huumuse massist Väljauhtekiht Väljauhtehorisont valkjas kiht, kust vesi uhub toitained välja mulla Sisseuhtekiht sügavamasse ossa Sisseuhtehorisont pruunikas kiht, Lähtekivim kuhu vesi uhub toitained ülemisest kihist Lähtekivim materjal, millest muld on kujunenud, näiteks liivakivi, lubjakivi, moreen Kes elavad mullas? Mullas elavad mikroorganismid, mikroloomad, pisiloomad ja suuremad mullaloomad Mikroorganismid on bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed. Enamikku neist me palja silmaga ei näe Mikroloomad on ümarussid, lestad ja Bakterid hooghännalised. Nad elavad mullaosakeste vahelistes tühimikes Pisiloomad on putukad, putukate vastsed ja ussid. Nemad uuristavad mulla tahkete osade vahele käike Suuremad mullaloomad on rästik, mutt, karihiired ja vesirott e. mügri. Nad kaevavad
Atmosfäär On Maad ümbritsevate gaaside kogum, mille moodustavad hapnik, süsihappegaas, osoon, lämmastik, vesinik jne. Atmosfääris piirab organismide levimist kõrgusesse päikese ultraviolettkiirgust neelav osoonikiht, mis paikneb 20-25km kõrgusel. Atmosfääriosa, mis kuulub biosfääri. Litosfäär Maakoores elavad organismid vaid pindmistes kihtides. Nende arv kahaneb sügavuses kiiresti. Vaid taimejuured, mõned mullaloomad ja bakterid ulatuvad sügavamale kui meeter või veidi rohkem. Ainult naftabaktereid elab mõnede andmete kohaselt veel 16km sügavuses. Biomass Biosfääri iseloomustab organismide kogumass ehk biomass ja elusaine produktsioon. Maa biomass on umbes 2,44*1012 tonni, mis on 0,00001% maakoore massist. Elusaine produktsioon ehk aasta jooksul juurde tekkiv organismide mass aastas on umbes 2,32*1011 tonni. Biomass(2) Organismide massist langeb ligi 90% kõrgematele
Mulla koostis: Mineraalne osa (pärineb kivimitest) Orgaaniline osa(koosneb lagunevatest ainetest ja huumusest) Vesi (pärineb sademetest ja muutub mullaosakestega kokku puutudes väga lahjaks mullalahuseks) Õhk (täidab mullaosakeste vahel olevaid poore, võrreldes atmosfääriõhuga on vähem hapnikku ja rohkem süsinik dioksiidi) Mullaelustik (bakterid, seened, vetikad, kõdus elavad putukad ja nende vastssed, suuremad mullaloomad jt, osaleb orgaanilise aine lagunemises ja huumuse tekkes) Murenemine ja mulla teke: Muld moodustub väga pika aja jooksul. Muld saab kujunema hakata poorsel murendmaterjalil, mis suudab kinni hoida vett ja õhku. Murenemisel on väga tähtis osa mulla tekkes ja arengus.Füüsikaline ja keemiline murenemine toimuvad üheaegselt. Murenemise algfaasis on ülekaalus füüsikaline murenemine Füüsikaline murenemine ehk rabenemine: o kivimite mehaaniline peenendumine
3) Tallinna kirjastus Valgus "ENE" köide nr. 2 lk. 196 4) http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/7kooslus/muld2.htm 5) http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/muld.htm 6) http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/ (muldl_374hikonspekt).pdf 7) http://www.envir.ee/rapinapolder/dokumendid/Mullastik.pdf 8) http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel839_818.html 9) http://216.239.59.104/search? q=cache:OrXfTEBc4ZcJ:www.piritamg.tln.edu.ee/doc/materjale/ MULD.ppt+MULLALOOMAD&hl=et&ct=clnk&cd=6&gl=ee 10) http://images.google.com/imgres? imgurl=http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vihmauss_eini ke.jpg&imgrefurl=http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vih mauss_einikepaap.htm&h=202&w=274&sz=16&hl=en&start=5&t bnid=LI7Gto_yFMpyIM:&tbnh=83&tbnw=113&prev=/images %3Fq%3DVihmauss%26hl%3Den%26sa%3DG 11) http://images.google.com/imgres? imgurl=http://www.apus.ru/im.xp/04905605412405205705705604 9056.jpg&imgrefurl=http://www
Vee läbilaskvus; Tasandamine, terrasside rajamine jne Sügavus, värvus, struktuur Kirjelda, kuidas kõvast kivimist tekib muld Atmosfäär Biosfäär Hüdrosfäär Huumuse teke Porsumine Mullaloomad Rabenemine A B Pedosfäär C Aeg D Litosfäär Eesti muldade lähtekivimid · Jääsetted e. moreenid valkjas-hall karbonaatne rähkmoreen kollakashall karbonaatne rähkne moreen punakas-pruun moreen · Jääsulamisvee setted · Mitmesugused veesetted Läänemere
Kuivades tõmbab savi tugevalt kokku ja savikasse mulda tekivad lõhed, mis võimaldavad järgmise sajuga tuleval veel imbuda ka sügavamatesse kihtidesse. Savisisaldusega muldadele on omane sõmerate moodustumine. Sellistes muldades on küllaltki palju õhku ja erinevalt puhtast savist, laseb selline muld liigset vett ka põhjavette. Need mullad on tundlikud koormusele, mida võivad põhjustada nii rasked masinad kui ka kariloomad. Mulla sõmerust aitavad taastada ja säilitada mullaloomad, eriti vihmaussid. Kui sademetevesi imbub läbi mulla võtab ta endaga kaasa väiksemaid mullaosakesi ja viib need sügavamale. Seda protsessi nimetatakse leetumiseks. Tugevad vihmad võivad nii mulla pindmisest kihist ära viia suuri toitainetekoguseid, mis edaspidi paiknevad sügavamal. Kuival ajal kui esineb tugev aurumine ja vesi liigub mullas ülespoole (kapillaarsus) võivad osad ained, näiteks Ca2CO3 liikuda ka ülespoole. Muld on oma tekke ja toimimise iseärasuste tõttu
• Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Mulda loovad 5 peamist tegurit • Lähtekivimi koostis (Eestis väga mitmekesine) • Kliima • Organismid • Asend maastikus • Aeg Mulla teke: • kivimi pinda murendavad tuul ja vesi • hakkab tasapisi kujunema elukooslus (esimesed on samblikud ja samblad) • bakterid, seened ja mullaloomad lagundavad taimede jäänuseid (nii lisandub huumust) • oma osa on putukatel, lindudel ja teistel loomadel (nende elutegevuse jäägid rikastavad pinda) • Koguneb huumus ja saavad juurduda taimed Mulla komponendid on mineraalaine,45 orgaaniline aine, 5%, õhk, 25%, vesi 25%. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid- 1. Moreenid e. Jääsetted Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti
annaabi.ee 
