Süsinik pärineb süsihappegaasist, mis siseneb taime õhulõhede kaudu. Vesinik pärineb põhiliselt veest. Lämmastikku saavad taimed juurte kaudu vees lahustunud nitraatioonina ning vähemal määral ka amooniumioonina. Hapnikud aatomid lisanduvad fotosünteesil süsihappegaasi koosseisus. Fosfor on pärist mullast ning omastatakse vees lahustunud fosfaatidena. Väävel saadakse samuti juurte kaudu mullast. Kaalium, magneesium ja kaltsium saadakse lahustunud ioonidena mullaveest. Mikroelemente Fe, Cl, Mn, Cu, B, Zn, Mo vajatakse väiksemates kogustes
H - vesinik veest vesinikukandjatel sünteesiprotsessidel N - lämmastik juurte kaudu aminohapete sünteesiks O - hapnik süsihappegaasist hingamisel P - fosfor mullast nukleiinhapetes S - väävel mullast aminohapetes K, Ca, Mg mullaveest Mikroelemendid: Fe, Mn, B, Zn, Mo mullast, neid vajab taim vähem. TAIMEDE OSA LOODUSES: 1. Heterotroofsete organismide jaoks orgaanilise aine allikad. 2. Aineringed: süsinikuringe, lämmastikuringe, P- ja S ringe. 3. Muld sünnib taimedest. TAIMEDE MITMEKESISUS lk 38-46 Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse alusel 2 suurde rühma: I Sammaltaimed: kõder-, helvik- ja lehtsamblad. * väikesed *neil pole juhtkimpe *pole juuri, nende asemel risoidid
Väliveemahutavus – Wv. Suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. Liivades alla 12%, savides üle 23%. Kapillaarne veemahutavus – Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk. Täielik ehk maksimaalne veemahutavus – Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm)+0,44Wmh 37. Taimede poolt omastatav vesi Taime mapinna lähedane osa (1/4) juurest omastab 40% mullaveest, järgmised neljandikud vastavalt 30, 20 ja 10%. 38. Aktiivveemahutavus. Eesti haritava maa OVD. ehk omastatava vee diapasoon (OVD). See näitaja kajastab taimede poolt omastatava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida. Meetrise mullaprofiili OVD moodustab põuakartlikes muldades 120-160 mm, parasniisketes muldades 190-230 mm ja liigniisketes muldades võib see olenevalt kuivendusseisundist ületada 280-300 mm.
enam taim vett mullast kätte ei saa. Wnärb on seda suurem, mida raskema lõimisega on muld ja mida rohkem on seal huumust. Teisisõnu, mida suurem on mulla eripind. Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi ehk kirmeline vesi 03.09.09 Vaba vesi mullas allub kapillaarjõududele. Mulla niiskusreziim ja veereziim Mullavett võib käsitleda: 1) kvalitatiivsest aspektist lähtudes 2) kvantitatiivsest aspektist lähtudes Juhul kui ma räägime kvalitatiivsest mullaveest, siis peame silmas mullavee liikuvust ja taimede poolt omastatavust. OVD omastatav veediapasoon. OVD = Wv - Wnärb 3 veereziimi tüüpi: 1) läbiuhtumistüüpi veereziim selline tüüp, kus sademeid tuleb mulda rohkem kui tagasi atmosfääri aurub. Järelikult ka Eesti kuulub sellesse regiooni, kus teatud perioodil aasta sademete hulk ületab aurumist. 2) Mitteläbiuhtumistüüpiveereziim Stepi tsoonis
Mulla üldpoorsust saab arvutada piisavalt täpselt lasuvustiheduse alusel huumushorisondis: Pü=93,7-35,3Dm Lisaks üldpoorsusele on vajalik teada, millise läbimõõduga on mulla tahkete osakeste vahelised ruumid ehk poorid. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse: 1. kapillaarne poorsus poorsuse see osa, mis esineb kapilaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. See osa mullaveest vastab kapillaarsele veemahutavusele. 2. mittekapillaarne poorsus on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga. Taoline jaotus (veega või õhuga täidetud poorid) on äärmiselt tinglik, sest see ei sõltu ainult pooride läbimõõdust vaid ka niiskumise iseloomust ja kõrgusest kapillaarvöötmes. Savides on peamiselt kapillaarne poorsus (90...97% Pü-st) ja liivades mittekapillaarne
iseloom sõltub paiga ökoloogilistest tingimustest. 61. Leostumine. On mulla karbonaatide lagunemine ja lagunemisel moodustunud veeslahustuvate soolade väljauhtumine mullast või ümberpaiknemine alumistesse mullakihtidesse. Leostumisele allunud mullakihi sügavust näitab mulla kihisemise ülemine piir. Vastandprotsessiks on küllastumine kaltsiumist. 62. Küllastumine. On lubiainete välja settimine mullaprofiili ulatuvast kapillaarselt tõusvast kaltsumkarbonaadi rikkast karedast mullaveest ja akumulleerumine mulla tahketele osadele, mille tulemusena moodustuvad lubiainete kogumid või terved horisondid. Põhimõtteliselt leostumise vastandprotsess. 63. Muldade klassifikatsiooni põhimõtted. Muldade klassifikatsiooni põhiline ülesanne on nende rühmitamine kindla süsteemi järgi. Et muld on tekkinud pika aja vältel mitmesuguste tegurite, tingimuste ja protsesside koosmõjul, ei saa muldasid klassifitseerida ainult ühe tunnuse ega teguri alusel.On mitmeid mooduseid,
annaabi.ee 
