus? Materjali võime purunemata taluda koormust 10. Mis on omane sitkele purunemisele? Prao arenguks kulutatakse palju energiat 11. Mida tähistab T50? Temperatuuri, millal purustatud katsekeha murdepinnast 50% on kiuline, sitkelt purunenud 12. Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur T90? Vastutusrikastel detailidel, et vältida nende purunemist antud temperatuuril 13. Millised lahendused suurendaksid konstruktsiooni jäikust? Koormuste vähendamine 21. Mis toimub vardaga, kui vardas olevaks pingeks võtta eelmises ülesandes arvutatud pinge ning varda tõmbediagramm on järgmine. Varras deformeerub elastselt
D. Energia, mis kulub materjali purustamiseks -20C juures Score: 7/7 4. Kas külmhapruslävi on jääv suurus? Student Response Feedback A. Jah B. Ei, see sõltub näiteks pingekontsentraatoritest, mõõtmetest jne. Score: 7/7 5. Mida tähistab T50? Student Response Feedback A. Energiat, mis kulutati -50 C juures detaili purustamiseks B. Temperatuuri, mil purustatud katsekeha murdepinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud C. Energiat, mil purustatud katsekeha pinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud Student Response Feedback D. Temperatuur, mil purustustöö on 50 J Score: 7/7 6. Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur T90? Student Response Feedback A. Vähem vastutusrikastel detailidel, et optimiseerida konstruktsiooni
Ei, see sõltub näiteks pingekontsentraatoritest, mõõtmetest jne. Score: 7/7 Küsimus 5 (7 points) Mida tähistab ? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Energiat, mis kulutati -50 C juures detaili purustamiseks b. Temperatuuri, mil purustatud katsekeha murdepinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud c. Energiat, mil purustatud katsekeha pinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud d. Temperatuur, mil purustustöö on 50 J Score: 7/7 Küsimus 6 (7 points) Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur ? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus
Score: 3/3 23. Leida purustustöö KU , kui U kujulise soonega katsekeha välj kraadi ja algnurk alfa = 65 kraadi. Löökpendli mass on 5,98 k g= 9,8 m/s2 Answer: Units: Score: 3/3 24. Mida tähistab ? Student Response A. Energiat, mis kulutati -50 C juures detaili purustamisek B. Temperatuuri, mil purustatud katsekeha murdepinnast 5 Student Response C. Energiat, mil purustatud katsekeha pinnast 50 % on kiu D. Temperatuur, mil purustustöö on 50 J Score: 3/3 25. Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks Student Response A. Vähem vastutusrikastel detailidel, et optimiseerida kon B. Vastutusrikastel detailidel, et vältida nende purunemist C
4. Pragu on võimalik tuvastada rutiinkontrolliga, kuna prao areng on aeglane Küsimus 11 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mida tähistab T50? Vali üks või enam: 1. Energiat, mis kulub -50 °C juures detaili purustamiseks 2. Temperatuur, millal purustustöö on 50 J 3. Energiat, millal purustatud katsekeha pinnast 50% on kiuline, sitkelt purunenud 4. Temperatuuri, millal purustatud katsekeha murdepinnast 50% on kiuline, sitkelt purunenud Küsimus 12 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur T90? Vali üks või enam: 1. Detailidel, millel peab purustusenergia olema vähemalt 90 J 2. Detailidel, millel peab purustusenergia olema -20 °C juures vähemalt 90 J 3. Vähem vastutusrikastel detailidel, et optimeerida konstruktsiooni hinda 4
Löökpendli mass on 0,54 m ja g= 9,8 m/s2 Student Response Value Answer: 9,21610652 70% 9,2094 Units: J 30.0% J Score: 3/3 24. Mida tähistab ? Student Response A. Energiat, mis kulutati -50 C juures detaili purustamiseks Student Response B. Temperatuuri, mil purustatud katsekeha murdepinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud C. Energiat, mil purustatud katsekeha pinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud D. Temperatuur, mil purustustöö on 50 J Score: 3/3 25. Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta alus Student Response A. Vähem vastutusrikastel detailidel, et optimiseerida konstruktsiooni hinda B
kraadi ja algnurk alfa = 65 kraadi. Löökpendli mass on 5,98 kg ja õla pikkus on 0,54 m ja g= 9,8 m/s2 Student Response Answer: 24,84 Units: J Score: 0,9/3 24 . Mida tähistab ? Student Response A. Energiat, mis kulutati -50 C juures detaili purustamiseks B. Temperatuuri, mil purustatud katsekeha murdepinnast 50 % on kiuline, sitkelt Student Response purunenud C. Energiat, mil purustatud katsekeha pinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud D. Temperatuur, mil purustustöö on 50 J Score: 3/3 25 . Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur? Student Response A. Vähem vastutusrikastel detailidel, et optimiseerida konstruktsiooni hinda B
4. Fe(OH)2 See on rohkekasvalge värvusega kristalne aine, mis tekib raud(II)soolade reageerimisel leelisega, rasklahustuv hüdroksiid: FeCl2+2NaOH=Fe(OH)2+2NaCl Õhus seismisel sade oksüdeerub pruunikaks. Fe(OH)2 oksüdeerumisel õhus tekib: 4Fe(OH)2+O2=4FeOOH+2H2O raud(III)soolade reageerimisel leeliste lahusega tekib raudoksiidhüdroksiid: FeCl3+3NaOH=3NaCl+FeOOH+H2O 5. FeCO3 See on sidekriit ehk rauapagu. Ta on kollakasvalge või hallika värvusega. Murdepinnast muutub pruuniks. Tema molekulmass on 116. Tema tihedus 3.96g/cm3 ning kõvadus 3,5. 6. Fe(HCO3)2 Raudvesinikkarbonaat tekib looduslikesse vetesse süsihappegaasi toimel. See sool on vees lahustuv. Vee keetmisel moodustub sellest Fe 2O3 , mis sadestub koos katlakiviga ja põhjustab katlakivi pruunikat värvust. 4Fe(HCO3)2+O2=2Fe2O3+8CO2+4H2O 7. FeS2 Püriiti rauamaagina ei kasutata, halvendab rauasulami omadusi, seda kasutatakse väävelhappe tootmisel. 8
Membraanipotensiaali tekitavavd K + kanalid, kuna nad on tavaolekus avatud. (pinge: 30-120mV). Tekib ioonide erinevast kontsentratsioonist teineteisel pool rakumembraani. 13. Freeze-fracture mikroskoopia, FRAP (Fluorescence recovery after photobleaching), Patch clamp, transfektsiooni viisid. Freeze-fracture mikroskoopia värske koe- või rakuproov sügavkülmutatakse, seejärel murtakse (kasutades näiteks mikrotoomi) (seda vedela lämmastiku temperatuuril). Külmast murdepinnast tehakse siis metallvorm (kuld või plaatium), mida siis hiljem uuritakse (vms). FRAP tehnikat kasutatakse uurimaks membraani difusiooni ja valgusiduvust. Patch clamp tehnika lubab uurida ioonkanalite tööd. Transfektsioon on protsess, mille käigus viiakse võõr-DNA eukarüootsesse rakku. Keemilise transfektsiooni meetodi korral neutraliseeritakse vastastikmõju negatiivselt laetud molekulide (DNA fosfaatselgroog) ja negatiivselt laetud rakumembraani
Konkreetseid kivimtüüpe nimetatakse sageli tekstuuri tüübist ja mineraalsest koostisest tuletatud nimetusega. Väga levinud on plaatja e. kildalise tekstuuriga kivimid - kildad (vilgukilt, granaatkilt, kloriitkilt jt.). Kontaktmoondel, mis areneb maakoores tarduvate magmamasside kontaktil ümbriskivimitega tekivad nn. kontakt-sarvkivimid, millele nimetus tuleneb väga peeneteralise vôi peitkristalse mineraalse massi poolt loodavast karpjast e. sarvjast murdepinnast. Valdavalt peitkristalses massis eristuvad ainult üksikud suuremad kristallid e. porfüroblastid. Tavaliselt on nendeks vilgud, päevakivid, anadalusiit, kordieriit, pürokseenid jn. Madala moondeastme sarvkivides on porfüroblastid sageli suletismineraalide (näit. vilgud, kvarts) rikkad. Sarvkivide detailsem nimetamine toimub sageli enamlevinud vôi porfüroblaste moodustavate mineraalide järgi; näiteks epidoot-, andalusiit-, pürokseensarvkivi jne.
annaabi.ee 
