täiskasvanu erinevaid rolle. Sellepärast võtab tema püüe enesekonstitueerumise järele pahatihti agressiivseid ja stiihilisi vorme. Ta pürgib ahnelt mingi eeskuju, ideaali poole, tahab ennast ja oma omadusi maksimaalselt avaldada. Ent murdeealine noor ei mõista veel ideaali ja tegelikkuse vahekorra keerukust ning vastuolulisust. Ta idealiseerib hõlpsasti ümbritsevaid inimesi ja suhteid, kuid pettub neis kiiresti, kui näeb, et nad ei vasta tema ootuste ideaalidele. Murdeiga on kompleksne protsess, mis toimub komplekses maailmas. Intellektuaalselt vaadatuna, on murdeiga pigem selginemise (endas selgusele jõudmise) periood kui dramaatiline kasvamine. Murdeeas hakkab indiviid otsima oma identiteeti, ta tunneb ennast unikaalse ja humaanse olevusena. Ta märkab oma individuaalseid kaasasündinud iseloomujooni, tulevikus aimatavaid sihte ning seda, et tal on võimu kontrollida oma saatust. Sel ajal
.184 Harrastused.............................................................................................................189 NOORUS 12/13 – 20/25 AASTAT.......................................................194 Nooruse arenguväljakutsed....................................................................................194 Nooruse kriisid.......................................................................................................196 Inimsuhete kriis, 13-16 a., murdeiga......................................................................196 Füüsiline areng...................................................................................................196 4 Seksuaalsus.........................................................................................................197 Mõtlemise areng.................................................................................................198 Isiksuse areng................................
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Ta kandis kõva püstkraed, mille ülemine äär ulatus peaaegu kõrvadeni ja mille teravad nurgad kooldusid ettepoole samal kõrgusel suunurkadega -- tara, mis sundis otse ette vaatama ja kogu kehaga pöörduma, kui oli vaja kõrvale vaadata. Lõug toetus lopsakale kae-lasidemele, mis oli pikk ja lai nagu pangatäht ja mille 31 otstes olid narmad. Saapaninad olid viimse moe järgi järsult ülespidi käänatud nagu suusaotsad -- kannatuse ja vaeva vili, mille noormehed saavutasid, istudes tundide kaupa seina vastu surutud varvastega. Mister Walters oli välimuselt väga tõsine ja südame poolest väga siiras ning aus. Ta austas nii väga pühi asju ja kohti ja eraldas neid nii väga ilmalikest asjadest, et tema pühapäeva-kooli-hääl oli omandanud talle enesele märkamatult isesuguse intonatsiooni, mis puudus täiesti äripäevil. Ta algas järgnevalt: «Nüüd, lapsed, ma soovin, et istuksite nii sirgesti ja kenasti, kui suudate, ja pühendaksite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
