... · Mille kohta öeldi: ,,Ega me vargile lähe, ainult natukeseks laename, tehnikat peab ju täie võimsusega kasutama. Kaur ütles seda kui Kiilikese südametunnistus hakkas karjuma. · Mis juhtus magnetofonilindiga? Magnet (mis oli agu käes) tõmbas sõnad ära · Miks ma hommikuti kooli hilinen · Miks ja kuidas otsustasid poisid leiutaja Valdemar Karu aidata? Nad tahtsid õpetada lehmad pumpa kasutama. · Mida õpetasid poisid mullikatele platvormile mineku asemel? Miks hilineb pärast seda Agu Sihvka pidevalt kooli ning Kiilike käib koplist mööda venna pikas palitus? Üle traataia hüppamist ja naeri ja enda järel jooksmist.Sest mullikad tahtsid kooli kaasa tulla ja selle et teda ära ei tuntaks. · Kuidas me dresseerisime meremadu · Millist Mart Obukaku lauset kuuldes oli Kiilike nõus oma mütsi ära sööma? Kas ta sõi.? ,,Peaks pärast tunde siia ujuma tulema"
3.)MIKS SIHVKA KOOLI HILINEB:Kolhoosis oli mehaanik,kes tegeles leiutamisega.Ta mõtles välja isepumpava seadeldise lehmade jootmiseks,aga seda ei võetud kasutusele kuna kuidagi ei saadud lehmi sinna pumba juurde.Kiilike ja Sihvka otsustasid aidata mehaanikul tõestada pumba kasulikkust.Nad hakkasid naeristega mullikaid pumba juurde meelitama.See neil ei õnnestunud,küll aga hakkasid mullikad Sihvkal järel käima,sest teadsid,et tema käest saab naereid.Tänu mullikatele hilineski Sihvka kooli. 4.)MEREMAO DRESSEERIMINE:Obukakul oli venna kummiülikond,millega sai vees käia ka oktoobris nii,et külm ei olnud.Poisid otsustasid nalja teha.Nad meisterdasid vanast lambapealuust ja kummivoolikust mao,pumpasid kummi õhku täis,panid nööri otsa ja sinna külge sangpommi,mis madu vee all hoidis.Nöörist sikutades tõusis madu vee pinnale ja ehmatas möödujaid.Kahjuks läks nöör katki ja kool jäi ilma nii sangpommist kui lamba kolbast,mis mõlemad
kogused olenevad silo ja põhu kogustest ratsioonis. Kui hein on ainsaks rohusöödaks, söövad lehmad seda keskmiselt 10...13 kg, maksimaalselt kuni 15 kg päevas Nii palju ei ole harilikult otstarbekas sööta, sest suure toorkiusisalduse tõttu ei ole võimalik ainult heinaga söötes saada lehmadelt eriti suuri toodanguid Heina kõrval antakse veistele talvel ka suviviljapõhku, mida varasematel aegadel veiste söödana rohkesti kasutati. Napi heinavaru korral söödeti lehmadele ja mullikatele 4...5 kg põhku päevas. Ka praegu antakse tavaliselt lehmadele ja vanemale noorkarjale ööseks vabalt põhku ette. Silo on väga hea talvine mahlakas sööt. Viimastel aastakümnetel on enamikus arenenud loomakasvatusega riikides (ka Eestis) hakatud heina asemel tegema ja loomadele söötma rohkem silo. Silo saab teha varasemas kasvufaasis olevast rohust (kõrrelistel heintaimedel kõrsumise lõpp, liblikõielistel õienuppude moodustumise
Kui loomale on lõpptiinuse ajal söödetud anioonseid lisandeid, siis peaks uriini pH langema kaheksalt (pH~8) alla seitsme (ph<7). · Siiski piiravad mitmed asjaolud anioonsete lisandite kasutamist. Eelkõige tõstavad need ratsiooni hinda. Lisaks sellele, kuigi pH-d on vaja langetada vaid 4-5 päeva enne poegimist, söödetakse seda tegelikult 2-3 nädalat. Anioonsete lisandite mõju mullikatele ei ole veel päris täpselt teada ja seepärast puudub teadlastel ka ühine arvamus, kas lõpptiined mullikad peaksid olema eraldi söötmisgrupis või mitte. Kuna anioonsed soolad loomadele ei maitse ja vähendavad kuivaine söömust, siis kindlasti tuleks vältida nende söötmist karjades, kus ka muud faktorid (liiga vähe söödafronti, poegimissulus liiga palju loomi) võivad negatiivselt mõjuda loomade kuivaine söömusele.
Koplimärdi ei olnud kollektiviseeritud, vaid püsis ka kõige raskemal ajal erataluna, vahest ka seetõttu, et tal oli maad vaid ca 2 hektarit. Marta Port oli energiline ja ettevõtlik. Ta oskas teha raha kõigest, käis kolhoosirahvaga Leningradi turul liha, aedvilja ja lilli müümas, viis piima meiereisse ja pani ka suvitajad tööle. Ta ema mäletas pooleldi õudusega, pooleldi naeruga, kuidas perenaine kord ära sõites andis talle hulga instruktsioone: lehm tuli lüpsa ja mullikatele vikki ette niita. Ema ei olnud elus palju niitnud ega lehma lüpsnud, aga nagu sellisel puhkudel ikka, sai ta selle kõigega kuidagi hakkama. Saime nemdki Mart Kanguriga rasked piimanõud meiereisse veetud ja heinaajal koormatega küüni sõidetud. Korra küll kukkus J.K. koorma otsast alla, õnneks oluliselt haiget saamata. Mõtles, et oleksin Koplimärdil rohkem olnud, oleks maatööd paremini selgeks saand. Mart Kanguriga ja Portide noorema poja
maksimaalselt kuni 15 kg päevas Nii palju ei ole harilikult otstarbekas sööta, sest suure toorkiusisalduse tõttu ei ole võimalik ainult heinaga söötes saada lehmadelt eriti suuri toodanguid Heina kõrval antakse veistele talvel ka suviviljapõhku, mida varasematel aegadel veiste söödana rohkesti kasutati. Napi heinavaru korral söödeti lehmadele ja mullikatele 4…5 kg põhku päevas. Ka praegu antakse tavaliselt lehmadele ja vanemale noorkarjale ööseks vabalt põhku ette. Silo on väga hea talvine mahlakas sööt. Viimastel aastakümnetel on enamikus arenenud loomakasvatusega riikides (ka Eestis) hakatud heina asemel tegema ja loomadele söötma rohkem silo. Silo saab teha varasemas kasvufaasis olevast rohust
annaabi.ee 
