Duccio di Buoninsegna Biograafia: Sündis 1255 a. Sienas, Itaalias ja suri aastal 1319 San Quiricos. Töötas enamasti muna tempera ja pigmendiga. Tema tööde teemaks oli religioon. Oli väga isekas ja valitsuse vastane. Tal oli naine ja seitse last, kellest 2 läksid hiljem isa teed ja said kunstnikeks. Tahtis uuendada tollel ajal Sienas domineerinud Bütsantsi kunsti mis tal, olles tõelise meistrina, ka õnnestus. Kokku tegi ta umbes 130 tööd. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maestà with Twenty Angels and Nineteen Saints Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Looduslikud värvid valmistatakse looduslikest, puhastest ainetest. Lahustiks on vesi või õli. On hingavad ja keemiavabad. Värvikelme omadused: Kaitsev Mõjutab seina hooldatavust Hea puhastatavus Esteetiline Tugev Fresko märjale lubikrohvile teostatud seinamaaling. Eestis leidub Saaremaa kirikutes ja Tartu Jaani kirikus. Tempera emulsioon; vee- ja õliosakeste ühinedes saadud piimjas vedelik, millesse segatakse värvimuldasid, levinud munatempera, mis annab pinnale läikivuse. Lasuur läbipaistev või poolläbipaistev vahekiht ( 1/3 värnitsat, 1/3 lakki, 1/3 tärpentiini) Õlivärv värvipigmendi sideainena kasutatakse õli. Kasutamine: puitpinnad jm Tuubiõlivärvid imitatsiooni tegemiseks Puit värvialusena, milliste materjalidega on võimalik puitu töödelda? Puidu hallistumine imiteerib looduslikku kuivanud mändi Pruunistunud puit tõrv, mida võib vedeldada tärpentiiniga
Maalikunstnikud tõid taevaliku olmelisse. Piltidel õpetlik, moraalitsev tähendus. Madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks inimeste hingeelu avamine. Inimesed olid loomutruud, mitte idealiseeritud. Ei levinud kunstnike kummardamine, paljud kunstnikud anonüümsed. Tähelepanu keskpunktis tahvelmaal, algul eriti altarimaal. Palju ka väiksemaid maale jõukate kodanike koduseintel. 15.sajandil Madalmaades kasutusel õlivärvid. Kuivavad aeglasemalt kui keskaegne munatempera. Õlivärvide segamine ja maalimine kihtidena võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, ülipeeni detaile. Polnud rangeid reegleid, vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. Jan van Eyck- Põhja-Madalmaade koolkonna tähtsaim esindaja. Vennad Eyckid on madalmaade maalikoolkonna rajajad (Jan ja Hubert van Eyck). Üheks tööks Madalmaade tähtsaim, suurim teos Genti altar Belgias: Valmis 1432. aastal, kui Hubert oli juba surnud. Maalisid
"Kristuse ristimine" Ristkülik (maa) ja ring (taevas) jumalik kompositsioon Ringi keskmes tuvi (püha vaim) Kristus keskel Ristija Johannes paremal Inglid vasakul Looklev jõgi näitab ruumi Noored taimed uuestisünd Kõik detailid võrdse selgusega joonistatud nii esi kui tagaplaanil Õp. lk.48 KRISTUSE RISTIMINE (1445) · praegu Londonis · M munatempera puutahvlil · T Ristija Johannes ristib Kristust Jordani jões. Inglid · S Johannes loomanahas. 3 inglit- kolmainsus. Taimed uuestisünd. Tuvi. Ring- taevas. Ristkülik maa. Kuldsed kiired- jumala kohalolek. · K Kristus keskmes. Kompositsioon kolmnurgal ja ristkülikul. Esi- ja tagaplaan. Koloriit- ei muutu plaanides. Rahulik, rohekas. Kerge valguse ja varjuga modelleerimine. Täpsed detailid. Andrea Mantegna (1431-1506) "Surnud Kristus"
algus – Peipsi veer ja Lõuna-Eesti (Räpina ümbrus) • 1710 – esimene klooster Räpina lähistel (Konstantin Fjodorov, kloostri ülem läks üle uude usku, klooster hävitati 1722) • 1740 – Kükita palvemaja 19 saj. algus – palvemajad Tallinnas, Tartus, Kasepääl, Kallastel, Mustveel, Varnjas, Kolkjas, Piirikülas Ikoonikunst • Vaimne puhtus kunstis • Eriti hinnatud fedossejevlased (G.Frolov) • Puitalus (pärn ja mänd) • Munatempera • Taust – rõivad – katmata kehaosad – detailid ja heledused rõivastel, näol jm osadel Фролов(1854-) Одигитрия. Было много учеников, была своя школа, где преподавали крючковое пение, язык, архитектуру и искусство иконописания. Разрисовывал Молитвенный дом в деревне Рая, который потом сгорел.
lakkimist, kuna värvid lahustusid vees veel pikka aega. Tänapäeval on värvaine koostises peale muna ja kaseiini veel kiirestikuivavad õlid ja vaigud, mis muudavad lakkimise mittevajalikuks. Seega ei pea tänapäeva kunstnik temperatehnikat kasutades pildi värvide säilimise huvides pooltki seda vaeva nägema mis ennemuiste. Kõige levinumad on praegusajal muna-, kaseiin- ja kummiaraabiktempera. Kuni õlivärvide täiustamiseni XV sajandil oli munatempera üks levinumaid maaliliike terves Euroopas. Õlimaali pealetungi mõjul unustati tempera mõneks ajaks ära, kuigi mitte eriti kauaks. XIX sajandi teisel poolel olid kunstnikud üle maailma ametis värvide tarvis uute sideainete otsimisega. Leiutati palju uut, kuid ühtlasi taasavastati ka unustatud tempera. Naturaalne emulsioon asendati vaid kunstliku emulsiooniga. Taassündinud tempera asus uue jõu ja hooga kibekähku Euroopat vallutama. Tehnoloogiliselt on temperal palju kokkupuutepindu
fassaadi ainsad kaunistused liseenid, vanarooma arhitektuurist kuppel ja nendega koos viklite kasutamine Hagia Sofia kirik tambuuridega muutusid kuplid veelgi kergemaks ja elegantsemaks Bütsantsi tsentraalehitised: kuppel ja vb lisaks ka kõrvalkuplid (Veneetsia Püha Markuse kirik ) skulptuur puudus maalikunst: mosaiigid, freskotehnika, õukondlik stiil; ikoonid: Rubljov , munatempera värviga kuldsele aluspinnale 3. Frangi riik e Gallia keldid roomlased merovingid karolingid kuni 1.saj Caesar kuni frankide sisserändeni 5.-8. saj 8.-10.saj Keldi-Gallia killustatud 80 (civitas) piirkonda belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid ... hõimu juhtisid druiidid (keldi usu preestrid) Merovingid Chlodovech Merovechi sugukonnast 481-511
lakkimist, kuna värvid lahustusid vees veel pikka aega. Tänapäeval on värvaine koostises peale muna ja kaseiini veel kiirestikuivavad õlid ja vaigud, mis muudavad lakkimise mittevajalikuks. Seega ei pea tänapäeva kunstnik temperatehnikat kasutades pildi värvide säilimise huvides pooltki seda vaeva nägema mis ennemuiste. Kõige levinumad on praegusajal muna-, kaseiin- ja kummiaraabiktempera. Kuni õlivärvide täiustamiseni XV sajandil oli munatempera üks levinumaid maaliliike terves Euroopas. Õlimaali pealetungi mõjul unustati tempera mõneks ajaks ära, kuigi mitte eriti kauaks. XIX sajandi teisel poolel olid kunstnikud üle maailma ametis värvide tarvis uute sideainete otsimisega. Leiutati palju uut, kuid ühtlasi taasavastati ka unustatud tempera. Naturaalne emulsioon asendati vaid kunstliku emulsiooniga. Taassündinud tempera asus uue jõu ja hooga kibekähku Euroopat vallutama
annaabi.ee 
