Alustaimestiku all mõistetakse samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogumit, mis katab puude alust maapinda. Alustaimestiku ohtrus ja liigiline koosseis sõltub metsast, mullast, reljeefist. Erinevates kasvukohatüüpides on alustaimestiku iseloom kardinaalselt erinev. Alustaimestiku liigiline koosseis ja ohtrus muutuvad puistu eluea jooksul vastavalt valgus- ja niiskustingimuste muutustele metsas. Alustaimestiku metsakasvatuslik ja majanduslik tähtsus: a) Alustaimestik avaldab mõju mullatekkeprotsessile; b) Alustaimestik mõjutab metsa looduslikku uuenemist; c) Osa metsa alustaimestiku liike annavad söödavaid marju, mis on oluline metsa kõrvalkasutuse seisukohalt; d) Alustaimestiku koosseisus on mitmeid olulisi ravim- ja meetaimi; e) Alustaimestikul on tähtis osa erosiooni vähendajana. 6. Okaspuude metsakasvatuslik iseloomustus Harilik mänd Pinus sylvestris Männi perekond on okaspuude liigirikkaim. Neist Eestis kasvab looduslikult 1 liik (harilik mänd)
• keskm tüsedus 2-5cm • kõdu jaguneb 2-3 allhorisondiks (O1;O2) • mullaprofiilis esineb leetumise tunnuseid • peam lagundajateks seened • enamus org ainetest on akumuleerunud kõduhorisonti Mets ja alustaimestik Alustaimestiku all mõistetakse samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogumitm is katab puude alust maapinda. Alustaimestiku metsakasvatuslik ja majanduslik tähtsus: – avaldab mõju mullatekkeprotsessile. Mitmed liigid nagu metspipar, kopsurohi, saluhein, põdrakanep soodustavad mull-tüüpi kõdu moodustumist – mõjutab metsa looduslikku uuenemist (kamardumine) – oluline metsa kõrvalkasutuse seisukohalt (marjad: metsmaasikas, mustikas, pohl, sinikas, murakas, jõhvikas) – alustaimestiku koosseisus mitmeid ravim- ja meetaimi – tähtis osa erosiooni vähendajana, seda eriti nõmmemetsades ja metsades mis kasvavad vahelduva reljeefiga aladel
Nii võib alustaimestiku katvus ja liigiline koosseis olla suurim enne noorendiku liitumist, latiealises puistus võib see olla aga minimaalne. Tänu puistu iseharvenemisele või hooldusraietele hakkavad valgustingimused puistus paranema ja sellest tingituna suureneb alustaimestiku hulk, koos sellega muutub metsas ka maapinnal elutsev linnustik ja loomastik rikkalikumaks. Alustaimestiku metsakasvatuslik ja majanduslik tähtsus: *Alustaimestik avaldab mõju mullatekkeprotsessile. * Alustaimestik mõjutab metsa looduslikku uuenemist, kui rohttaimi on palju ja kamardumine tugev, siis ei saa maapinnale langenud seemned piisavalt niiskust ja ei idane. Kõrrelised (eelkõige metskastik) takistavad loodusliku uuenduse teket ja arengut. Samuti võib tihe, lopsakas rohttaimestik takistada kultiveeritud või vegetatiivselt tekkinud puittaimede kasvu ning arengut. * Osa metsa alustaimestiku liike annavad söödavaid marju, mis on oluline metsa kõrvalkasutuse seisukohalt.
Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ning ta on üks põhilisi tegureid, mis määrab maastike ja taimkatte kohaliku eripära. 2 7. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (mõnel juhul aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks ehk emakivimiks. Lähtekivim võtab otseselt osa mulla moodustumisest või avaldab kaudselt(peamiselt veereziimi kaudu) mõju mullatekkeprotsessile. Lätekivimi ülemine, mullatekke käigus moodustunud osa moodustab mulla. Kui mulla lähtekivim on päritolult, koostiselt ja omadustelt homogeenne, siis on tegemist ühekihilise lähtekivimiga, kui aga heteroheenne, siis kahe- või mitmekihilise lähtekivimiga. Lähtekivimile järgnevat kivimit , mis ei ole mullatekkesse otseselt kaasatud, kuid mõjutab seda, nimetatakse mulla aluskivimiks. 8. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid.
Alustaimestiku metsakasvatuslik ja Õitseb mais. Noored käbid violetjad, vanemad majanduslik tähtsus: punakas-helepruunid. 10-13 cm pikad, 3-4 *Alustaimestik avaldab mõju cm läbimõõdus. Seemned valmivad mullatekkeprotsessile. Mitmed liigid nagu oktoobris, varisevad järgmisel kevadel metspipar, (märtsis). Külma ja pakasekindel. Noores kopsurohi, saluhein, põdrakanep soodustavad eas tundlik aga hiliskülmade suhtes. mull-tüüpi kõdu moodustumist
puistus võib see olla aga minimaalne. Tänu puistu iseharvenemisele või hooldusraietele hakkavad valgustingimused puistus paranema ja sellest tingituna suureneb alustaimestiku hulk, koos sellega muutub metsas ka maapinnal elutsev linnustik ja loomastik rikkalikumaks. Alustaimestiku metsakasvatuslik ja majanduslik tähtsus: ● Alustaimestik avaldab mõju mullatekkeprotsessile. Mitmed liigid nagu metspipar, kopsurohi, saluhein, põdrakanep soodustavad mull-tüüpi kõdu moodustumist. ● Alustaimestik mõjutab metsa looduslikku uuenemist, kui rohttaimi on palju ja kamardumine tugev, siis ei saa maapinnale langenud seemned piisavalt niiskust ja ei idane. Juhul kui tõusmed peaksidki tärkama, lämmatavad kõrrelised need. Kõrrelised
metsas. Nii võib alustaimeku katvus ja liigiline koosseis olla suurim enne noorendiku liitumist, latiealises puistus võib see olla aga minimaalne. Tänu puistu iseharvenemisele või hooldusraietele hakkavad valgustingimused puistus paranema ja sellest tingituna suureneb alustaimestiku hulk, koos sellega muutub metsas ka maapinnal elutsev linnustik ja loomastik rikkalikumaks. Alustaimestiku metsakasvatuslik ja majanduslik tähtsus: *Alustaimestik avaldab mõju mullatekkeprotsessile. Mitmed liigid nagu metspipar, kopsurohi, saluhein, põdrakanep soodustavad mull-tüüpi kõdu moodustumist. * Alustaimestik mõjutab metsa looduslikku uuenemist, kui rohttaimi on palju ja kamardumine tugev, siis ei saa maapinnale langenud seemned piisavalt niiskust ja ei idane. Juhul kui tõusmed peaksidki tärkama, lämmatavad kõrrelised need. Kõrrelised (eelkõige metskastik) takistavad loodusliku uuenduse teket.
annaabi.ee 
