Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Lõhavere Lembitu monument Avati 24. juunil 1926. aastal. Seal on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Anrepi lõvi monument Austerlizi lahingust kindralleitnandina väljunud, hiljem 1807.a. langenud Reinhold von Anrepi monument Kärstna Kabelimäel. Martin Kleini monument Asub Viljandi spordihoone ees. Eesti spordiajaloo kuulsamaid mehi, esimene olümpiamedalist Martin Klein on pärit Viljandimaalt. Viljandimaa mõisad: Heimtali mõis Heimtali
ristisõdijate poolt oli nimekaimaks langenuks aga ilmselt liivlaste vanem Kaupo. Praegu asuvad Lembitu mälestusmärgid SuureJaanis. Mälestussammas(Pilt 1) avati 24. juunil 1926. aastal. Skulptuuri autoriks on A. Adamson. Mälestussambal on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Lembitu linnamägi(Pilt 3) asub SuureJaani linnast paari kilomeetri kaugusel. Linnus oli 13. sajandil orduvastases võitluses eestlaste tugevaim kindlus, siin elas Sakala vanem Lembit. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Lembitu http://www.suurejaani.ee/vaatamist.html http://www.histrodamus.ee/ ,,Eesti Ajalugu" M.Kampmann
· Hülgekütt Pakri saarelt 4) Monumendid · Russalka (1902, meenutab 1893. aastal tormis uppunud samanimelist Vene sõjalaeva) · Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas Võrus (1926) · L. Koidula mälestussammas Pärnus (1929) 1920. aastatel, Eesti Vabariigi ajal, tegi Adamson Eestisse hulga Vabadussõja monumente. Ta oli ise siis juba vana ja tema loomelaad sel ajal juba vanamoodne. Neist monumentidest on kunstiliselt silmapaistvaim · Suure-Jaani Vabadussõja monument (kujutab surevat muinasvanem Lembitut) Sai akadeemiku tiitli PORTREEMEDALJONID Lõputöö valik oli vabameelne- realistli kujutuslaad- dünaamiline/ maaliline käsitluslaad- liikuvus- emotsionaalsus MERETEEMALISED MARMOR KUJUD- kõige ilusamad tööd tema poolt- kujutas naisi merelaintetena.ntks: ,, Laeva viimanr ahe", ,, Laine ainuke suudlus"
septembril) muistse vabadusvõitluse monument. Monument on valmistatud punase graniidi tahkudest. Kahele tahule on raiutud väljavõte Läti Henriku kroonikast eesti ja ladina keeles. Monumendi autorid on arhitekt Ülo Stöör ja skulptor Renaldo Veeber. Mälestussammas Vabadussõjas langenuile Mälestussammas avati 24. juunil 1926. aastal. Raha saadi pidude sissetulekutest ja annetustena. Skulptuuri autoriks on kujur Amandus Adamson. Mälestussambal on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Monumendi ümber pidid olema tahvlid 75 suurejaanilase nimedega, kes langesid vabadussõja lahingutes. See töö jäi aga pooleli. 1941. aastal purustati mälestussammas esimest korda. Sammas taastati, kuid 1950. aastal tehti see uuesti maatasa. Skulptuur "Lembitu" leidis pärast mitmeid eksirännakuid tee Viljandi muuseumi. 1990. aasta jaanipäeval taasavati mälestussammas. Suure-Jaani järv
Eesti rahvusliku kunsti sünd Mõistetest: Eesti kunst kogu Eesti pinnal loodud kunst (kuigi varasematel sajanditel loojateks põhiliselt sakslased, rootslased jt., kohalik eripära siiski olemas) eesti kunst ehk eesti rahvuslik kunst loojaks eestlased, sai alguse 19. sajandi II poolel (ajalooline taust ärkamisaeg) Eesti rahvuslik kirjandus- ja muusikakultuur tekkisid natuke varem, 19. sajandi esimesel poolel, kunst suhteliselt hiljem. Üks tähtsamaid eesti rahvusliku kunsti rajajaid oli Johann Köler (1826-1899). Päritolult talupoeg, kuid jõudis Vene keisrikojas väga kõrgele sai akadeemiku ja professori tiitli. Köler on Eesti ajaloos oluline ka kui rahvusliku liikumise tegelane: osales nn. Peterburi patriootide ringis, vahendas talupoegade palvekirju tsaarile, oli Aleksandrikooli peakomitee esimees jne. Elulugu: Sündis Viljandimaal sauniku pojana. Õppis mitmes koolis Viljandis ning Cesise...
Sügisel selgus, et Saksamaa oli Esimese Maailmasõja kaotanud ja novembris lahkusid sakslased ka Suure-Jaanist. Saksa okupatsioon oli lõppenud. 1918 - 1920. a. toimus Eesti Vabadussõda. Eesti väed võitlesid Punaarmee ja Landesveeri vastu. 2. veebruaril 1920. a. sõlmiti Tartu rahu. Eesti rahvas saavutas iseseisvuse. Langenute mälestuseks otsustati ka Suure-Jaanis püstitada mälestussammas. Raha saadi pidude sissetulekutest ja annetustena. Sooviti, et mälestussambal oleks kujutatud muinasvanem Lembitu. Töö telliti Amandus Adamsonilt ja mälestusmärk avati 24. juunil 1926. a. Monumendi ümber pidid olema tahvlid 75 suurejaanilase nimedega, kes langesid Vabadussõja lahingutes. Kahjuks jäi see töö pooleli. Monumentii ei olnud nõukogude ajal enam surnuaia kõrval, kuid monument oli alles, ainult käsi murtud. Eesti Vabariigi taasiseseivumisega oli suure-jaanilastele väga tähtis taastada Vabadussõja mälestussammas. Raha koguti rahvalt annetustena
annaabi.ee 
