huumusesisaldusest, soodsast veemahutavusest ja heast läbilaskvusest. Põllumajanduskultuuride saagikust piirab puuduliku väetamise korral väike toitainesisaldus. Leetjad mullad on suhteliselt harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Vaid leetjate liiv- ja savimuldade haritavus on alla keskmise. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata nende muldade huumusesisaldusele, et see ei langeks alla mullaliigile omast optimaalset taset. Leetjatel muldadel kujunenud looduslikud rohumaad on hea tallamiskindlusega ja keskmise söödaväärtusega ning sobivad nii karjatamiseks kui ka niitmiseks. (Mullateadus 2012) Põllumassiivi metsastamine Antud põllumassiivil esineb karbonaatseid muldi, seega sobib see männi kasvuks. Mänd talub äärmuslikke kasvutingimusi – väga kuivi ja märgi, väga happelisi j aka leeliselisi väheviljakaid muldi. Agromelioratiivsete võtete kasutamine
aurumise vahekord. Organismid mõjutavad nii: taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ning tarbivad omakorda mullast toiteelemente ja vett. Loomad rajavad käike ja segavad mulda. Organismide eritised toimivad mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat vee- ja õhupooridega struktuuri. Reljeef: mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi; kõrgus, maapinna kalle ja põhjavee tase. Aeg ehk mulla vanus: kas mullas on välja kujunenud ja esindatud mullaliigile omased horisondid. Aja jooksul saavutab muld läbi muutuste küpsusseisundi ehk sellele mullaliigile omase taimkatte, mullahorisontide järgnevuse ja toitainete varu. Mida noorem muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus: inimesed püüavad maaparandusega mulla omadusi muuta, põllutööd, materjali kadu (saagi koristus, materjali lisamine (väetamine). Füüsilise murenemise ehk rabenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks,
Nt mägiste ja künklike alade muldkate on märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Sõltub veel põhjavee tase ja seega mulla veesisaldus. Seal, kus põhjavesi on sügaval, on muld enamast parasniiske või põuakartlik, madalamatel aladel, kus põhjavesi on maapinnale lähemal, on muld liigniiske. Päikesepaistele avatud lõunapoolsetel nõlvadel soojeneb ja kuivab muld kiiremini, põhjapoolsetel püsib aga jaheda ja niiskena. d. Aeg-Loeb see, kas mullas on välja kujunenud ja esindatud mullaliigile omased horisondid. Noored arenevad mullad asuvad mere taganemisel vee alt vabanenud rannikutel, mäestikes ja vulkaanilistel aladel. Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. e. Organismid-Taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ning tarbivad mullast toiteelemente ja vett. Taimekooslus määrab juurde tiheduse ja sügavuse mullas. Mida rohkem on mullas biomassi, seda suurem on mulla bioproduktsioonivõime. Taimede ja mullaelustiku
d) Av veealune muld. Endistest merelahtedest tekkinud mageveejärvede ja sisemaa järvede kallastel paiknevates roostikes. Pidevalt kaetud õhukese veekihiga. Erodeeritud alade mullad. Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev. 1. Nõrgalt erodeeritud mullad e. Esinevad kallakutel 3...5°. Edasine eristamine vastavalt mullaliigile ja mulla sifri juurde tuleb tähis ,,e". Näiteks: KIe nõrgalt erodeeritud leetjas muld. 2. Keskmiselt erodeeritud mullad E2. Esinevad tavaliselt kallakutel 5...10°. Erosioonile viitavad tunnused selgelt väljakujunenud. Künnikiht koosneb mitme horisondi segust. a) E2k keskmiselt erodeeritud rähkmuld. Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. b) E2o keskmiselt erodeeritud leostunud muld. Kihisemine 30...60 cm sügavusel. c) E2l keskmiselt erodeeritud näivleetunud ja leetunud muld
d) Av veealune muld. Endistest merelahtedest tekkinud mageveejärvede ja sisemaa järvede kallastel paiknevates roostikes. Pidevalt kaetud õhukese veekihiga. Erodeeritud alade mullad. Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev. 1. Nõrgalt erodeeritud mullad e. Esinevad kallakutel 3...5°. Edasine eristamine vastavalt mullaliigile ja mulla sifri juurde tuleb tähis ,,e". Näiteks: KIe nõrgalt erodeeritud leetjas muld. 2. Keskmiselt erodeeritud mullad E2. Esinevad tavaliselt kallakutel 5...10°. Erosioonile viitavad tunnused selgelt väljakujunenud. Künnikiht koosneb mitme horisondi segust. a) E2k keskmiselt erodeeritud rähkmuld. Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. b) E2o keskmiselt erodeeritud leostunud muld. Kihisemine 30...60 cm sügavusel. c) E2l keskmiselt erodeeritud näivleetunud ja leetunud muld
d) Av veealune muld. Endistest merelahtedest tekkinud mageveejärvede ja sisemaa järvede kallastel paiknevates roostikes. Pidevalt kaetud õhukese veekihiga. Erodeeritud alade mullad. Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev. 1. Nõrgalt erodeeritud mullad e. Esinevad kallakutel 3...5°. Edasine eristamine vastavalt mullaliigile ja mulla sifri juurde tuleb tähis ,,e". Näiteks: KIe nõrgalt erodeeritud leetjas muld. 2. Keskmiselt erodeeritud mullad E2. Esinevad tavaliselt kallakutel 5...10°. Erosioonile viitavad tunnused selgelt väljakujunenud. Künnikiht koosneb mitme horisondi segust. a) E2k keskmiselt erodeeritud rähkmuld. Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. b) E2o keskmiselt erodeeritud leostunud muld. Kihisemine 30...60 cm sügavusel. c) E2l keskmiselt erodeeritud näivleetunud ja leetunud muld