· ahelverbid ehk finiitse verbi ühendid infiniidiga (sai pidama, pani ajama) on andmebaasi kaasatud ebaregulaarselt. 14. Missuguseid allikaid kasutati ühendverbide andmebaasi loomisel? Andmebaas koondab 5 inimkasutajale mõeldud sõnastiku andmeid, Filosofti tesauruse materjale ja 20 miljonist sõnast koosnevast tekstikorpusest statistiliste meetoditega leitud püsiühendeid (seda eksperimenti on lähemalt kirjeldatud artiklis Heiki-Jaan Kaalep, Kadri Muischnek (2003). Püsiühendite leidmine suurtest tekstikorpustest. Eesti Keele Instituudi toimetised 12. Toimiv keel I Töid rakenduslingvistika alalt. Eesti Keele Sihtasutus Tallinn, lk. 101-118) 15. Missugused on Eesti Kirjakeele Sagedussõnastiku andmetel 2 eesti keeles kõige sagedasemat tegusõnavormi? Olema 44904; Saama 5894 Oli 8861; On - 19184 16. Mis on TEKsaurus? Tesaurus on liik mõistelist sõnaraamatut. See kujutab endast sõnakogu, kus sõnad
pakub( M.Erelt 1997:569). Sõnastiku ülesehitus võib olla alfabeetiline või mõisteline. Mõisteline sõnaraamat esitab sõnad mõisterühmiti ja vajab siis tähestikulist registrit. (Andrus Saareste ,,Eesti keele mõisteline sõnaraamat" Stockholm, 19581968, register: Uppsala, 1979.) Sagedussõnaraamat näitab sõnade sagedust ühe keele või allkeele tekstides ning sõnad on järjestatud selle alusel. (Heiki-Jaan Kaalep, Kadri Muischnek ,,Eesti kirjakeele sagedussõnastik" Tartu, 2002.)( M.Erelt 1997:56571-572). Eesti keele sõnastikud. Kogu keele või mingi keelekuju sõnavara sisldavad keelesõnastikud. Need on eesti keele, eesti kirjakeele, kirjakeele allkeele, murde ja idiolekti sõnastikud( M.Erelt 1997:569). Seletussõnaraamat Esitab kirjakeele sõnavara. See on ühekeelne sõnaraamat, mis pakub sõnad ja kogu nende kohta käiva infot ühes keeles
lahendusi võiks olla vaheprogramm mis arvutile sobivad sümbolid muudab inimestele arusaadavateks mõisteteks. 8 Kasutatud kirjandus 1. Õim, Haldur 1998. Arvutuslingvistika mujal ja meil. Keel ja Kirjandus nr 1, lk 17; 2. Hennoste, Tiit jt 2000. Eesti suulise kõne korpus ja mõnede allkeelte võrdluse katse. Arvutuslingvistikalt inimesele. TÜ üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 1, lk 245272. 3. Muischnek, Kadri, Heili Orav 2002. Eesti keele korpused ja arvutileksikonid mis on olemas ja mida veel vaja on. Arvutimaailm nr 8, lk 1518; http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/3859_5F0.HTM 4. http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel299_292.html 4/2004 9
Eesti keele kaas- ja määrsõnade semantika võimalusi Fraseoloogia uurimine (kognitiivne) tänapäeval seostub eelkõige metafooriteooriaga Katre Õim 2004. Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast Kanni Labi 2006. Eesti regilaulude verbisemantika · LIIKUMINE, TAJU, KÕNEAKT Tähenduste omavahelised seosed seotud erinevate leksikonide loomisega (TÜ ja EKI juures) Kadri Muischnek 2006. Eesti keele verbikesksed püsiühendid tekstikorpuses Heili Orav 2008. Isiksuseomaduste sõnavara semantika Margit Langemets 2009. Süstemaatilisest polüseemiast 21. Eesti keelekorraldus 19.-21. sajandil. Eesti kirjakeelele panid aluse baltisaksa pastorid Vaidlusi kirjakeele probleemide üle: · piiblikonverents Liepa mõisas 1686 · Tartu ja Tallinna keele valik XIX saj alguses
Kasik, Reet 2007. Võimu keel: asutus suhtleb kodanikuga. – Eesti rakenduslingvistika ühingu aastaraamat 3, 168. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; Kasik, Reet 2007. Sissejuhatus teksiõpetusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus; Kerge, Krista 2005. Nominalisatsioon ja nominaalstiil. – Oma Keel 2, 38-39; Kuhhi, Merike 2006. Eesti ametikeel. Tallinn: AS Kirjastus Ilo; Kull, Rein 2000. Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; Liin, Krista, Kadri Muischnek, Kaili Müürisepp, Kadri Vider. Eesti keel digiajastul. – Valge raamatu sari, 11. Tartu: Springer; Sooman, Heigo 2014. Ilus selge ametikeel. – Keel ja Kirjandus 2, 136. 23 Võrgumaterjalid Ametniku, töötaja ja füüsilisest ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded. (2014). Riigi Teataja. - RT I, 28.06.2014,82. §3, 4, 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014082 (08.03.2015);
Lause põhitüübid, süntaktilised protsessid (rinnastus, väljajätt), modaalsete ja pragmaatiliste tähenduste väljendumine lauses jne. On alustatud süntaksi uue tervikkäsitluse koostamist (Mati Erelt). Uurimistemaatikat: subjekti käändevaheldus (Liina Lindström, Peep Nemvalts), objekti käändevaheldus (Anne Tamm, Martin Ehala), küsilause (Helle Metslang), koordinatsioon (Jüri Valge), tuumverbid (Ilona Tragel), predikaadi struktuur ja kategooriad (Helle Metslang, Kadri Muischnek, Petar Kehayov, Külli Habicht, Pille Penjam), eitus (Joel Sang), lause struktuuritüübid (Mati Erelt, Liina Lindström); kõrvallaused (Lehte Rannut, Helen Koks), sekundaartarindid (Ellen Uuspõld, Reet Kasik, Krista Kerge), sõnajärg ja infostruktuur (Nikolai Remmel, Kaja Tael, Liina Lindström). Arvutisüntaks (Kaili Müürisep). Praegu domineerib tüpoloogiline ja korpuspõhine käsitlus; tähelepanu muutustel.
annaabi.ee 
