Pustulid. Pustulid on epidermi all moodustuvad eoste kogumikud. Epidermi lõhkemisel väljub pulbritaoline mass. Esinevad roostelistel. Mädanikud. Mädanikud avalduvad üksikute taimeosade või –kudede lagunemises (tekitavad seened perekondadest Phytophtora, Rhizoctonia, Fusarium). Kujumuutused. Võivad esineda mõnel organil või kogu taimel. Sagedamini esineb haiguslik liigkasv (pahad, nõialuuad, ploomi kott-tõbi). Mumifitseerumised. Mumifitseeruvad viljad säilitavad oma kuju, muutuvad värvus ja sisemised koed. Närbumised. Põhjuseks on taime veevarustuse häired, mis võivad olla tingitud seentest, bakteritest. Defoliatsioonid. Lehtede enneaegse varisemise põhjuseks võivad olla ebasoodsate kasvutingimuste kõrval patogeensed seened (kirsside, sõstarde lehevarisemistõbi). Kummivoolused. Luuviljalistel tekitavad kummivoolust ainevahetushäired ja seened Haiguste levik ja tõrje
Hiljem variseb koor kahjustatud kohalt maha. Vähihaavand võib ümbritseda kogu tüve ja seega põhjustada puu surma, sest kui koor on ümberringi kahjustatud, siis ei saa vesi ja toitained enam juurte ja puu võra vahel liikuda. Puuviljamädanik kahjustab õunu ja pirne. Nakatatud vilja pinnale tekib väike pruun laik, mille all viljaliha muutub pehmeks. Laik laieneb ja paari nädala pärast muutub vili pruuniks ja pehmeks. Kahjustatud viljad kas varisevad maha või mumifitseeruvad puu otsas ja jäävad puu otsa järgmise aastani. Oled mõnikord näinud talvel õunapuude küljest pruune pabulaid. Õuna- ja pirnipuu kärntõbi. Kärntõvesse nakatuvad viljapuude lehed, viljad ja võrsed. Lehtede ülemisele pinnale tekivad vaevumärgatavad lehe värvist veidi heledamad laigud, mis hiljem muutuvad sametjaseks, oliivroheliseks. Viljadele tekivad sametjad täpid ja laigud. Nakatatd kohalt vilja koor puitub (muutub kõvaks ja lõheneb).
korral tekib köha ja düspnoe. Sageli esinevad närvisüsteemi kahjustused: ataksia, pareesid ja krambid. Surm saabub 5-15 haiguspäeval. Põrsaste suremus 100%. Alaäge kulg: Kliinilised tunnused avalduvad nõrgalt, kaasnevad sekundaarsed tüsistused. Enamasti seedeelundite ja respiratoortrakti kahjustused. Krooniline kulg: depressioon, vahelduv isu, palavik ja näiline paranemine, surmlõpe saabub kolme kuu jooksul. Tiinetel emistel embrüonaalne suremus, looted resorbeerivad, mumifitseeruvad, põrsad sünnivad surnult. Kui põrsas peaks sündima on nad väga nõrgad, neil esineb kaasasündinud värisemine. Mõne nädala või kuu jooksul nad känguvad ja surevad. Diagnoosimine: uuritakse tonsille, lümfisõlmi, põrna, neeru, vereproovid. Viiruse isoleerimiseks nakatatakse rakukultuuri, ELISA, immunofloresents Ikosaeedriline KÜÜLIKUTE HEMORRAAGILISE HAIGUSE VIIRUS
Lisaks ka Langerhansi rakud (dendriitrakud). Putukahammustuste tõttu saavad ka viirused levida – nt puugid, loomahammustus (marutaud), iatrogeenne – veterinaarse protseduuri tõttu. Suguteede kaudu – herpesviirus, papilloomviirus. Konjunktiviidi kaudu – silmalaugude liikumine, pisarad aitavad puhastada. Adenoviirused ja enteroviirused. Loote viirusinfektsioonid: * läbib platsentabarjääri – nakatab embrüod, hukkuvad või mumifitseeruvad. Vasikatel tekivad kaasasündinud defektid (selgroomuutused, lihasdefektid, KNS häired – nt tekib ataksia, koperdavad) * koerte parvoviirus – viirus läbib platsenta, nakatab loodet, tekib väikeaju hüpoplaasia, kui sünnivad, on eluiga max 3 kuud (kutsikatel villid). * veiste viirus diarröoa viirus – kui ema nakatub enne immuunsüsteemi kujunemist, siis viirus paljuneb lõputult, vasikas on püsiinfitseeritud. Kui nakatab pärast immuunsüsteemi kujunemist, siis
Haiged sead eritavad viirust tupenõrega ja spermaga. Nakatumine toimub aerogeenselt või alimentaarselt. Viirus levib ka vertikaalselt läbi platsenta ja nakatab embrüoid. Eksperimentaalselt võib sigu nakatada intravenoosselt ja intramuskulaarselt. 15 päeva pärast emise nakatumist tekivad loodetel kahjustused. Sigimishäired tekivad juhul, kui emis nakatub tiinuse esimesel poolel, kui viirus nakatab embrüoid tiinuse 36–70 päeval, siis looted hukuvad ja mumifitseeruvad. Sigade parvonakkusele on iseloomulikud kolm vormi: sigimishäired tekivad kliiniliselt tervetel loomadel; sigimishäired varem nakatunud karjas; sporaadilised haigusjuhud nakatunud karjas. Sigimishäired tekivad haigusele vastuvõtlikel emistel, kui nad nakatuvad tiinuse esimesel poolel. Nakatumine tiinuse lõpul ei kahjusta looteid. Kliinilised muutused on varieeruvad. Looted resorbeeruvad juhul, kui emis nakatub tiinuse algul. Loodete mumifitseerumine
lehtede üla- või alapoolel. *Pustulid. Pustulid on epidermi all moodustuvad eoste kogumikud. Epidermi lõhkemisel väljub pulbritaoline mass. Esinevad roostelistel. *Mädanikud. Mädanikud avalduvad üksikute taimeosade või kudede lagunemises (tekitavad seened perekondadest Phytophtora, Rhizoctonia, Fusarium). *Kujumuutused. Võivad esineda mõnel organil või kogu taimel. Sagedamini esineb haiguslik liigkasv (pahad, nõialuuad, ploomi kott-tõbi). *Mumifitseerumised. Mumifitseeruvad viljad säilitavad oma kuju, muutuvad värvus ja sisemised koed. *Närbumised. Põhjuseks on taime veevarustuse häired, mis võivad olla tingitud seentest, bakteritest. *Defoliatsioonid. Lehtede enneaegse varisemise põhjuseks võivad olla ebasoodsate kasvutingimuste kõrval patogeensed seened (kirsside, sõstarde lehevarisemistõbi). *Kummivoolused. Luuviljalistel tekitavad kummivoolust ainevahetushäired ja seened. Haiguste levik ja tõrje.
annaabi.ee 
