kadreeringut Kunstiteoste loomisel kasutati foto ja projektsiooniaparaate Maalitehnikas realismi traditsioonid ja uued võtted (pritsisid värvi aerograafiga>eriti sile viimistlus) Suhtumine motiivi enamasti jahe (motiivid on linlikud) Mõnikord on aimata ka ühiskonnakriitikat või irooniat Nt kujutati autokalmistuid, äravisatud kodumasinaid Rõhk on sotsiaalsetel, poliitilistel, kultuurilistel teemadel Skulptuuris tegeleti mulaazide valmistamisega (George Segali jälgedes) Muutusid illusionistlikuks Nt ilmekad inimtüübid standartses poeriietuses, kauplusekäru tõelise kaubaga kõrval Tunnused "Jahe", objektivistlik suhtumine tegelikkusesse Lähtumine fotost või slaidist (mitte silmaga nähtud tegelikkusest) Fotolikkuse rõhutamine Kujutatakse täpselt kõiki üksikasju ja kontuure K: Äratuntavate objektide realistlik kujutamine,
Hüperrealism e. fotorealism 1960 H. Oluline tunnus: Lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest ,vaid just fotost või slaidist. Fotolikkus tähendas tehislikkust,standardsust ,impersonaalsust ja näiliselt juhuslikku kadreeringut. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone,kuid lisasid uusi võtteid,nt pritsisid värvi aerograafiga,mis võimaldas saada eriti siledat viimistlust. Hüperrealism skulptuuris tähendas mulaazide tegemist, kuid nende muutmist täiesti illusionistlikeks. Ralph Goings Sündis 1928 Tema kunst näitab ilu igapäevastes asjades Põhiliselt kujutas Galifornia villasid,aedu ja autosid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Richard Estes Sündis 1936 Kujutas New Yorgi arhitektuuri
Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi tehnikaid, nagu värvi pritsimine aerograafiga, mis andis eriti sileda viimistluse. Hüperrealistide motiivid on nagu popkunstnikelgi läbinisti linlikud. Suhtumine motiivi on küll enamasti jahe, kuid võib ka tajuda kunstniku enda vaimustust külluslikust linnatsivilisatsioonist. Selliseid töid on teinud ameeriklased: R.Estes, R. Goings ja R. Cottingham. Hüperrealism skulptuuris tähendas mulaazide tegemist George Segali jälgedes, kuid nende muutmist täiesti illusionistlikuks. Duane Hanson riietab oma karikatuursuseni ilmekad inimtüübid standardsesse poeriietusse ja lisab neile kõiksuguseid asju, nt. kauplusekäru, fotoaparaadid,kotid, binoklid jne. Hüperrealism skulptuuris esindajad on veel John de Andrea, Chuck Close ja Michelangelo Pistoletto. Neoekspressionism tärkas Euroopas. Selle tõusu soodustas suurelt modernismi
Motiivid on nagu popkunstis läbinisti linlikud. Suhtumine motiivi on jahe, kuid mõnel juhul on tajutav kunstnike vaimistus tehnilisest täiuslikkusest ja külluslikust 4. Millistel ameeria hüperrealistidel ja milliste teemade puhul näeme ühiskonnakriitilist hoiakut? Ühiskonna kriitilisust võib näha John Salti puhul autokalmistutega ja Don Eddy töödes Florida rannaelu piltidega. 5. Mis iselioomstab hüperrealistlikku skulptuuri? Hüperrealism skulptuuris tähendab mulaazide tegemist G. Segali jälgides, kuid nende muutmist täiesti illusionistlikuks. 6. Millega vapustas vaatajaid Chuck Close? Tal on plilähivaates kujutatud inimnägusid, mis mõjuvad lausa näonaha kliinilise analüüsina. 7. Kus kerkis esile neoekspressionism? Neoimpressionism kerkis esile Euroopas. 8. Milline seos oli tuntumatel saksa neoekspressionistidel poliitikaga ja nende toestel Saksamaa ajalooga?
vähendamise suunas, vaid joonte korrastamiseks, nii et pilti ilmub elegantne lineaarne konstruktsioon. ROBERT COTTINGHAM (s. 1935) Kujutab samuti New Yorgi linnapilti, tema omapära on terava nurga allnähtud rõhutatud juhuslikud fragmendid kõrghoonete fassaadidest ja valgusreklaami neoontorudest.Huvi sõnaosade ja kirjatähtede vastu näib olevat popkunsti pärandus. DUANE HANSON (s. 1925) Hüperrealism skulptuuris tähendas mulaazide tegemist G. Segali jälgedes, kuid nad muudeti täielikult illusionistlikeks. Hanson riietab oma karikatuursuseni ilmekad inimtüübid standartsesse poeriietusse ja lisab näiteks kauplusekäru, mis on täis tõelisi kaupu, või riputab grotesksele ameerika turistidepaarile kaela ja kätte tõelised fotoaparaadid, binoklid, kotid jms. 9 JOHN de ANDREA (s. 1941)
kes pisut täiendab fotot, mitte fotolikkuse vähendamise suunas, vaid joonte korrastamiseks, nii et pilti ilmub elegantne lineaarne konstruktsioon. ROBERT COTTINGHAM (s. 1935) Kujutab samuti New Yorgi linnapilti, tema omapära on terava nurga allnähtud rõhutatud juhuslikud fragmendid kõrghoonete fassaadidest ja valgusreklaami neoontorudest.Huvi sõnaosade ja kirjatähtede vastu näib olevat popkunsti pärandus. DUANE HANSON (s. 1925) Hüperrealism skulptuuris tähendas mulaazide tegemist G. Segali jälgedes, kuid nad muudeti täielikult illusionistlikeks. Hanson riietab oma karikatuursuseni ilmekad inimtüübid standartsesse poeriietusse ja lisab näiteks kauplusekäru, mis on täis tõelisi kaupu, või riputab grotesksele ameerika turistidepaarile kaela ja kätte tõelised fotoaparaadid, binoklid, kotid jms. JOHN de ANDREA (s. 1941) Tema mulaazid on alasti inimestest ja ta jäljendab üpris illusionistlikult inimnahka ja kõike sellele lisanduvat.
Pööratakse tähelepanu venekeelse elanikkonna suuremale kaasamisele läbi koostöö vene kultuuriseltside ja organisatsioonide. Proovime leida laiemat koostööpinda erinevate organisatsioonide ja naabermuuseumidega nii Eestis kui välismaal. Jätkub muuseumimeenete arendustegevus. Oma asutamisest alates on muuseum siiski erinenud klassikalisest vanavara kogumise ja eksponeerimise kohast. Tähtsal kohal on inimeseõpetuse ja tervisliku eluviisi toomine külastajani kaasaegsete mulaazide, interaktiivsete eksponaatide ning näituste abil. Püsiväljapaneku kõrval korraldatakse meditsiiniajaloo-, meditsiinitehnika-, invavarustuse- ja kunstinäitusi. Alates 2000.aastast töötab muuseumis pedagoog, kelle loengud aitavad lahti seletada muuseumis pakutavat ja lisavad teadmisi soovitud teemal inimese anatoomia, evolutsioon, esmaabi, narkomaania, suguhaigused jne. Külastajatel on võimalus vaadata ka videofilme eelpool mainitud teemadel. Abista muuseumi
meililistide. Pööratakse tähelepanu venekeelse elanikkonna suuremale kaasamisele läbi koostöö vene kultuuriseltside ja organisatsioonide. Proovime leida laiemat koostööpinda erinevate organisatsioonide ja naabermuuseumidega nii Eestis kui välismaal. Jätkub muuseumimeenete arendustegevus. Oma asutamisest alates on muuseum siiski erinenud klassikalisest vanavara kogumise ja eksponeerimise kohast. Tähtsal kohal on inimeseõpetuse ja tervisliku eluviisi toomine külastajani kaasaegsete mulaazide, interaktiivsete eksponaatide ning näituste abil. Püsiväljapaneku kõrval korraldatakse meditsiiniajaloo-, meditsiinitehnika-, invavarustuse- ja kunstinäitusi. Alates 2000.aastast töötab muuseumis pedagoog, kelle loengud aitavad lahti seletada muuseumis pakutavat ja lisavad teadmisi soovitud teemal inimese anatoomia, evolutsioon, esmaabi, narkomaania, suguhaigused jne. Külastajatel on võimalus vaadata ka videofilme eelpool mainitud teemadel. Abista muuseumi
hüperrealiste, kes pisut täiendab fotot, mitte fotolikkuse vähendamise suunas, vaid joonte korrastamiseks, nii et pilti ilmub elegantne lineaarne konstruktsioon. ROBERT COTTINGHAM (s. 1935) Kujutab samuti New Yorgi linnapilti, tema omapära on terava nurga allnähtud rõhutatud juhuslikud fragmendid kõrghoonete fassaadidest ja valgusreklaami neoontorudest.Huvi sõnaosade ja kirjatähtede vastu näib olevat popkunsti pärandus. DUANE HANSON (s. 1925) Hüperrealism skulptuuris tähendas mulaazide tegemist G. Segali jälgedes, kuid nad muudeti täielikult illusionistlikeks. Hanson riietab oma karikatuursuseni ilmekad inimtüübid standartsesse poeriietusse ja lisab näiteks kauplusekäru, mis on täis tõelisi kaupu, või riputab grotesksele ameerika turistidepaarile kaela ja kätte tõelised fotoaparaadid, binoklid, kotid jms. JOHN de ANDREA (s. 1941) Tema mulaazid on alasti inimestest ja ta jäljendab üpris illusionistlikult inimnahka ja kõike sellele lisanduvat.
kes pisut täiendab fotot, mitte fotolikkuse vähendamise suunas, vaid joonte korrastamiseks, nii et pilti ilmub elegantne lineaarne konstruktsioon. ROBERT COTTINGHAM (s. 1935) Kujutab samuti New Yorgi linnapilti, tema omapära on terava nurga allnähtud rõhutatud juhuslikud fragmendid kõrghoonete fassaadidest ja valgusreklaami neoontorudest.Huvi sõnaosade ja kirjatähtede vastu näib olevat popkunsti pärandus. DUANE HANSON (s. 1925) Hüperrealism skulptuuris tähendas mulaazide tegemist G. Segali jälgedes, kuid nad muudeti täielikult illusionistlikeks. Hanson riietab oma karikatuursuseni ilmekad inimtüübid standartsesse poeriietusse ja lisab näiteks kauplusekäru, mis on täis tõelisi kaupu, või riputab grotesksele ameerika turistidepaarile kaela ja kätte tõelised fotoaparaadid, binoklid, kotid jms. JOHN de ANDREA (s. 1941) Tema mulaazid on alasti inimestest ja ta jäljendab üpris illusionistlikult inimnahka ja kõike sellele lisanduvat. CHUCK CLOSE (s
annaabi.ee 
