Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mullastikutingimustega" - 6 õppematerjali

Hiina
2
doc

Hiina

Keisririigi traditsioonid olid aga sedavõrd juurdunud, et riiklust sai neile tuginedes siiski edasi arendada. Täiustati ja pikendati Hiina müüri, ehitati teid ja kanaleid. Juba VII sajandil eKr hakati Hiinas rauda töötlema. Ei piirdutud mitte ainult rauasepisega, vaid õpiti ka kõrgtemperatuuriga ahjudes rauda sulatama ja vormidesse valama. Nii sai alguse malmivalu. Valmistati erinevatele muldadele sobivaid atru, mis tegi võimalikuks põlluharimise halvemate mullastikutingimustega Jangtse jõgikonnas. Aastas saadi kuni kolm riisisaaki. Nii muutus Jangtse org keisririigi ajal järk-järgult Hiina arenenuimaks majanduspiirkonnaks. Lisaks riisikasvatusele edenesid ka tee-, puuvilla- ning siidiussikasvatus ja siidriide tootmine. Keisrite korraldusel rajati Jangtse ja Huang He jõge ühendav Suur Hiina kanal koos arvukate harukanalitega, mis muutis mõlemad jõgikonnad ühtseks laevatatavaks süsteemiks. Merelaevanduse areng tegi Hiinast domineeriva merejõu

Ajalugu → Ajalugu
58 allalaadimist
Hiina referaat
6
odt

Hiina referaat

said neile tuginedes riiklust edasi arendada. Täiustati ja pikendati Hiina müüri, ehitati teid ja kanaleid 2.3 Tehnoloogia ja majanduse areng juba VII sajandil eKr hakati Hiinas rauda töötlema. Hiina meistrid ei piirdunud mitte ainult rauasepitsemisega, vaid õppisid kõrgtemperatuuriga ahjudes ka rauda sulatama ja vormidesse valama. Nii sai alguse malmivalu. Rauast oli võimalik valmistada erinevatele muldadele sobivaid atru, see tegi võimalikuks põlluharimise halvemate mullastikutingimustega Jangtse jõgikonnas. Aastas saadi kuni kolm riisisaaki. Nii muutus Jangtse ork keisririigi ajal järkjärgult Hiina arenenuimaks majanduspiirkonnaks. Peale riisikasvatusele edenesid tee- ja puuvillakasvatus, samuti siidiussikasvatus ja siidriide tootmine. Keisrite korraldusel rajati Jangtse ja Huang He jõge ühendav Suur Hiina kanal koos arvukate harukanalitega, see muutis mõlemad jõgikonnad ühtseks laevatatavaks süsteemiks. Merelaevanduse areng tegi hiinast domineeriva merejõu Vaikse

Ajalugu → Ajalugu
69 allalaadimist
Hiina ja India Ajalugu
8
doc

Hiina ja India Ajalugu

aristokraatia võimupiiride kärpimist, ei edutanud riigiametisse mehi mitte päritolu vaid teenete ja hariduse põhjal. Pandi alus kindlale maksusüsteemile. Kiri kujunes riigi tekkega samal ajal. Hieroglüüfe maaliti pintsliga paberile, hieroglüüf tähistab sõna. Tehnoloogia ja majanduse areng : 7 saj eKr hakati Hiinas rauda töötlema. Õpiti ka rauda sulatama ja vormidesse valama. Sai alguse malmivalu. Valmistati atru = põlluharimine halvemate mullastikutingimustega Jangtse jõgikonnas. Jangtse muutus arenuimaks majanduspiirkonnaks (aastas saadi kuni 3 saaki riisi). Lisaks ednesid tee- ja puuvillakasvatus, samuti siidiussikasvatus ja siidriide tootmine. Keisri käsul rajati Suur Hiina kanal (Jangtse ja Huang he jõge ühendav), mis muutis jõed ühtseks laevatatavaks süsteemiks. Merelaevanduse areng tegi Hiinast domineeriva jõu Vaikse ookeani lääneosas. Elanikkond kasvas, arenesid linnad. Osati valmistada portselani ja püssirohtu

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
Kauged tsivilisatsioonid
8
doc

Kauged tsivilisatsioonid

võimupiiride kärpimist, ei edutanud riigiametisse mehi mitte päritolu vaid teenete ja hariduse põhjal. Pandi alus kindlale maksusüsteemile. Kiri kujunes riigi tekkega samal ajal. Hieroglüüfe maaliti pintsliga paberile, hieroglüüf tähistab sõna. Tehnoloogia ja majanduse areng : 7 saj eKr hakati Hiinas rauda töötlema. Õpiti ka rauda sulatama ja vormidesse valama. Sai alguse malmivalu. Valmistati atru = põlluharimine halvemate mullastikutingimustega Jangtse jõgikonnas. Jangtse muutus arenuimaks majanduspiirkonnaks (aastas saadi kuni 3 saaki riisi). Lisaks ednesid tee- ja puuvillakasvatus, samuti siidiussikasvatus ja siidriide tootmine. Keisri käsul rajati Suur Hiina kanal (Jangtse ja Huang he jõge ühendav), mis muutis jõed ühtseks laevatatavaks süsteemiks. Merelaevanduse areng tegi Hiinast domineeriva jõu Vaikse ookeani lääneosas. Elanikkond kasvas, arenesid linnad. Osati valmistada portselani ja püssirohtu

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
Tera- ja kaunviljad
11
doc

Tera- ja kaunviljad

viljakaid muldi. Tugevasti tallatud õhu- ja toitainetevaestel muldadel jäävad taimed nõrgaks (rikutud struktuuriga hapnikuvaeses mullas hakkab orgaaniline aine lagunemise asemel käärima ja selles protsessis eralduvad laguproduktid on taimedele mürgised). Nisu kasvatamiseks ei sobi kerged liivmullad ja rasked savimullad, samuti turvasmullad. Oder Oder on võrreldes teiste teraviljadega paremini kohanenud erinevate ilmastiku- ja mullastikutingimustega. Kevadel hakkavad odra terad aeglaselt idanema juba +1...3 °C juures. Idanemine on normaalne kui temperatuur tõuseb üle +5 °C. Odra oras talub öökülmasid teistest suviteraviljadest halvemini, sordid on öökülmade suhtes erineva vastupidavusega, kusjuures põhjapoolsetes riikides aretatud sordid on tugevamad; kõrget temperatuuri talub oder nisust ja kaerast paremini. Idanemisest tera valmimiseni vajab suvioder aktiivsete temperatuuride (üle +10 °C) summat 1200...1400 °C.

Põllumajandus → Põllumajanduse alused
10 allalaadimist
PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA EKSAM
17
docx

PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA EKSAM

4. TEHNIKARESSURSSIDE EFEKTIIVSUS 7 Põllumajandustootja ülesandeks on: tootmistehnoloogiate valik; masinate valik ja soetamine; masinate efektiivne kasutamine. Sobivate masinate ja tehnoloogiate valikul ja soetamisel tuleb põllumajandustootjal arvestada erinevate mõjuteguritega: - Tootmisüksuse suurusega ja tootmissuunaga - Tootmistingimustega (nii looduslik-klimaatiliste ja mullastikutingimustega kui ka põldude seisundi, suuruse ja paiknevusega). - Tootmisressurssidega (nii tööjõu kui kapitaliressurssidega). - Masinaehitusfirmade ja maaletoojate poolt pakutavate masinate ja nende tehnilise hoolduse tingimustega, koolitustega. - Tootmisüksuse majandusliku suutlikkusega - Majandustingimustega, sh laenude ning toetuste kättesaadavusega - Masintehnoloogiate ja masinatealase nõuandetegevusega, täiendkoolituse

Põllumajandus → Põllumajandusökonoomika
185 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun