Narva bastionides (väljaarvatud Gloria) on kasematid kahekorruselised, 2 meetrit laiad ja 2-2,5 meetrit kõrged. Valgus pääseb kasematti laskeavadest, mis on ehitatud umbes iga 7 meetri järel, kahuritele laiemad ja püssidele kitsamad. Iga laskeaugu juurest saab alguse ventilatsioonilõõr, mille eesmärgiks oli kasematist püssirohusuitsu välja juhtida. Kasemattide välisseinte paksus on umbes 2 meetrit, lisaks sellele olid nad kaitstud ka vallikraavi vastasküljel asuva muldvalliga, mis takistas kahurituld otse bastioni seina vastu suunamast. Kokku on bastionides käikusid ja kasematte kogupikkusega üle 1,5 kilomeetri. Rajatud bastionid ümbritseti vallikraaviga. Põhjasuunas ehitati uus värav Kuningavärav, millest kujundati linna peavärav. Seda hakati 18. sajandil kutsuma Imperaatorivärvaks. Lisaks jäid vanadest väravatest alles Veevärav ja Uus värav (hiljem Pimevärav). Tänaseni on bastionidest paremini säilinud just jõepoolses küljes
Vältimaks templi jäämist sügavale vee alla peale Aswani paisu ehitamist koliti kogu kompleks 1968. aastal teise kohta. Kolimiseks saeti kogu tempel tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. Ühel kahest oli õnn säilida. Hathori tempel Dendaras Hathori tempel asub Dendera linna lähedal. Kuni 19. sajandini oli tempel liiva alla maetud, tänu sellele ongi see üks paremini säilinud tempelid terves Egiptuses. Tempel paikneb umbes 40 000 ruutmeetril ja on ümbritsetud muldvalliga. Hathori templi sammassaali 18 sammast on kaunistatud inimkeha ja lehmakõrvadega Hathoriga. Kainistavad peenelt töödeldud reljeefid olid algselt erksavärvilisteks maalitud. Templi katuselt avaneb imeline vaade kogu Dendarale. Templi aladel on ka palju väiksemaid ehitisi ja sisehoove. Selle ehitajaks peetakse vaaraod Pepi l. Hiljuti puhastati Hathori templi laed sajandite vanusest tolmust ja mustusest. Tänu sellele tulid nähtavale imepärased antiikaja laemaalingud.
Kivist hakati töötlema tööriistu, mis olid samasuguse välimusega kui pronksist valmistatud tööriistad. Murrang toimus 1100. eKr. Alates sellest võib rääkida uut tüüpi kinnismuististest, mis pronksiaega iseloomustavad. · Kindlustatud asula. Eestis pole leitud kuigi palju, ainult alla 10, nt. Asva, Iru. Asuvad kas saartel või rannikul. Olid rajatud looduslikult hästi kaitstud kohta, näiteks jõekäär. Kindlustatud asula oli piiratud muldvalliga, mille peal oli paekividest müür ja selle peal oli veel palkidest tara. Ala võis olla umbes 3500 m2. Selle müüriga piiratud ala sees olid hooned. Kuna Eestis on neid vähe, arvatakse, et need olid märgiks sellest, et ühiskonnas on toimunud kihistumine (inimesed, kel oli varandust rohkem, hakkasid kontrollima teatud territooriumit). Vääruseks olid loomakarjad ja pronksesened. · Vanimad põlispõllud. Leitud Tallinna lähedalt nt Saha-Loolt, 22 hektarilt
1573 vallutasid Moskva tsaaririigi väed Ivan IV enese juhtimisel Paide. Tapeti peaaegu kõik linnaelanikud ja linnuses viibinud isikud. 9 Paide asevalitseja Hans Boy seoti ora külge ja küpsetati tulel surnuks.1581 vallutasid Rootsi väed Göran Boije, Johann von Koskulli ja Caspar von Tiesenhauseni juhtimisel Paide tagasi.[9]1585. aasta paiku ümbritseti linnus muldvalliga ja selle nurkadesse rajati bastionid. See oli viimane katse Paide linnust moderniseerida.1599 tekkisid linnuse garnisonis rahutused, mille põhjuseks oli maksmata palk ja kehv riietusega varustamine. Kiiruga saadeti Paidesse uus linnusekomandant, palgaraha ja riideesemed sõduritele. Viimased koguti Tallinna elanikelt. Paide linnus mängis olulist rolli ka 1600 alanud Poola-Rootsi sõjas. 1600. aasta sügisel oli Paides hertsog Karli (hilisem Rootsi kuningas Karl IX) peakorter
Kasvatati rukist, hirssi, õunu ja pirne. Loomadest lambad, kitsed, härjad. Michelsbergi kultuur (4400 eKr3600/3500 eKr) sai alguse Saksamaal. Nimimuistis avastati 1884. a. Baden-Württembergis. Michelsbergi kultuuri muistised levisid peamiselt piki Reini, muistiseid ka Belgias, Pariisi ümbruses, Bohemias ja Kesk-Saksamaal. Michelsbergi kultuur sai alguse Rösseni kultuuri hilisest järgust. Hooned nelinurksed, nii maasse süvendatud kui maapealsed. Asulad vahel ümbritsetud kraavi ja muldvalliga. Keskmises külas u 25 maja. Väga oluline oli jaht. Tähtis koht oli tulekivil. U 4300 eKr hakati tegelema tulekivi süvakaevandamisega, ning tulekivi tootmine võttis industriaalsed mõõtmed. Põikteralised nooleotsad, värtnakedrad, ehted, orgaanika. Tulekivist kirved. Need olid ekspordiartikliks, siinseid kirveid on leitud näiteks Lõuna-Saksamaa järveasulatest. Keraamikas domineerisid peekrisarnased savinõud, mis erinevalt Rösseni omadest on täielikult kaunistamata
pidasid omavahel pidusid. Elamud lihtsakoelised, kuid vürsti elamu ehitati künka otsa ja polnud vaid puust, aga mineraalsetest ainetest. Peosaal oli eraldi majana, kuna võis kergesti põlema minna. Mandril oli nt kivitornidega pealikuehitisi, Britannias ümmargusi kivikindlusi, mandril veel murus callicerum (kivisisaldusega muldvall). Linnad polnud suursugused, aga suuremad asulad kaubateede ristumispunktides olid tavalised. Need olid sageli ümbritsetud muldvalliga, kõrgemal künkal. Linnade valitsemisel võeti eeskuju Kreekast ja Roomast olid valitavad munitsipaalametnikud. 2. saj eKr võtsid keltide suuremate piirkondade valitsejad kasutusele kuld- ja hõbemündid (Kreeka ja Rooma järgi), mis olid küllaltki kõrge kunstilise valmistustasemega. Valmistajad olid kas sisserännanud spetsialistid v sisseostetud orjad. Keldi valitsejad õppisid kiiresti ära müntide ideoloogilise väärtuse:
regionaalsed maaviljeluslikud kultuurid. Asustusmuster jälgis jõgede orge ja mererannikut. 66 Toidutootmise arenemine Hiinas oli pikk protsess, mis algas üsna samal ajal eri kohtades üle kogu maa. Inimesed viisid oma k viljelustehnikad vastavusse kohalike oludega. Hilisem tüüpiline viljelusmajanduslik asustus oli laiema areaaliga kui Yangshao kultuuri. Püsiasustusega külad kindlustati sageli muldvalliga. Põhja-Hiinas kasvatati hirssi, veiseid, lambaid, kitsi ja võib-olla ka hobuseid. Kohaliku tähtsusega olid küttimine, korilus ja kalapüük. Vallide ehitamine küla ümber külaelu pidi olema paremini organiseeritud. Uueks põlluviljaks Põhja-Hiinas oli riis. Riisi kasvatamine levis siia lõuna poolt, kus viljakad jõetasandikud oma vesiste niitudega olid soodsaks keskkonnaks riisi kasvatamisele. Intensiivsem põllundus, jõukad külad ja arenenum materiaalne kultuur
annaabi.ee 
