lubja-allikas. Lämmastikurikkad on verejahu, virts (lahjendada 1:10) , igasugused leotised (sõnniku, nõgese jms). Väetada võib ka kõdusõnnikuga, aga pidage seda meeles ,et kasutada ainult sellist kõdusõnnikut mis on täiesti lagunenud , mullataoline. Toores, kõdunemata taimeosadega kompost ei väeta, pigem tarbib ise väetist. Ka osa multsimaterjale tarvitab kõdunemisel lämmastikku nt puukoor, saepuru, oksahake. Jäme puukoorepuru ei sobi üldiselt väiksemate püsikute multsimiseks. 4 Kunstväetistest sobivad püsikutele kõige paremini kloorivabad fosfor- ja kaaliumväetised (teevad õitevärvi erksamaks, parandavad seisu-, haigus ja talvekindlust). Lämmastikuga väetada ainult kõrgekasvulisi ja lopsakaid lilli kasvamise ajal kuni juulikuuni (juhul kui ei kasutata komposti või kõdusõnnikut).
lühiaegne madala temperatuuriga mulla aurutamine on uuringute järgi vastuvõetavam viis kahjurite, haiguste ja umbrohtude tõrjeks. Elektriga tõrje. Elektrilaeng aurustab taimemahla, rikkudes kudesid. Laserid, UV kiirgus ja kiiritamine on olnud päevakorral, kuid on osutunud · kas liiga ohtlikuks · või kalliks farmis kasutamiseks · või läinud vastuollu mahepõllunduse põhimõtetega. 44. Multsi kasutamine umbrohutõrjel. Multsimiseks nimetatakse mullapinna katmist mingi kihiga. See võib olla kõdunev (lehemuld, koor või kompost) või kõdunematu. Mõlemad vähendavad umbrohtumust ja säilitavad niiskust, takistatud on vee-erosioon ja taimed püsivad puhtad. 45. Bioloogiline umbrohutõrje. d) bioloogiline * teiste taimedega * taimehaiguste ja kahjuritega 46. Keemiline umbrohutõrje (herbitsiidid, nende klassifikatsioon kontaktsed, süsteemsed, üldhävitavad, selektiivsed, mullaherbitsiidid). Herbitsiidid 1
lühiaegne madala temperatuuriga mulla aurutamine on uuringute järgi vastuvõetavam viis kahjurite, haiguste ja umbrohtude tõrjeks. Elektriga tõrje. Elektrilaeng aurustab taimemahla, rikkudes kudesid. Laserid, UV kiirgus ja kiiritamine on olnud päevakorral, kuid on osutunud · kas liiga ohtlikuks · või kalliks farmis kasutamiseks · või läinud vastuollu mahepõllunduse põhimõtetega. 44. Multsi kasutamine umbrohutõrjel. Multsimiseks nimetatakse mullapinna katmist mingi kihiga. See võib olla kõdunev (lehemuld, koor või kompost) või kõdunematu. Mõlemad vähendavad umbrohtumust ja säilitavad niiskust, takistatud on vee-erosioon ja taimed püsivad puhtad. 45. Bioloogiline umbrohutõrje. d) bioloogiline * teiste taimedega * taimehaiguste ja kahjuritega 46. Keemiline umbrohutõrje (herbitsiidid, nende klassifikatsioon kontaktsed, süsteemsed, üldhävitavad, selektiivsed, mullaherbitsiidid). Herbitsiidid 1
kile, tekstiil, mitmesugused tööstusjäätmed jne. Multsimise eesmärgid: 1) mullapinna umbrohtumise vältimine, 2) mullakooriku tekke vältimine, 3) temperatuuri kõikumise vähendamine mullas, 4) mullaniiskuse parem säilitamine, 5) taimede varustamine orgaanilise väetisega, 6) mulla mikroorganismide tegevuse intensiivistamine. Multsikihi paksus varieerub sõltuvalt materjali õhulisusest 10-30 cm-ni. Peenestatud männikoort kasutatakse eelkõige ilutaimepeenarde multsimiseks, kuna kvaliteetne männikooremults on ühtlasi ka dekoratiivne. Haljastuses kasutatakse ka peenefraktsioonilist graniidikillustikku või jämedat kruusa. Puukoor sobib rohkem maa-, killustik linnatingimustesse. Kilemultsi kasutamine on Eestis levinud maasikakasvatuses. Kilemultsil valmib saak varem ja see võimaldab saada kõrgemat hinda. Samas ei ole võimalik kilemultsiga istandust harida ja see tingib alates 3. saagiaastast viljade suuruse vähenemise. Samuti on kilemultsi kasutamisel raske
seemikuid madalate Kergest materjalist Pistikute ja seemikute temperatuuride ja tugeva Katteloor kangas kaitseks peenral päikesekiirguse eest Kilekotid ja Läbipaistevad või Pottide ja külvikastide Niiskuse ja soojuse katted mustad kilekotid kaitseks, multsimiseks säilitamine Külvikasti või poti peal Õhuniiskuse ja valguse Klaaskatted Klaasist plaadid peale külvamist säilitamiseks Painutatud vitstele Klaaskuplid ja pingutatud kile või Külmakindlate taimede Kile või kupli all muld kiletunnelid klaasist kuplid paljundamiseks soojeneb varem Ilma kütteta kinniste Taimede Taimed vajavad
üles, valides välja 5-8 horisontaalset oksa ja lõigata teised ära. Taaskord 45 kraadise nurga all. Ära 18 tuleb lõigata vertikaalselt ja risti kasvavad oksad, kuna need võivad põhjustada kahjustusi puukoorele. Vertikaalselt kasvavad väiksemad oksad ei kasvata õisi ega marju. Ära tuleb lõigata ka juure võsud, mis kasvavad puutüve ümber. Äralõigatud oksi võib kasutada ka multsimiseks. (McCabe 2012) Magnolia Magnoolia Hooldamine Magnooliat on parem mitte lõigata kui põõsas või puu kasvab aias vabalt, areneb hea kroon iseenesest.Kui magnooliat on siiski vaja lõigata, on selleks kõige parem aeg juunis. Mitte mingil juhul ei tohi magnooliat sügisel ja talvel (november aprill) lõigata, sest sellisel juhul lõigatakse ära õied, mis moodustuvad kevadel. Magnooliate kasvamist soodustab männikoorepuruga multsimine. Multsimine aitab ka ümber taime
annaabi.ee 
