FLAJ.05.099 Keskaja klooster Mirja Meriste Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Magistriõpe, 1. aasta Püha Benedictuse, Püha Bernardi ja Püha Franciscuse elu ning mõju Lääne munklusele Euroopa munkluse ajalugu algab Püha Antoniuse (251-356), Pachomiose (294?-346) ja Augustinuse (354-430) tegevusega (Prinz 2006: 12; Knowles 1969: 10; 12). Lääne munkluse algus oli vaevaline, sest Egiptuse, Palestiina ja Süüria munkluse mitmekesisus ning ulatus oli nii lai ning leidis sageli ka Euroopas kohest omaksvõttu. Igal juhul algas munklus eremiitlusest, klooster kui niisugune tekkis hiljem. (Prinz 2006: 12-13) Juba 6.
Ta kaitses teisi kuradi eest, viis läbi surnumissad, andis nõu ja oli ka antiigipärandi säilitajata. Paljud keskaja inimesed olid kirjaoskamatud. Kuni 13. Sajandini oli seda enamik ilmikuist. Vaimulikud aga olid kultuuriinimesteks, kes hästi tundsid kirjandust ja oskasid ise kirjutada, sest kloostrites olid raamatukogud, kus kopeeriti käsikirju. 5. ja 6. sajandil algasid vaimulike kuldsed sajandid: avanesid munklusele laienemis- ja kasuvõimalused, toimus uute kloostrite massiline teke. Maailm muutus, algas tsiviilelu allakäik ja paljud inimesed läksid mungaks, otsides rahu ja kaitset. Klooster täienes uute liikmetega ja kogudus sai väikeseks maailmaks, mis oli reguleeritud ja isemajandav, kuid selle maailmaga võiksid teised puutuda ainult juhul, kui munkade vaimsed ja materiaalsed vajadused seda tingisid. Selleks, et saada veel võimsamateks, ühinesid kloostrid ja moodustasid suuri kongregatsioonid
või surmanuhtlusega. Avignoni vangipõlv- 14. saj Itaalias valitses segadus ja Paavstidele oli ohtlik Roomas viibida. Nad asusid Prantsusmaale Avignoni. Esimene paavst, kes jäi Rooma oli Urbanus VI. Suur kisma- Urbanus I nõudis kommete rangust. Tema vaenlased valisid paavstiks Clemens VII ja naasid tagasi Avignoni. Katoliku kirik lõhenes. Roomas ja Avignonis eksisteeris kaks eri paavsti Vaimulikud ordud Munklus tekkis Egiptuses ja levis 4. saj Euroopasse. Lääne munklusele alusepanijaks Püha Benedictus(5-6 saj) .Rajas Monte Cassiino kloostri ja kirjutas kloostri elu reeglid. Mungad ja nunnad elasid reeglite järgi toimivates oludes. Kloostri elukorraldus: - uustulnuk tegi läbi pooleaastase katseaja - mungaks või nunnaks pühitsemise järel pidi jääma kloostrisse elu lõpuni. - Nõuti täielikku kuuletuvust abtile/abtissile. - Isiklik elu ja suhtlemine välismaailmaga oli keelatud.
Siia kuulub ka tuntuim ja loetavaim osa „Dhammapada“ (seadmus)- koondub mõttesalmidest. Teise korvi kuulub ka nn. 10 tõotusvannet III osa „ülima seadmuse korv“- sisaldab õpetuse filosoofilise tõlgendusi. Hiljem tõlgiti sanskriti keelde ja lisati juurde ka uusi tekste 12.1 Budismi õpetus Budismi algupärane õpetus on suunatud üksikisikule- mungale. Üksnes seetõttu, et budism võttis endasse rahvausundi elemente kujunes see suletud munklusele suunatud õpetusest kõiki ühiskonnakihte hõlmavaks religiooniks. Tänapäeval tuleb budismi all mõista tervet hulka erinevaid religioosseid vorme, mida ühendab seos Buddhaga. ÕPETUSE PÕHIPUNKTID I. Neli õilsat tõde i) Elu on kannatus ii) Kannatusi põhjustavad janud Janud- inimolendis kõige sügavamalt juurdunud kired, ihad, soovid iii) Kannatused lakkavad, kui janud on täielikult kustunud iv) Janude kustumisele viib kaheksaosaline tee
hea tegu ja hinge puhtus. Niimoodi iseloomustab Eusebius munklust kõrvutades seda meile tuttavama eluvormiga, milles tuleb järgide sotsiaalse elu reegleid, kuid ometi saab ka nii säilitada vagadust ja issanda teenimist. Munkluse filosoofiat iseloomustavad gnostilised ja uusplatoonilised mõjud, vastandumine materiaalsele maailmale, eristatakse hinge ja keha. Kuni püha Benedictuseni 6. sajandil elasid mungad võrdlemisi vabalt ning ilma kindla elukorralduseta, mistõttu kirik munklusele selle ebaselge eluvormi tõttu mõnevõrra viltu vaatas. Esimesed mungad on eremiidid (eremia kr keeles 'kõrb'), pärit olid nad Egiptusest. Esimene eremiit oli Teeba Paulus. Juba Teeba Pauluse legendi järgi elavad mungad väga kaua ja toituvad väga vähesest. Usuti, et munk elab täiuslikult ka ilma sakramendita, mis küll õõnestas piiskoplikku autoriteeti. Eremiitlusest mõnevõrra hilisemate arengutena eristatakse anahoreetlust ja koinobiitlust. Anahoreetlus
tähenduses, et oleks reeglid, ei ole. On lihtsalt õpetaja ja õpilase suhe. Kui tekkis kiusatus, siis mindi õpetaja juurde abi saama. Kõige tuntumaks esindajaks Püha Antonius, kes Teeba Pauluse eluloo kirja pani. Elas legendi kohaselt u 255-356. Teave tema kohta jõudis meieni noorema kolleegi poolt üles kirjutatud teose järgi – Athanasiuse Vita Antonii. Sellega on öeldud, et Athanasius on sillaks Ida ja Lääne vahel – see teos jõudis ka Läände ja sai seal Lääne munklusele suureks eeskujuks. Antonius sündinud Kesk-Egiptuses rikkasse perekonda. Kui vanemad surevad, siis 20aastasena pärib suure varanduse ning peab hoolitsema ka noorema õe eest. Teda vaevasid mõtted, mida tulevikuga peale hakata. Kristlikus vagaduslaadis kirjutatud lood rõhutavad suurt pöördepunkti. Antonius saab aru, et peab oma turvalisest elust lahkuma – müüb kõik ja jagab vara vaestele. Jätab ka õe maha, käib teda vaid korra vaatamas. Athanasiuse järgi oli Antoniuse motiive mitu
annaabi.ee 
