ja mõned Vahemere saared. KEHAEHITUS, VÄLIMUS Täiskasvanud kärnkonnad võivad kasvada kuni 18 cm pikkuseks ning nende värvus võib olla roheline ja tumepruun. Kärnkonnad on nime saanud omapärase kärna meenutava naha järgi. Emased on tavaliselt isastest tüsedamad. Nende pea on lai, neil on kaks ninasõõret nagu inimestel ja neil pole hambaid. Kärnkonna pea läheb kereks üle ilma nähtava kaelata. Kärnkonnadel puudub saba ning nahk on neil kuiv ja kaetud väikeste tüükalaadsete muhkudega. Kõhualune on neil konnadel halli-mustatäpiline määrdunud valget tooni. Looduses peetakse hariliku kärnkonna tavaliseks elueaks 10 kuni 12 aastat. ELUVIIS Harilik kärnkonn elab tavapäraselt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 68 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust kuni aprillini pinnasesse kaevunud. Harilik kärnkonn liigub tavaliselt aeglaselt jalutades või vahel ka lühikeste hüpetena
3 18...20 C°, ning see võib toimuda maist juuni teise pooleni. Mari areneb veetaimedele kleepunult ning selle hulk on 63...790 tuhat ning marjatera läbimõõt 1,5....1,8mm. Tabelil ühelt emaskarpkalalt saadav potentsiaalne järglaste arv. Toitumine. Toiduks kasutab karpkala esimesel eluaastal zooplanktonit ja bentost, vanemad kalad on peaaegu kõigesööjad, kündes ja harides toiduotsingul tiigipõhja. Seetõttu võib karpkalatiigi põhi olla nagu väikeste lohkude ja muhkudega kuppelmaastik. Karpkala tarbib nii taimset kui loomset toitu. Suurematel karpidel esineb ka röövtoidulisust. Söödaks võib karpkalale anda nii teravilja ( eelistatuim on nisu, mais ), hernest jms. ja seda naturaalsel kujul terana, leotamata ja keetmata. Tabelil karpkala söödakomponentide koostis ja toiteväärtus. Kasv, mõõtmed, tarbimisväärtus. Karpkala kasv sõltub eelkõige temperatuurist ja toitumistingimustest. Soodsatel tingimustel
..790 tuhat ning marjatera läbimõõt jääb vahemikku 1,5 kuni 1,8mm. (Paaver) Joonis Karpkala kasv 1.5 Toitumine · Talvel ei toitu · Aitab korrastada elukeskkonda ( tiigi või muu veekogu ), vähendada veesisest taimestikku. Toiduks kasutab karpkala esimesel eluaastal zooplanktonit ja bentost, vanemad kalad on peaaegu kõigesööjad, kündes ja harides toiduotsingul tiigipõhja. Seetõttu võib karpkalatiigi põhi olla nagu väikeste lohkude ja muhkudega kuppelmaastik. Karpkala sööb nii taimset kui loomset toitu. Suurematel karpidel esineb vahel röövtoidulisust. Söödaks võib karpkalale anda nii teravilja ( eelistatuim on nisu, mais ), hernest jms. ja seda naturaalsel kujul terana, leotamata ja keetmata. Karpkala püütakse väga erinevalt maitsestatud söötadega, alustades meega ja lõpetades kalakonservi või küüslauguga.(Martin, 2009) 1.6 Kasv, mõõtmed, tarbimisväärtus
44aastased. Eesti suurim karpkala püüti 1948. a Lohja järvest ja ta kaalus 18,4 kg, ligikaudu sama suuri kalu on hiljem püütud korduvalt ka Peipsist ja Kasari jõest. ( Martin, R) 1.6Toitumine Toiduks kasutab karpkala esimesel eluaastal zooplanktonit ja bentost, vanemad kalad on peaaegu kõigesööjad, kündes ja harides toiduotsingul tiigipõhja. Seetõttu võib karpkalatiigi põhi olla nagu väikeste lohkude ja muhkudega kuppelmaastik. Karpkala sööb nii taimset kui loomset toitu. Suurematel karpidel esineb vahel röövtoidulisust. Söödaks võib karpkalale anda nii teravilja ( eelistatuim on nisu, mais ), hernest jms. ja seda naturaalsel kujul terana, leotamata ja keetmata. ( Martin, R) 1.7Elupaik Looduslikus veekogus on karpkala eelistatumaks elupaigaks seisva või aeglase vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad. Päikeselisel suvepäeval
Vähk (põievähk) Enamus uurimustulemusi on näidanud, et kohvijoojatel on suurem põievähki haigestumise risk. 35 katse ülevaade leidis väikse (7%) kasvanud riski põievähi suhtes kohvi tarbijate seas, võrrelduna inimestega, kes kohvi ei joo; risk, mis võib olla juhuse asi. Vähk (rinnavähk) Kohvijoojatel on registreeritud valu rindades, mis on seotud mittekantserogeensete muhkudega rindades seisund, mis on tuntud fibrotsüstilise rinnahaigusena. Mõned uurijad usuvad, et fibrotsüstiline rinnahaigus kasvatab rinnavähi riski. Siiski ei ole kohvi joovatel naistel suuremat rinnavähki haigestumise riski kui neil, kes kohvi ei joo. Naised, kes soovivad riski vähendada, ei pea kohvi joomist vältima. Vähk (käärsoolevähk) Mõned uurijad usuvad, et kohvi joomine võib vähendada haigestumist käärsoole ja rektaalsesse vähki, vähendades soolesiseste
nõuaks tarbimist märgatavalt rohkem kui 2,5 mg kehakaalu naela kohta või palju tasse lühikese aja jooksul. Vähk (põievähk) Enamus uurimustulemusi on näidanud, et kohvijoojatel on suurem põievähki haigestumise risk. 35 katse ülevaade leidis väikse (7%) kasvanud riski põievähi suhtes kohvi tarbijate seas, võrrelduna inimestega, kes kohvi ei joo; risk, mis võib olla juhuse asi. Vähk (rinnavähk) Kohvijoojatel on registreeritud valu rindades, mis on seotud mittekantserogeensete muhkudega rindades seisund, mis on tuntud fibrotsüstilise rinnahaigusena. Mõned uurijad usuvad, et fibrotsüstiline rinnahaigus kasvatab rinnavähi riski. Siiski ei ole kohvi joovatel naistel suuremat rinnavähki haigestumise riski kui neil, kes kohvi ei joo. Naised, kes soovivad riski vähendada, ei pea kohvi joomistvältima. Vähk (käärsoolevähk) Mõned uurijad usuvad, et kohvi joomine võib vähendada haigestumist käärsoole- ja rektaalsesse vähki, vähendades soolesiseste teiseste hapete
rohkem kui 2,5 mg kehakaalu naela kohta või palju tasse lühikese aja jooksul. Vähk (põievähk) Enamus uurimustulemusi on näidanud, et kohvijoojatel on suurem põievähki haigestumise risk. 35 katse ülevaade leidis väikse (7%) kasvanud riski põievähi suhtes kohvi tarbijate seas, võrrelduna inimestega, kes kohvi ei joo; risk, mis võib olla juhuse asi. Vähk (rinnavähk) Kohvijoojatel on registreeritud valu rindades, mis on seotud mittekantserogeensete muhkudega rindades seisund, mis on tuntud fibrotsüstilise rinnahaigusena. Mõned uurijad usuvad, et fibrotsüstiline rinnahaigus kasvatab rinnavähi riski. Siiski ei ole kohvi joovatel naistel suuremat rinnavähki haigestumise riski kui neil, kes kohvi ei joo. Naised, kes soovivad riski vähendada, ei pea kohvi joomist vältima. Vähk (käärsoolevähk) Mõned uurijad usuvad, et kohvi joomine võib vähendada haigestumist käärsoole- ja
annaabi.ee 
