Viljad valmivad Juuli lõpus või augustis .Varisevad sügisel .Sookask õitseb Mais arukasest hiljem .viljad valmivad suve lõpul .Varisevad suvel .Vilja kandvus iga 2 aasta tagant .Seened on kerged ja väikesed ja nad lendavad kaugele .Paljunevad ka vegetatiivselt sookased on enamasti kännuvõsu tekkelised .Arukask kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ega talu kõrget põhjavett .Sookask on levinud niisketel ja vähe viljakatel muldadel .Kased on mullaparandajad puuliigid täna nende kergesti kõdunevatele lehtedele .Valgusnõudlikud puuliigid eriti arukask ja nad kasvavad ainult 1 rindes .Kased on külmakindlad nad on ise turbeks näiteks noortele kuuskedele .Kased on kiirekasvulised .Juurestik on keskmise tugevusega seega võib jätta lageraiel seemnepuid .Puit ei murdu kergelt kuid on lumevaalimis oht .Põrder sööb ja murrab noori kaskesid .Hiired närivad puude tüvekoor ja juuri .Kask on sobiv puuliik põllumaade metsastamiseks kuna
metsamullad on võrreldes sama liiki põllumuldadega kobedamad ning suure vee- ja õhumahutavusega. Toitainete paremaks omastamiseks eritavad puud nn. juureeritisi, mis suurendavad näit. omastatava fosfori sisaldust mullas. Metsade roll mullaparandajatena: Puuliikidest suurima positiivse mõjuga mullatekkeprotsessidele on Eesti tingimustes lepad ja seda tänu lämmastikusidumisvõimele. Lepa perekonna esindajad on metsapuude hulgas kogu maailmas tuntud mullaparandajad ja mullaviljakuse suurendajad. Okaspuudest peetakse eriti heaks mullaparandajaks lehist. Metsavaris ja kõdu, orgaanilise aine lagunemine: Variseks nimetatakse puistu eluea jooksul maapinnale langevat materjali. Varis koosneb peamiselt lehtedest, okstest, õite osadest, viljadest (käbidest) ja kooretükkidest. Osa sellest materjalist jääb maapinnale, osa aga seguneb mullafauna tegevuse tulemusena mulla mineraalosaga.
tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Metsapuude mõju mullale: 1. varis Metsavaris ja -kõdu on kõige suuremad toitainete varuallikad puudele. Lehevaris: lehed lagunevad, toitained vabanevad ja lähevad mulla koostisesse. Puuliikide mõju on erinev: kõige efektiivsemad mullaparandajad on lepad: - lepalehed on lämmastikurikkad (N 3,5-4%), seda tänu sümbiontsele lämmastikusidumisele – sõgisene lämmastiku retranslokatsioon lepalehtedes on madal – lämmastikurikkad lehed lagunevad kiiresti – toitaine jõuavad mulda – 20-aastane lepik võib aastas rikastada mulda umbes 185 kg/ha lämmastikuga – 10-aastane lepik põllumaal umbes 150 kg/ha Ka kask on mulda parandav puuliik. – kaselehed mineraliseeruvad kiiresti
väljendub kõigepealt ülemise mullakihi tumenemises ja huumushorisondi tekkes. Toitainetevaestel liivadel võib männikutes tekkida mõne sentimeetri tüsedune huumuskiht 40-50 aasta jooksul. Kui männile lisanduvad kask või lehis, tekib huumuskiht kiiremini. Võrreldes näiteks lehtpuude ja männi mõju mullatekkeprotsessidele on lehtpuud üldreeglina oluliselt paremad mullaparandajad, kuid paraku suudab väga ekstreemsetes tingimustes kasvada vaid harilik mänd ja seetõttu tuleb väga äärmuslike kasvukohtade (ammendatud karjäärid, erosiooniohtlikud liivad, ammendatud turbaväljad jne) metsastamisel kõne alla just männi kultiveerimine. Puuliikidest suurima positiivse mõjuga mullatekkeprotsessidele on Eesti tingimustes lepad ja seda tänu sümbiontsele lämmastikusidumisvõimele
mullaviljakust just ekstreemsematel kasvukohtadel, nagu toitainetevaestel liivmuldadel ja kivistel muldadel. Mida vähemviljakas ja ekstreemsem on kasvukoht, seda selgemalt ja tugevamalt ilmneb metsa positiivne mõju mullatekkeprotsessidele. Puuliikidest suurima positiivse mõjuga mullatekkeprotsessidele on Eesti tingimustes lepad ja seda tänu sümbiontsele lämmastikusidumisvõimele. Lepa perekonna esindajad on metsapuude hulgas kogu maailmas tuntud mullaparandajad ja mullaviljakuse suurendajad. Mõlemad Eestis levivad lepaliigid (nii hall- kui sanglepp) kasvavad sümbioosis kiirikbakteriga (e. aktinomütseediga) Frankia, tänu millele nad on võimelised siduma õhulämmastikku. Käsitledes metsapuude mõju mullale varise kaudu, pole niivõrd oluline toitainete sisaldus rohelistes lehtedes, kuivõrd nende sisaldus varisenud lehtedes või okastes e. varises. Enamikule lehtpuudest on iseloomulik toitainete sügisene
vaid 2-3 cm aastas). 10-15 m kõrgused kunstlikul uuendamisel on arukase puhul mikroorganismid (mügarbakterid), mis puud on enamasti 120-150 aastased. Samas soovituslik külvinorm 2-3 kg/ha). Paljuneb seovad õhulämmastikku. seetõttu on lepad aga väga pikaealine 2000-(4000) a. peamiselt seemnetest, noored puud võivad tuntud mullaparandajad. Mullastiku suhtes on nõudlik, eelistab viljakaid anda ka kännuvõsu. Suures osas just tänu Kiirekasvulise, kuid lühiealised. huumusrikkaid muldi. Hästi varju taluv, rikkalikule seemnekandvusele ja seemnete Puit pehme, esineb ainult maltspuit, värvuselt kasvab edukalt teiste liikide turbe all. heale idanevusele on arukask tuntud valge, õhu käes muutub
Hea näide musta lepa positiivsest mõjust liivmulla viljakusele on Luidja lepik Hiiumaal, kus eelmise sajandi algul endisele tuiskliivale rajatud lepik on liiva kinnistanud ja käesolevaks ajaks kujundanud tundmatuseni muutunud viljaka liivmulla, millel kasvavad viljakale kasvukohale iseloomulikud taimed. 20 Lepa perekonna esindajad on üldse tuntud mullaparandajad ja mullaviljakuse suurendajad metsapuude hulgas. Eestis kasvab looduslikult 2 liiki leppi: hall lepp ja must- e. sanglepp. Mõlemad kasvavad sümbioosis kiirikbakteriga Frankia tänu millele nad on võimelised siduma õhulämmastikku. Seetõttu on leppadele lämmastik suhteliselt hästi kättesaadav ja kõik puu osad (tüvi, oksad, lehed jne.) on lämmastikurikkad. Kui enamusel lehtpuudest liiguvad toitained sh. lämmastik sügisel
eriti lämmastikuga, sest lepakõdu laguneb kiiresti, mille tagajärjel tekib rohkesti nitraatlämmastikku. Seda tõendab nitrofiilsete taimede esinemine lepikutes. Hea näide musta lepa positiivsest mõjust liivmulla viljakusele on Luidja lepik Hiiumaal, kus sajandi algul endisele tuiskliivale rajatud lepik on liiva kinnistanud ja käesolevaks ajaks kujundanud tundmatuseni muutunud viljaka liivmulla, millel kasvavad nitrofiilsed taimed. Lepa perekonna esindajad on üldse tuntud mullaparandajad ja mullaviljakuse suurendajad metsapuude hulgas. Eestis kasvab looduslikult 2 liiki leppi: hall lepp ja must- e. sanglepp. Mõlemad kasvavad sümbioosis kiirikbakteriga Frankia, tänu millele nad on võimelised siduma õhulämmastikku. Seetõttu on leppadele lämmastik suhteliselt hästi kättesaadav ja kõik puu osad (tüvi, oksad, lehed jne.) on lämmastikurikkad. Kui enamusel lehtpuudest liiguvad toitained sh. lämmastik sügisel
annaabi.ee 
