Tüdimus labasest funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahuloematus kunstiga (tekkepõhjus). Teist tüüpi modernism: USA kunstiteadlased, asustasid ajakirja ,,October", kritiseerisid modernismi ja postmodernismi, toetusid 20-aastate vene radikaalide ideedele. Neokontseptualism. Cindy Sherman, Jenny Holez. Hüperrealism: e. fotorealism. 60-te lõpus. Lähtumine fotost või slaidist, mitte silmaga nähtust. Motiivid on sarnased popkunstiga. Ralf Goings, Richard Estes. Skulptuuris tehti mulaaze, Due Hanson. Itaallane Michelangelo Pistotello kasut. kollaazi ja fotomontaazi. Neoekspressionism: tärkas Euroopas. 1980 aastad, iseloomulik euro kunsti tõus, sõltumatus USA kunstist. Saksa kunsti areng oli kõige dünaamilisem. Gerhard Richter. Itaalia kunstnikest Sandro Chia. New Yorgi koolkonnas David Salle. Seal levis ka spontaansemat ekspressionistlikku tüüpi kunsti, näiteks grafiti.
jäädvustamisega keha kallal. Postmodernism, hüperrealism Traditsioonilisest kunstist eemaldumine toob kaasa tagasipöördumise vanade kunstitraditsioonide juurde, kuigi moonutatult ja vabameelsemalt. Neokontseptualistid on toonud näitusesaali plakatlikkust ja ülisuuri fotolavastusi. Hüperrealitid R. Estes, R. Cottingham kasutavad rõhutatult fotot ja maalivad ka aerograafiga värvi pritsides. Hüperrealistlik skulptor Duane Hason teeb mulaaze inimestest, kes näivad väga tõesed, riietab neid ja lisab tarbeesemeid. Maailma arhitektuur 20. saj. lõpul Kõrgtehnoloogilised materjalid võimaldavad ehitada enneolematuid hooneid. Renzo Piano ja Richard Rogers kavandasid Pariisi Pompidou keskuse, mis on kaetud erivärvi torudega, igal värvil oma funktsioon. Huvitavad on Rodgersi loodud Lloydi hoone Londonis ja Ieoh Ming Pei Louvre`i klaaspüramiid kunstimuuseumi siseõues. Jørn Utzon projekteeris Sydney ooperitetri, kus purjesid
enamasti ülaltpoolt, siis võib ülalt tume ja alt hele loom näida ühtlaselt värvununa (kuna siis tumedam selg on rohkem valgustatud) ja seeläbi vabana varjudest, milliste omamine on ühest suunast valgustatud kolmemõõtmelise objekti igiomane omadus. Sellist varjudeta objekti ei taju kiskja kolmemõõtmelise saakloomana. Seda kõike on arvatud juba ammu (alates 19. sajandist), aga vastavaid katseid on tehtud vähe ja alles viimasel ajal (nt liblikaröövikuid jäljendavaid mulaaze puu otsas lindudele eksponeeritud). On mõningaid tõendeid mainitud klassikalise seletuse kehtivuse kohta, aga samas on ka väljendatud õigustatud kahtlusi, nimelt peab varjude kaotamiseks valgus tulema üsnagi täpselt õige nurga all, mida looduses ilmsestigi harva ette tuleb. Klassikalise hüpoteesi toetajad vaidlevad vastu, et varjude kadumine ei peagi olema täielik - kisklusriski vähendamiseks
alla. On fotorealistlik ning arenes välja popkunstist, kust pärineb ka jahe ning objektivistlik suhtumine tegelikkusesse. Lähtuti mitte silmaga nähtud tegevusest, vaid fotost või slaidist. Jälgiti akadeemilise realismi traditsioone, millele lisati uusi võtteid, mis muutsid töö veel fotolikumaks. Motiivid on läbinisti linnlikud. Enamasti ollakse subjektist vaimustatud, kuid ilmneb ka kriitikat. Skulptuuris loodi mulaaze, mis muudeti täiesti illusionistlikuks. Maal: Richard Estes Ralf Goings Robert Cottingham John Salt Chuck Close Michelangelo de Pistoletto (kollaaz ja fotomontaaz) Skulptuur: Duane Hanson John de Andrea Neoekspressionism Enamus kunstist on subjektiivne ja endassesulgunud, kohati ka äärmiselt literatuurne ning täis allegooriaid
jäädvustamisega keha kallal. Postmodernism, hüperrealism Traditsioonilisest kunstist eemaldumine toob kaasa tagasipöördumise vanade kunstitraditsioonide juurde, kuigi moonutatult ja vabameelsemalt. Neokontseptualistid on toonud näitusesaali plakatlikkust ja ülisuuri fotolavastusi. Hüperrealitid R. Estes, R. Cottingham kasutavad rõhutatult fotot ja maalivad ka aerograafiga värvi pritsides. Hüperrealistlik skulptor Duane Hason teeb mulaaze inimestest, kes näivad väga tõesed, riietab neid ja lisab tarbeesemeid. Maailma arhitektuur 20. saj. lõpul Kõrgtehnoloogilised materjalid võimaldavad ehitada enneolematuid hooneid. Renzo Piano ja Richard Rogers kavandasid Pariisi Pompidou keskuse, mis on kaetud erivärvi torudega, igal värvil oma funktsioon. Huvitavad on Rodgersi loodud Lloydi hoone Londonis ja Ieoh Ming Pei Louvre`i klaaspüramiid kunstimuuseumi siseõues. Jørn Utzon projekteeris Sydney ooperitetri, kus purjesid
tüüpelementideks, laienedes seejärel kogu reklaamikampaania, firma või toodangu kohta käivaks väiteks või tunnuseks. Logotüüp ehk logo on reklaamitava firma või toote eriliselt kujundatud nimi. Praktikas firmamärgiks või kaubamärgiks. Ostumüügikohas kasutatakse reklaamis sageli objekte, reklaamesemeid, mitmesuguseid konstruktsioone. Sellisel juhul kasutatakse visandi staadiumis analoogilisi transformeeruvaid mulaaze ja mannekeene. Kaubamärk initsiaalid, sümbolid või sõnad, mis identifitseerivad teatud kindla toote või tooteseeria samatüübiliste hulgast Logotüüp reklaamija eriliselt kujundatud nimi, mis esineb reklaamis allkirja rollis. Enamasti on logo ka firmamärk. Firmanimi nimi, mida firma kasutab oma majanduslikus tegevuses; mõnikord on kaubamark ja nimi identsed. Viimasel juhul muutub kaubamärk ühtlasi ka firmamärgiks.