Lõunaeestilisi jooni on kõige rohkem Helme idaosas, pisut vähem teistes Helme osades ja tunduvalt vähem Tarvastus ja Karksis. Suurima arvu Mulgi murdele omaseid jooni võib leida Karksist ja selle ümbrusest, samuti Hallistest ja Helme lääneosast. Lõunaeesti murretest on Mulgi murre kõige lähedasem põhjaeesti murretele. Teatud Mulgi murde tunnusjooni võib leida koguni Saaremaalt, samuti Tartu murde lõunagruppidest ja Edela-Eestist. Mulgi murde peajooni Mulgi murdejoonte omapära tuleb esile nii sõnavaras, häälduses kui ka uute sõnatuletusmallide ja morfosünaktiliste kategooriate näol, mis osutab iseseisva arengu pikale eale. Kõige silmapaistvam on Mulgi ainulaadne hääldus. Hääldus · Mulgi murdele annab erilise kõla muutus a, ä > e, alates kolmandast silbist, nt ollive "(nad) olid", küdzättem "küpsetama", iluzepp "ilusama(d). See muutus haarab kõiki sõnu ja põhjustabki Mulgi keele nn heleduse. Muutuse
Nt Jamaica: britid rääkisid inglise keelt, Aafrika orjad kreoolkeelt. Tänapäeval: · kõrgklass - inglise keel, · keskklassid - murdeahel, · alamklass - kreoolkeel. Dialektoloogia - Teoreetilises keeleteaduses võrdlev-ajalooline meetod: keel muutub kindlate häälikumuutuste reeglite alusel. Põhimeetod keelenähtuste leviku täpne kaardistamine: fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Dialektomeetria - Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus. Eelkõige sõnavarasuhted ja statistilised analüüsid. Sotsiolingvistika - Uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. · Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. · Tegeleb keele kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. · 20. saj uudne keele nägemise viis. 20. Vana kirjakeele varasem uurimislugu.
Nt taanlased ja norrakad vs rootslased (taanlased ja norrakad ütlevad, et saavad rootsi keelest aru, kuna sel on kõrge staatus); mandariini ja kantani keele kõnelejad Hiinas (väidavad, et saavad aru, tegelikult mitte); Sotsiaalne murdeahel Heteronoomia ja autonoomia Diakrooniline e ajalooline murdeuurimine Lähtub murrete arengust; Keeleajalooline pool: murdeid võrreldakse algkujudega: tärn ksi – eP ks (üks, läks); EL ts (üts, läts); Dialektomeetria Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus; Statistilised analüüsid. Eelkõige sõnavarasuhted. Prantslane Jean Séguy 1970ndatel. Eestis Sirje Ainsaar 1980ndatel, Karl Pajusalu, Arvo Krikmann; Materjali kogumine Nõuded keelejuhtidele: vanad, taust, et on sealt pärit; o sotsiolingvistika: lindistatakse kõiki ja vaadatakse nt ühe piirkonna keelekasutust. Vanusest ei lähtuta
häälikumuutuste reeglite alusel. · Georg Wenker saksa keeleatlas 1881 -> murdegeograafilise dialektoloogia alusepanija. · Andrus Saareste 1920ndate alguses. · Põhimeetod keelenähtuste leviku täpne kaardistamine: fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Diakrooniline ehk ajalooline murdeuurimine: Lähtub murrete arengust. Keeleajalooline pool: murdeid võrreldakse algkujudega. Dilektomeetria: Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus. · Statistilised analüüsid. · Eelkõige sõnavarasuhted. · Prantslane Jean Séguy 1970ndad. · Eestis Sirje Ainsaar 1980ndad ning Karl Pajusalu ja Arvo Krikmann. Sotsiolingvistika: uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb keele kasutustüüpidega suhtlussituatsioonis. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne meetod, aga ka näiva aja
Tihedad mitmetasandiliste suhetega võrgustikud toetavad vähemuskeele säilimist. Uurimissuunad: Dialektoloogia: teoreetilise keeleteaduse võrdlev-ajalooline meetod: keel muutub kindlate häälikumuutuste reeglite alusel. Põhimeetod keelenähtuse leviku täpne kaardistamine: fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Diakrooniline e ajalooline murdeuurimine: lähtub murrete arengust. Keeleajalooline pool: murdeid võrreldakse algkujudega. Dialektromeetria: murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus. Statistilised analüüsid. Eelkõige sõnavarasuhted. Sotsiolingvistika: uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. Kesksel kohal on kõneleja ja nende päritolu. Tegeleb ka keele kasutustüüpidega suhtlussituatsioonis. Kvantitatiivne ja kvalitatiivne meetod. Suhtlusvõrgustike analüüs. Võrgustikuanalüüsi
terminaalsetega (lõplikud) (leksikaalsete reeglite abil). õnnestumistingimused - õnnestub, kui kõneleja sellesse usub. illokutiivne akt - väitmine, küsimine jms vooruvahetusmehhanism - voor = auditooriumi sidumine - voorudes tegutsemine kui sotsiaalse elu üks fakte; - vooru võtab a) see, kellele osutati; b) see, kes "jaole saab"; c) eelmine kõneleja keelegeograafia - keeleteaduse haru, mis uurib keelenähtuste maa-alalist levikut. Murdejoonte leviku uurimist on nimetatakse ka murdegeograafiaks. Uurimistulemused harilikult kaardistatakse ja avaldatakse keeleatlasena, mille iga kaart näitab mingi hääldus-, grammatika- või sõnavaraiseärasuse levikuala. diglossia - on olukord, kus ühe keele kaks dialekti või kaks keelt, mis tavaliselt on lähisuguluses, on kasutusel ühes keelekogukonnas. Lisaks varieerub sellistes ühiskondades argisituatsioonides kasutatav keele valik ja nii-öelda teise keele valik
annaabi.ee 
