................................................................ 7. Kasutatud kirjandus...................................................................................................... 8. Lisad............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus Uurimustöö koosneb murdeealiste probleemidest. Töö eesmärgiks on rohkem teada saada murdeealistest ja nende probleemidest ning mida võiksid noored teistmoodi teha ja kuidas käituda. Töös on uuritud põhiliselt kahte Helga Nõu noorsooromaani: ,,Kuues sõrm" ja ,,Pea suu". Mõlemas jutus on üks teistsmeline ehk peategelane, kellest jutt käib. Nende kahe teismelise probleemid on erinevad, kuid kohati ka kattuvad. On uuritud teismelise/teismeliste probleeme ja neile lahendusi leitud. Teismelisi on erinevaid, nad erinevad üksteisest välimuse ja iseloomu poolest, mõned
Tekivad uued arusaamad ümbritsevast maailmast, uutest olukordadest ning inimestest. Nii nagu öeldakse, hakkab laps, sel perioodil, otsima kohta siin päikese all. See keeruline, ebakindel ning muutuv olukord on raske lapsele, kuid sama raske või raskemgi veel vanemale, kes peab püüdma sel eluetapil oma teismelist suunata ning aidata. Paukuvad uksed, sõnapodinad ning vihahood- need on need, mis hirmutavadki nii isasid kui emasid. Tihti kuuleme kuidas lapsevanemad räägivad oma murdeealistest lastest ning ainsad emotsioonid, mis esile kerkivad on ohe ning lauseühend: ,,Jumal aidaku meid!". Kuid vanemad peaksid arvestama, et sellise muutuse oleme me teinud kõik läbi ning see on meie elu üks lahutamatu osa. Käesolev referaat räägibki peamiselt teismelise psüühilisest arengust täiskasvanuks. Käsitletud on teismelise peamisi psühholoogilisi muutusi ning probleeme nagu pere ja kodu, tingimusteta armastus, suhted ja sõbrad, enesehinnang, iseseisvumine ja identiteedi otsimine
· Kooliväline orienteeritus ( popitegemine) Abistamine · Sõltuvalt põhjusest (funktsioonist) abistamise viisid erinevad Depressioon · Sümptom: kurvameelsus, seotud ka keskkondlike teguritega · Sündroom: tunnete ja käitumisviiside klaster · Häire: tunnete ja käitumisviiside klaster, mis esineb pikka aega Arvudes · 5-7% 4.-8.klasside õpilastest mõnel ajahetkel (Stark, 1990) · 20% to 50% murdeealistest depressiivsed sümptomid, st mitte (Hankin, 2006) · See riskirühm hiliemale depressioonile (Cuijpers, de Graff, & van Forsselaer, 2004) · Nooremates klassides vähem, lasteaias väga vähe · Algklassides poisse-tüdrukuid võrdselt, hiljem naisi rohkem Seletused · Psühhodünaamiline lähenemine · Kognitiivsed mudelid täiskasvanutel Kognitiivsed näitajad interaktsioonis väliskeskkonnaga · Mitteadaptiivsed kognitiivsed skeemid, mis kujunenud
Homoseksuaalsus ja biseksuaalsus on niisama mitmekesised nähtused kui heteroseksuaalsus ja seetõttu ei saa nende kujunemist ühepõhjuslikult seletada (näit. geneetilised eeldused, kasvatus, murde- ja noorukiea kogemused, ühiskondlikud normid). Iga seksuaalkontakt omasoolise inimesega või erootilise tungi suunatus omasoolisele inimesele ei tähenda veel seda, et tegu on isiksuse püsiva homoseksuaalse suundusega. Seda asjalolu tuleb eriti silmas pidada siis, kui jutt on lastest ja murdeealistest. Ühtne "homoseksuaalne isiksusetüüp" on samavõrra väljamõeldis nagu seda oleks "heteroseksuaalne isiksusetüüp". 4.5. Seksuaalkultuur Seksuaalkultuuri võib defineerida kui reeglite, uskumuste ja normide kogumit, mis põhineb traditsioonidel vastavas ühiskonnas. Selles sisalduvad omad müüdid, rituaalid ja sotsiaalsed tavad. Indiviidi seksuaalkäitumine määrab, kas isik kuulub vastavasse kultuuri või on jäetud sellest väljapoole, teisest küljest on tavadel, hoiakutel ja
Homoseksuaalsus ja biseksuaalsus on niisama mitmekesised nähtused kui heteroseksuaalsus ja seetõttu ei saa nende kujunemist ühepõhjuslikult seletada (näit. geneetilised eeldused, kasvatus, murde ja noorukiea kogemused, ühiskondlikud normid). Iga seksuaalkontakt omasoolise inimesega või erootilise tungi suunatus omasoolisele inimesele ei tähenda veel seda, et tegu on isiksuse püsiva homoseksuaalse suundusega. Seda asjalolu tuleb eriti silmas pidada siis, kui jutt on lastest ja murdeealistest. Naise suguelundid I. Sisemised: 1. Munasarjad ( 2 ) on käsnjad moodustised, mille säsis kulgevad veresooned ja närvid ning, mida katab n.ö. pehme koor. Paiknevad naisel alakõhus. · Ülesanne: a) siin valmivad naissugurakud e. munarakud · b) siin toodetakse ka naissuguhormoone 2. Munajuhad ( 2 ) ühe juha pikkus 1012 cm ja suundub munasarjast emakaõõne suunas. Juhade avauses on harkjad moodustised e
poiss. Laps annab teiste sooga seotud hinnanguid samuti vastavalt riidevärvile. Esimesed soostereotüübid on eelkooliea alguses juba ära õpitud: mehed on sellised ja naised on sellised. Soole vastav välimus aitab kaasa soorolli omandamisele (aitab soorolli omandada). Juba väikesest peale soorolli väärtustada ja sellisena (vastavalt soorollile) käituda. Tüdrukud riietuvad kasvades ikkagi värvidega, lipsudega, tuttidega asjadesse. 60% murdeealistest järgib eakaaslaste riietusstiili. See on juba ammusest ajast nii ja säilinud protsentuaalselt samana ka tänapäeval. Erinev see, et varem vaadati ka enam sugulaste ja vanemate riietust, tänapäeval tulenevad suurimad mõjutused hoopis meediast. Murdeeas saab riietumine sooidentiteedi osaks. Ka soo orientatsioon (nt homoseksuaalsus) väljendub riietuskäitumises. 2. Riietuse funktsioonid lapse ja noorukieas. Vaatame peamiselt lapseeas.
kohaneda). Keskkonnaga kohanemisega seoses tuleb aga rääkida ka ühest muret tegevast nähtusest. Nimelt on Eesti murdeealiste laste hulgas mõõdetud suhteliselt kõrgeid depressiooni näitajaid. Nii on 2004. aastal avaldatud Andekate tüdrukute uuringu põhjal (Aluoja jt, 2004) 11 protsendil murdeealistest lastest dep- väsimuse alaskaala ressiooni näitaja üle nn äralõikepunkti, s.t üle skaala summa, mille puhul näitajad olid oluliselt kõrgemad kui võrdlus- võib kahtlustada tõsiseid psühholoogilisi probleeme. Sama mõõtevahen- grupi tüdrukutel. diga tehtud uuringus (Saul, 2006) oli depressiooni näitaja kõrge umbes 30 protsendil uuritud 186 õpilasest. Andekad ja nn tavalapsed ei erine-
annaabi.ee 
