kõhulahtisus. See on tavaliselt kõigesööjate pisik ja on kõige sagedamini seotud roomajatega. 1.1.2. Salmonella enterica Salmonella enterica on kepikujulised fakultatiivselt anaeroobsed bakterid ja Salmonella perekonnast. Enamik salmonelloosijuhtumeid on põhjustatud toidust mis on nakatunud Salmonella enterica-sse, kergesti nakastuvad veised ja linnud. Toores kana- ja hanimunad nakatuvad Salmonella enterica-sse esialgu munavalgesse, kuigi enamik mune ei ole nakatunud. Kui muna aegub toatemperatuuril, hakkab munakollase kile murduma ning nakatub Salmonella enterica-sse. Külmikutamine ja sügavkülmutamine ei hävita kõiki baktereid, kuid oluliselt aeglustab või peatab nende kasvu. Pastöriseerimine ja toidu kiiritamist kasutatakse et tappa Salmonellat kaubandusest toodetud toiduainete jaoks nagu näiteks jäätist. Kodus toorest munast valmistatud toidud nagu majonees, koogid ja küpsised
bakteritega, ensüümide või pärmiga. Süsivesikute eemaldamise põhjuseks enne kuivatamist on nn. Maillardi reaktsiooni oht, mis tähendab, et kui süsivesikuid ei eemaldata enne kuivatamist, siis võib toode muutuda rohkem või vähem pruuniks ning lahustumatuks kuivatamise ja ladustamise ajal. Munavalges ei ole tavaliselt rasva. Kui muna säilitatakse pikemat aega, võib siiski rasva liikuda munakollasest munavalgesse. Munade lahtilöömis- ja separatsiooniprotsessiga seoses võib samuti veidi rasva sattuda koos munakollasega munavalgesse. Praktikas ei ole munavalge rasvasisaldusel mitte mingit tähendust tervisliku toitumise seisukohalt. Munavalge sisaldab 0,05% avidiinproteiini, mis "The Avian Egg" andmetel võib mõjuda närvisüsteemile laastavalt, kui muna või munavalget süüakse keetmata või suuremate portsjonitena. Nimetatud kahjulikku mõju tõestavad loomkatsed ning seda on võimalik ära
Rebus on ka kogu muna rasv. Seeduvatest toitainetest on munavalges kõige olulisemad valgud. Lisaks tulevase loote arenguks mõeldud varuvalkudele (albumiinidele) on munavalges ka ensüüme. Tuntum munavalgeensüüm on mikroobivastase toimega lüsotsüüm, mida munavalges on kuni 3%. Kõnealust ühendit tuntakse kirjanduses ka lüsosüümi ja muramidaasi nimetusega. Just see ensüüm tagabki väärtusliku toiduallika säilimise, hävitades munavalgesse sattunud mikroobe. 2 KALA Toitaineliselt sisaldab kala palju valku, olulisemaid vitamiine ja mineraalaineid ning rasvu. Kalas sisalduvad vitamiinid ja mineraalained mõjutavad tervist ja treeningtulemusi. Näiteks magneesium, mida kalas leidub ohtrasti, on asendamatu mineraalaine, sest kõik lihas- ja närvirakud vajavad seda toimimiseks. Muud kalast saadavad mineraalained on muuhulgas
* osa munavalge veest liigub osmoosi tõttu rebusse * munavalge kahevalentsed katioonid liiguvad rebusse ja munavalge veeldub üha enam * munarebu viskoossus ja struktuur muutuvad, munarebu kaotab oma kuju. Kui sellised muutused rebus toimuvad väga kiiresti (mõnedest söötadest põhjustatud, koktsidiostaatikumide või ussirohu kasutamise tõttu), siis on rebul plekid, laigud. Pärast munade pikaaegset säilitamist toimuvad muutused: * vedel rebu (suur rebu veesisaldus) * rebust läheb raud munavalgesse munavalge roosakas * rebusse lähevad proteiinid munavalgest rebu lõhevärvi Säilitamisel munavalge tihedus väheneb, munavalge veeldub, munarebu liigub muna õhukambri suunas (tömpi otsa), suureneb muna dehüdratatsioon, mis halvendab hautamistulemusi. Embrüo Munade säilitamise tingimused Temperatuur munade kiire mahajahutamine võimaldab lootel säilitada saavutatud arengutaseme, mis on vajalik pikemaks säilitamiseks.
Tehakse veise, lamba, vasikalihast. Ovaalse kujuga, u 8 cm pikkused, portsjonis 1 2 tk, täidetud singi, ploomide, seente või köögiviljadega. Praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt. 22. Sisekoe rikkamad veiseliha jaotustükid. Kael, kints, 23. Biskviittaigna valmistamine ja tooted. Biskviittaigen valmistatakse munadest, suhkrust ja jahust. Biskviittaigna valmistamisel ei kasutata bioloogilisi ega keemilisi kobestajaid. Biskviittaignat kergitab õhk, mis mehaniliselt munavalgesse klopitakse. Biskviittaigen jääb kergesti vormi külge, seepärast kasutatakse plaadikoogi küpsetamisel küpsetuspaberit. Kookide kerkimine oleneb munade vahustumisest. Värsked munad vahustuvad paremini kui vanemad munad. Munavalged ei vahustu kui neisse satub munarebu või veidigi rasva. Munavalge vahustub paremini, kui sellele lisada pisut soola, tilk sidrunhapet või tilk äädikat. Valmis tainas tuleb kohe küpsetada, muidu langeb munavalge alla
Munavalge vahustub paremini, kui sellele lisada pisut soola, suhkrut või hapet. Arvestada on vaja järgmisi soovitusi: 1. Vahustamisel kasutatavad nõud ja mikser peavad olema puhtad ja kuivad. 2. Mune ei tohi vahustada alumiiniumnõus. Alumiiniumnõu muudab munavalge värvi - valge värvus muutub halliks. 3. Munavalgeid ei tohi ülevahustada. Siis muutuvad munavalged uuesti vedelaks (munavalged veelduvad). 4. Vahustatavasse munavalgesse ei tohi sattuda munakollast. See takistab tihke vahu tekkimist. Koorega keedetud munad. Toasoojad munad asetatakse ettevaatlikult keevasse vette ja keedetakse vajalik aeg. Vaata tabel 7.2. Tabel 7.2. Koorega keedetud munad Muna keetmise aeg Muna sisu kirjeldus Serveerimine Vedel muna - 2-3 min Munavalge on kergelt Suupistena kalgendunud, munakollane ei ole kalgendunud
annaabi.ee 
