Tuleb anda orgaanilist väetist või külvata kultuuri järele, mis sai org. väetist. Tundlikud S ja B suhtes. 41. Lina väetamine Eelistab nõrgalt happelisi muldasid ega anna kvaliteetset saaki värskelt lubjatud põldudel. Ei tohi anda värsket sõnnikut, kuid kasutab hästi sõnniku järelmõju, kuna linal on toitainete omastamine suhteliselt nõrk, vajab kõrgemat väetamist. Samas ei talu ühekülgset väetamist. 42. Kartuli väetamine Ei ole mullahappesuse suhtes tundlik, küll aga liikuva Al suhtes. Happelistel muldadel soovitatav kasutada lubiväetisi. Kindlasti kasutada orgaanilisi väetisi, manustada sügisel. Kevadel antav sõnnik peab olema hästi käärinud või komposteeritud. N'ga üleväetamisel pikeneb kasvuperiood. PK-väetised vastavalt tarbele. P vähendab N'ga väetamise riske. K-väetised peaksid olema Cl-vabad. 43. Kultuurrohumaade väetamine Nõuded sõltuvalt liblikõieliste osatähtsusest heintaimikus.
Tuleb anda orgaanilist väetist või külvata kultuuri järele, mis sai org. väetist. Tundlikud S ja B suhtes. 41. Lina väetamine Eelistab nõrgalt happelisi muldasid ega anna kvaliteetset saaki värskelt lubjatud põldudel. Ei tohi anda värsket sõnnikut, kuid kasutab hästi sõnniku järelmõju, kuna linal on toitainete omastamine suhteliselt nõrk, vajab kõrgemat väetamist. Samas ei talu ühekülgset väetamist. 42. Kartuli väetamine Ei ole mullahappesuse suhtes tundlik, küll aga liikuva Al suhtes. Happelistel muldadel soovitatav kasutada lubiväetisi. Kindlasti kasutada orgaanilisi väetisi, manustada sügisel. Kevadel antav sõnnik peab olema hästi käärinud või komposteeritud. N'ga üleväetamisel pikeneb kasvuperiood. PK- väetised vastavalt tarbele. P vähendab N'ga väetamise riske. K-väetised peaksid olema Cl-vabad. 43. Kultuurrohumaade väetamine Nõuded sõltuvalt liblikõieliste osatähtsusest heintaimikus
Ristõielistena on nad tundlikud boori ja väävlipuuduse suhtes, neile seega hea väetis boorsuperfosfaat. 41. lina väetamine –Eelistab nõrgalt happelisi muldasid ega anna kvaliteetset saaki värskelt lubjatud põldudel. Ei tohi anda värsket sõnnikut, kuid kasutab hästi sõnniku järelmõju, kuna linal on toitainete omastamine suhteliselt nõrk, vajab kõrgemat väetamist. Samas ei talu ühekülgset väetamist. 42. kartuli väetamine – Ei ole mullahappesuse suhtes tundlik, küll aga liikuva Al suhtes. Happelistel muldadel soovitatav kasutada lubiväetisi. Kindlasti kasutada orgaanilisi väetisi, manustada sügisel. Kevadel antav sõnnik peab olema hästi käärinud või komposteeritud. N’ga üleväetamisel pikeneb kasvuperiood. PK-väetised vastavalt tarbele. P vähendab N’ga väetamise riske. K-väetised peaksid olema Cl-vabad. 1 43
4. MUGUL-SIBUL ROOM-JUURELISED UMBROHUD 39. Kaudne umbrohutõrje - ennetav tõrje, survetõrje Kaudne tõrje a) ärahoidvad abinõud * umbrohuseemnepuhas külvis * idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine * väljaspool põlde kasvavate umbrohtude hävitamine * kultuuride õigeaegne koristamine b) survetõrje * otstarbekas mullaharimine ja väetamine * õige külviaeg ja külviviis * liigniiskuse ja mullahappesuse likvideeri-mine * tugev ja parastihe kultuuride seis * otstarbekas kultuuride järjestus külvikorras Tugeva konkurentsi tingimustes kasvavatel umbrohutaimedel ei vähene mitte ainult nende biomass ja seemneproduktsioon, vaid ka umbrohuseemnete elujõulisus 40. Otsene umbrohutõrje, mehaaniline umbrohutõrje. 2. Otsene tõrje a) mehaaniline Põhineb kahel bioloogilisel printsiibil * seemnete idanema provotseerimine ja järgnev tärganud taimede hävitamine * taimede väljakurnamine 41
4. MUGUL-SIBUL ROOM-JUURELISED UMBROHUD 39. Kaudne umbrohutõrje - ennetav tõrje, survetõrje Kaudne tõrje a) ärahoidvad abinõud * umbrohuseemnepuhas külvis * idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine * väljaspool põlde kasvavate umbrohtude hävitamine * kultuuride õigeaegne koristamine b) survetõrje * otstarbekas mullaharimine ja väetamine * õige külviaeg ja külviviis * liigniiskuse ja mullahappesuse likvideeri-mine * tugev ja parastihe kultuuride seis * otstarbekas kultuuride järjestus külvikorras Tugeva konkurentsi tingimustes kasvavatel umbrohutaimedel ei vähene mitte ainult nende biomass ja seemneproduktsioon, vaid ka umbrohuseemnete elujõulisus 40. Otsene umbrohutõrje, mehaaniline umbrohutõrje. 2. Otsene tõrje a) mehaaniline Põhineb kahel bioloogilisel printsiibil * seemnete idanema provotseerimine ja järgnev tärganud taimede hävitamine * taimede väljakurnamine 41
Orgaanilised väetised tuleks viia sügavale mulda ja järgnevatel aastatel teha sügiskünd (või kobestamine) 4 5 cm madalamalt. Selline tehnoloogia võimaldab vähendada mulda viidud umbrohuseemne varu idanevust nn mulla isepuhastuse meetodil. Selle rakendamisel kaob seemnete idanemisvõime mulla mikroorganismide tegevuse tulemusena. Meetodi eelduseks on head mulla füüsikalised omadused: - liigniiskuse ja mullahappesuse likvideerimine - kõrgekasvulised kiire algarenguga sordid - otstarbekas kultuuride järjestus külvikorras (külvikorras mitmeniiteline ristik; tali- ja suviteraviljade vaheldumine; vaheluktuuride ja haljasvätiste intensiivne kasutamine; kasvukohale sobivad kultuurid ja sordid) Tugeva konkurentsi tingimustes kasvavatel umbrohutaimedel ei vähene mitte ainult nende biomass ja seemneproduktsioon, vaid ka umbrohuseemnete elujõulisus. 2) Otsene umbrohutõrje
Kõrvenõges Põld-lõosilm Murunurmikas H. naat UMBROHUTÕRJE 1. Kaudne tõrje a) ärahoidvad abinõud * umbrohuseemnepuhas külvis * idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine * väljaspool põlde kasvavate umbrohtude hävitamine * kultuuride õigeaegne koristamine b) survetõrje * otstarbekas mullaharimine ja väetamine * õige külviaeg ja külviviis * liigniiskuse ja mullahappesuse likvideeri-mine * tugev ja parastihe kultuuride seis * otstarbekas kultuuride järjestus külvikorras 2. Otsene tõrje a) mehaaniline Põhineb kahel bioloogilisel printsiibil * seemnete idanema provotseerimine ja järgnev tärganud taimede hävitamine * taimede väljakurnamine b) termiline * leegitamine, elektrivooluga, kiiritamine c) keemiline Herbitsiidid 1.Üldhävitava toimega - surmavad kogu taimestiku 2