olema grammatiliselt piisavalt lihtne, et kuulaja suudaks seda kiires tempos vastu võtta. Suulisus toob kaasa vajaduse kõnelda lihtsate lausetega, lihtsate sõnadega, paljude kordustega. Lauselühendid, põimlaused ja väheste sõnadega palju ütlemine pakivad infot tihedalt. Nii nõuavad nad mõistmiseks ja ka tegemiseks enam aega. Kuulates keerukate konstruktsioonidega küllastatud teksti saame häiritud suhtluse. Viies mõjur on suulise suhtluse multimodaalsus. See tähendab, et suulises suhtluses kasutatakse lisaks sõnadele ja grammatikale ka (a) prosoodiat ja parakeele nähtusi (rõhk, intonatsioon, tempo, toon jms) ning (b) kehakeelt (zestid, miimika, pilk jms). Ühest küljest tähendab see, et nt prosoodial on väga oluline roll selles, kuidas me mingit sõnumit tõlgendame. Sama sõna öelduna eri intonatsiooniga võib teha mõtte isegi vastupidiseks.
· kõne on tagasikerimatu: kuulaja ei saa kõnet tagasi kerida ja mitu korda kuulata. Kiri on tagasikeritav · kõne on kustutamatu: kõik, mis on välja öeldud, jõuab kuulajani. Kiri on kustutatav, lugejani jõuab ainult lõplik variant · kõne on lineaarne: kuulaja saab teksti sõna sõna järel. Kirja loeb inimene terveid lauseid korraga haarates. · kõne on multimodaalne: pausid, intonatsioon, tempo, häälitsused, zestid, miimika jne. Kirjas multimodaalsus puudub. · Kõnelemise tempo on üle 100 s/m, kirjutamise tempo ca 13 s/m. · kõneleja ja kuulaja peavad tegema oma tööd samas tempos. Lugeja võib tempo ise valida. · kõnelemise ajal saame mõtelda ainult üksusele, mida me produtseerime. Kirjutades saab vaadata valmis teksti. · kõneleja saab jälgida vahetult oma teksti tagajärgi ja kuulaja saab signaalida mõistmist või mittemõistmist. Kirjutaja ei saa teksti tagajärgi vahetult jälgida.
Rawal N. et al. 2010 Fif · Individuaalsete erinevuste lubamine · Võimalusel valu vältimine, preventiivne valuravi · Esmavalikuna regionaal- ja lokaalanalgeesia (EA/ SA/ plexus-/ närviblokaad, haava infiltratsioon) · Valu tugevuse mõõtmine · Manustamistee ja manustamisviisi valik · Ravimite farmakoloogia tundmine · Multimodaalsus · Hoolikas jälgimine · Kõrvaltoimete ravi VALUTUSTAMISE PÕHIMÕTTED RAVIMITE NIMEKIRI RAVIMITE KIRURGIA, UROLOOGIA OMADUSED RAVIMITE NIMEKIRI KASUTATAVAD ORTOPEEDIA SKEEMID, SEGUD RAVIMITE NIMEKIRI KASUTATAVAD NAISTEKLIINIK MEETODID
Mediaani võib kasutada intervallskaala ja järjestusskaala korral Mediaan ei ole tundlik ekstremaalsetele väärtustele Mediaan on asendikeskmine. Valem: Mood on variatsioonreas kõige sagedamini esinev väärtus. Mood on kõige tüüpilisem väärtusMoodi saab kasutada nii nimiskaala, järjestusskaala kui ka intervallskaala korral Mõnedel andmekogumitel võib olla mitu moodi (on mitu ühesuguse sagedusega liiget). Sellisel juhul on multimodaalne kogum. Multimodaalsus näitab mittehomogeensust. Multimodaalse kogumi korral võib esineda tausttunnus, mille alusel jaotades saame unimodaalsed osakogumid, mis on homogeensed. Valem: Harmooniline keskmine on pöördväärtuste aritmeetilise keskmise pöördväärtus. Valem: Keskmise kasvutempo arvutamisel TULEB kasutada geomeetrilist keskmist. Saab leida vaid intervallskaala korral ja positiivsetest arvudest. Valem: Kaalutud geomeetriline keskmine valem – 3
andeid: kauba vastuvõtmine ja väljasaatmine, suurt varieeruvust ja paindlikkust. Tugitootmi ladustamine, kogumine ja jaotamine, osaline ne vajab hea ettevalmistuse ja kõrge motivatsioo ümbertöötlemine, kauplemine ja kontroll. Termi - niga töölisi. 109 nalides toimub kauba ümbersuunamine eri turism itoode - vaatamisväärsus või teenus, mida transpordiliikidele (multimodaalsus), näiteks ei transpordita kliendi juurde, vaid klient sõi paigutatakse Euroopas maanteede koormuse ja dab ise toote või teenuse juurde. 148 keskkonna saastamise vähendamiseks konteine turule sisenemise tõkked e. sisenemistõkked (vä- rid vaheetapil autodelt raudteele või sisevee- liskaubanduspiirangud) - muudavad konkuren praamidele. 131 tide sisenemise turule raskeks: tollimaks, kvoot
Teise poole sotsiolingvistikast moodustab keele ja ühiskonna suhete analüüs (mõnikord nimetatud ka keelesotsioloogikas), mis tegeleb keelekorraldusteooria, kakskeelsuse ja keelekontaktide, keeleliste arvamuste jms. Uurimisteemadeks on verbaalse keele kasutuse ja ühiskonna suhted. Meetodid kuidas neid uuritakse jagatakse kvalitatiivseteks (keele kasutuse ja situatsiooni suhtega) ja kvantitatiivseks( keelekasutaja ka keele suhe). Sotsiosemiootika · Multimodaalsus-idee, et kujutamine ja kommunikatsioon koosnevad hulgast semiootilistest moodustest. sotsiosemiootika püüab vaadata kuidas modaalsused väljenduvad (pilt, kirjutus, kuulmismälu). · Märgi arbitraarsus ja motiveeritus ning igasugune märgiloome motiveerutse võimalus. · Vajadus konteksti mõista ümbermõtestamiseks. · Küsimused märgilooja võimust, mõjust ja moondavast tööst. Pragmaatika: kõneaktid John Langshaw Austin (1911-1960)
annaabi.ee 
