- Otepää lahing- Eestlaste võit *1217 -21.sept.- Madisepäeva lahing- Viljandi lähedal, Eesti kaotus, Kaupo ja Lembitu- Sakala maavanem hukkusid. (*1217- Taani väed Eestisse *1218- Rootsi väed Eestisse) *1219- Taani kuningas Voldemar II tuli Tallinna alla ja lasi ehit. kivilinnuse sinna. *1220-rootslased tulid Lihula linnusesse, eestlased ajasid nad sealt minema *1224- Tartu langes viimase kohana mandri eestis ristisõdiate kätte. *1227- Viimased lahingud Valjalas-Saaremaal ja Muhul, Muistse vabadusvõitluse lõpp!! Lüüasaamise p.: *Halb relvastatus *puudus väljaõpe *Kogemuste puudus *Sõjavägi ei olnud org, puudus ühtne sõjav. *Eestlased olid vähemuses-puudus lähinaabritega koostöö *Katoliku kirik toetas ründajaid. *Eestlastel puudus oma riik(koostöö maakondade vahel) *Puudus juht. Üleminek muinasajast keskaega: *1236- Saule lahing (mõõgavendade ordu sai lahingus leedulastelt ja semgalitelt hävitavalt lüüa. Ordu muutus Liivimaa Ordu) *1238- Stensky
Kuid nendest kasvanud puud paraku väga sageli enam maitsvaid vilju ei kandnud. Alles õunapuude vääristamise äraõppimisega suutis inimene maitsvamate õunadega õunapuid paljundada. Enne aed-õunapuu võidukäiku keskajal tarbisid eestlased meil looduslikult levinud mets- õunapuu viljasid, mida kutsuti ubinateks. Mets-õunapuu oli sel perioodil levinud üle kogu Eesti, aga tänapäeval kohtab teda peamiselt Lääne-Eestis, eriti Saaremaal ja Muhul. Ubinad ei suutnud võistelda aga aed-õunapuude magusamate ja suuremate viljadega. Aed-õunapuid hakati meil linnade läheduses ja kloostriaedades kasvatama 13. sajandil. Mõisaaedades on õunapuude kasvatamisest andmed alates 16. sajandist, taluaedades järjest rohkem alates 18. sajandi lõpust. Kõrgperiood õunakasvatuses saabus enne II maailmasõda. 1939. aastal kasvas meil 2 284 500 õunapuud, mis on siiamaani ületamatuks jäänud. Samal perioodil eksporditi õunu Eestist
Ka rootslased tahtsid oma alasid laiendada. Rootslased saabusid läänemaalt, kuid õnneks suutsid saarlased nad tagasi tõrjuda. Sõja lõpp. Sakslased vallutasid ka teised Eesti maakonnad. Viimaseks linnuseks jäi Tartu. 1224 aastal alustati Tartu piiramist ja lõpuks suudeti linnusesse sisse tungida. Kõik mehed linnuses tapeti ja sellega vallutasid sakslased eesti mandriosa. 1227.aastal vallutasid sakslased ka Saaremaa. Saaremaad kaitses veel viimane linnus, mis asus Muhul. Muhu linnuse vallutamine 1227.a 5 Jüriöö ülestõus (1343-1344.a) Eesti pärast vallutussõda. Pärast eestlaste kaotust jagati eestimaa neljaks osaks. Tekkisid Tartu piiskopkond, Saare- Lääne piiskopkond, ordu alad ja Taani alad. Talupoegade põhiline kohustus oli kümnis. See tähendas, et talupoeg peab saagist iga kümnenda osa loovutama võõrvõimudele.
kasvatavad liivaaugus kolm korda karutamme, mõned määrivad ennast võidega. Libahundid tavaliselt söövad toorest liha. Nad murravad kodulooma maha, poole söövad kohapeal, teise poole viivad koju teiseks korraks. Murtakse maha kõik loomad, olgu kas põder, hobune, härg, kits või lammas. Harukorral aga kipub libahunt inimesele kallale, veel harvem aga lastele. Need kes murravad lapse maha, põhjendavad tegu koduse näljaga. Inimesed muidugi pidasid libahuntidele jahti. Ükskord Muhul peeti jahti koguni kaheksa päeva. Päeval nõid aitas libahunti otsida, öösel aga muutus hundiks ja murdis koduloomi. Inimesed aga ei taha libahunte mitte tappa, kuna nad on ka inimesed tegelikult, vaid tahavad lihtsalt ta kahjutuks teha, et ta enam koduloomi ei tapaks. Haldjad Vanal ajal usuti, et loodus on elus. Samuti usuti, et elu tõid taime- ja kiviriiki, vette, õhku ja mujale haldjad
stressitekitavaist sotsiaalsetest tingimustest, millega indiviidi frusteeritakse lihtsate igapäevaste eesmärkide saavutamisel. Kui inimesi eesmärkide saavutamisel frustreeritakse, reageerivad nad mitmesugustel viisidel (Bandura). - Õpitud abitus - passiivne seisund, millese võib viia jätkuv frustratsioon. - Frustratsiooniagressivsuse hüpotees - oletus, et frustreerivad asjaolud või sündmused, mille muhul inimesel on soovitud eesmärki saavutamine takistatud, võivad tekitada agressivsust. Eesmärk ei pea seejuures olema eriline: nt, võivad rusuvad või kurnavad sotsiaalsed asjaolud frustreerida turvalise ja mugava elu eesmärki. On juhtumeid, kus agressiivne käitumine ei teki kindlasti frustratsiooni (Berkowitz). Tekib arvukalt mitmekesiseid reaktsioone frustreerivatele situatsioonidele seetõttu, et (Bandura): 1) Inimesed õpivad reaktsioone juurde.
eesti keelde, aga ka selle vastetest teistes keeltes. 1.1. Haldjas eesti pärimuses Sõna “haldjas” on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan, saksa keeles halten (=hoidma, pidama, kaitsma). “Oletatakse, et ta on laenatud juba vanemal rauaajal nähtavasti Visla suudmel asuvate gootide käest.”(Masing 1998:117) Eestis nimetatakse haldjaid mitmeti: haldijas, haldjas, hallijas, halljas, halijas, haldja, halgijas, halgjas ning helkjas (Eisen 1995:44), aga Harjumaal ka all ja Muhul aljas (Masing 1998:117). Siiski pole haldjad tuntud kogu Eestis, sõna puudub täiesti Lõuna-Tartumaal, Võrumaal ja Lõuna-Viljandimaal, kus sama mõistet asendavad igasugused isad ja emad (Masing 1998:117), mida Eisen nimetab vaimudeks (Eisen 1995:44). Haldjas esineb üldse vähestel soome-ugri rahvastel, peale eestlaste tunnevad sõna ainult soomlased ja vadjalased. “Soomlased nimetavad
ala. Isikunimed- perekonnanimesid uuritud suhteliselt hästi. Sellega on tegelenud näiteks Aadu Must. Eestis on 1000 elaniku kohta umbes 25 korda rohkem erinevaid nimesid kui prantsusmaal. Eesnimede regionaalsust on uuritud vähem. Nt setumaa nimesid on uuritud.. 1840 aastal kihelkondades kõige levinumad tüdrukunimed olid mari, ann ja liisu. Positenimedest olid populaarsemad Jaan, Juhan ja Jüri. Teatud nimed esinesid ainult teatud aladel nagu näiteks Gertrud Vormsil, Riste muhul ja Aet Hiiumaal, Hip Lõuna-Eestis, Heddi Saaremaal. Loeng 6: religioonid Maailma suurreligioonid- kultuurigeograafe huvitavad eelkõige nende religioonide paiknemine ruumis ja selle ruuumi muutumine aajas ning religioonide omavahelised suhted. Ka religiooni väljendused maastikul omavad suurt tähtsust. 1.Kristlus- katoliiklus: (protestandid) ja õigeusk: (Moskva, Konstantinoopoli, Gruusia, Armeenia, Albaania) kirkukulõhe 1054. Ameerikas on levinud protestantlus ja rooma-katoliku
annaabi.ee 
