Üksikema Laura vaatab telerist "Ogalinde" ja tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer peab silmas inimkonna heaolu, kuid on unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust sveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid tema madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võta keegi teda tõsiselt. "Sügisball" räägib inimeste eraldatusest ja võimetusest teisteni jõuda. Lisaks räägib film õnne otsimisest. Samas leidub seal ka muigeid ja absurdi. Filmi põhiliseks ideeks on see, et olgugi oleme kõik maailmas üksi ja öö, milles me viibime, on pilkaselt pime, Sisyphos ei jäta jonni. Osades mängisid mitmed tuntud eesti näitlejad. Kirjanik Matit kehastas Rain Tolk, Theo osatäitja oli Taavi Eelmaa, Tiina Tauraite kehastas Ulvit, üksikema Laurat mängis Maarja Jakobson, Jaanat kehastas Mirtel Pohla, Maueri osatäitja oli Juhan Ulfsak ning Ivo Uukkivi mängis Laura meest.
Sügis lisab pealkirjale veidi nukrat ja halli tooni. Seetõttu irooniline, et kuigi sügisball kõlab mingi uhke ja suurejoonelise inimesiühendava sündmusena, jutustab teos just inimeste eraldatusest. Teose peamõte ongi inimeste võõrandumine ja kaugenemine teineteisest. 3. Romaani märksõnaks on ,,võõrandumine". Arutle, mida see tähendab. ,,Sügisball" räägib inimeste eraldatusest ja võimetusest teisteni jõuda. Samas leidub seal muigeid ja absurdi ning mõni vastavalt häälestunud vaataja võib isegi laginal naerda saada. Kui katsuda kuidagi zanri määratleda, siis võib öelda, et ,,Sügisball" on süsimust komöödia üksindusest, ahastusest ja lootusetusest." Unt vaatab oma romaanis ,,Sügisball" tänapäeva uuslinnaosa Mustamäed kui kodukohta, kus kodukoha mõiste on kaduma läinud. Muidugi on seal mugav, isegi üksjagu turvaline ja elu korraldub funktsionaalses mõttes õlitatult, ometi ei
on kuulata kui silm puhata ei saa.Iseeneset lauluhäälel ja kõlal ei olnud viga , kuigi kui on artistil vaja teha ka paar tantsusammu siis ei tasu neid sassi ajada. Minu jaoks oli kontsert väga õnnestunud,kuna oli nii noori artiste kui ka juba kogenuimad lavaesinejad.Samuti oli näha ka seda lõpust,kui kogu saal püstitõusis ja aplodeerimisel ei olnud lõppu paistmas.Erinevad aariad tõid nii publiku nägudess muigeid kui ka mõtlikust.Kava oli väga hästi koostatud,kuna alguses kõlasid V.Jürna lemmik teosed ja hiljem alles tuntud välisma heliloojate poolt loodud aariad.Oli tore näha ka laval V.Jürna ema ja naist,kuna see tõi südamesse sooja tunde,kui vana naine üritab trepist ülesse saada, et publiku tänada,et nad tema poja sünipäeva puhul kõik saalis istuvad.Muusika poole pealt oli kõla väga hea ja artistid ,kes esinesid tunnevad oma tööd ja oskavad hästi esineda
2. Igapäevane tööriietus Valiku võimalus on kõige laialdasem igapäevases ja puhkeaja riietuses. Siin on tänapäeval lubatud peaaegu kõik. Samas on täheldatud, et sotsiaalsesse rühma kuulumine seab omad piirid, nt kui juhtub noore tütarlapse või noormehe igapäevaseks riietuseks olema vastavalt range kostüüm või ülikond ja lips, siis see kutsub eakaaslaste hulgas esile kaastundlikke pilke. Vastupidiselt eakas daam plastmasskõrvarõngastega ja nabapluusiga tekitab pigem muigeid. Populaarne kaasaegne rõivas on naistel kostüüm ja meestel kombineeritud ülikond, s.t eri värvi kuube ja pükse. Otstarbekas on jälgida, milliseid kombinatsioone kasutada. Kindlasti tuleks hoiduda triipude ja ruutude koos kasutamisest. Klassikaliseks kombinatsiooniks büroodes töötavate meeste jaoks on särk, püksid ja sobiv vest. Vest peab iseseisva rõivana olema nii eest kui tagant samast riidest. Reegel on ka, et sokkide värv valitakse vastavalt
..inimeste mõtteviis, kes nii truult ja pimesi pooldavad ühte arvamust, et nad ei suuda taluda mitte midagi sellest erinevat". Usk vabasse isiksusesse. Deviis ,,Credo nulli" (Olen leppimatu). Tohutu pärand: traktaadid, pamfletid, tõlked, kommentaarid, kirjad... ,,Narruse kiitus" -1509. a kirjutatud. Ladina keeles. Pühendatud Thomas More´ile. -Erasmuse Narrus lobiseb pikas monoloogis välja kõik oma saladused, ta on karnevallik kuju. Tunneb rõõmu, et ainuüksi tema ilmumine kutsub esile muigeid ja naeru. Ta on rikkusejumalanna Plutose tütar. -,,Narruse kiitus" jätkab narridest pajatava saksa rahvakirjanduse satiirilist traditsiooni. Sebastian Brant(1457-511) satiiriline poeem ,,Narrilaev" räägib keskaegse maailma narrusest pseudoõpetuse tõttu. Thomas More (1478-1535) Londoni jõukate juristide perest. Hea sõber Rotterdami Erasmusega.
Esinejad muutusid kannatamatuks ning ühingu president Pietro Massini, julgemata ise vokaalpartiid saata, pöördus Verdi poole palvega piinlikust situatsioonist päästa. "On täiesti loomulik, et ta ei usaldanud tundmatu muusiku partituurilugemise oskust," meenutas hiljem helilooja. "Kuid olin just õpinguid lõpetamas ning orkestripartituur ei suutnud mulle hirmu nahka ajada. Kiiresti suundusin klaveri juurde ning alustasin proovi. Mäletan väga selgesti iroonilisi muigeid, millega isetegevuslased mind vastu võtsid. Minu noor nägu, kõhetu kuju, vilets riietus kõik see sisendas vähe austust. Ent kuidas see ka polnud, proov jätkus ning ma ise läksin hoogu. Ma ei piirdunud enam saatega, vaid hakkasin vasaku käega mängides paremaga dirigeerima. Proovi lõppedes tehti mulle igast küljest komplimente... Pärast seda juhtumit usaldati kontserdi juhatamine minule. Esimesel avalikul esinemisel oli selline menu, et kontserti aadlike klubi
ajaloolasekohustused tegid vajalikuks tema portree visandamise. Don Quijote pidas tuuleveskeid hiiglasteks ja lambakarju armeedeks, d'Artagnan pidas iga naeratust solvamiseks ja iga pilku väljakutseks. Sellest tuleneski, et Tarbes'ist kuni Meung'ini hoidis ta kätt alati 10 rusikas ja haaras mõõgapideme järele kümme korda päevas. Siiski ei langenud rusikas ühelegi lõuale ja mõõk jäi tuppe. Mitte sellepärast, et õnnetu kollase setuka 11 nägemine möödujate nägudele muigeid poleks mananud, vaid sellepärast, et setuka seljas kõlises aukartustäratava välimusega mõõk ja mõõga kohal vaikus pigem metsik kui uhke silm, mis manitses teekäijaid naerupahvatust maha suruma, või kui naer siiski ettevaatusest ei hoolinud, püüdsid nad naerda ühe näopoolega otsekui vanaaegsed maskid. Nii püsis ülitundlik d'Artagnan majesteetlikuna ja puutumatuna kuni õnnetu Meung'i linnani.
annaabi.ee 
