Konserdiarvustus Kontsert, millel mina käisin, toimus 14. oktoobril Endla teatris. Kontsert toimus Endla Jazzklubi õhtute raames. Esines Viljandi Guitar Trio kus mängisid 3 meest - Jaan Jaago, Jalmar Vabarna, Argo Vals. Nad tundusid juba esmapilgul väga muhedad ja lõbusad inimesed. Publikut osati väga hästi lõbustada ja endale kaasa elama panna. Viljandi Guitar Trio liidab endas kolme kitarritudengit, kes õpivad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonnas. Jalmar Vabarna õpib kitarri pärimusmuusika erialal, Jaan Jaago ja Argo Vals jazzmuusika erialal. VGT ühine liikumine sai alguse Viljandi kultuuriakadeemia kitarristuudiost. VGT edastab oma muusikat
Iga kord, kui keegi sügavamasse mõttesse langes, vähenes valguse eredus ja üpriski humoorikas oli jälgida, kuidas mitmel korral vaid ühe repliigiga see nostalgiamull puruks torgati ja isik tagasi olevikku toodi. Lisaks kasutati ka lavasuitsu, mis ilmestas suitsetajast mööblikaupmehe lavale tulekut. Üks parimaid etendusi, mida olen näinud. Hoolimata dramaatilisest põhiteemast anti seda edasi läbi huumori, mis omakorda muutis näidendi nauditavaks. Ka muhedad ja rollis püsivad näitlejad aitasid väga hästi kaasa publikule meeldiva elamuse andmises. Usun, et just taoliste meistriteoste pärast inimesed käivadki teatris!
Tubini ja V.Kapp’i palasid. Esmakordselt esitas meeskoor Aints’i uut teost. Dirigendid olid Peeter Perens ja Siim Selis, kes samuti klaverit mängis. Kontsert oli väga hästi üles ehitatud. Eriti meeldis mulle see hubane õhkkond, mis lavavalgustusega tekitatud oli. Imeline oli kuulata võimsaid meeste hääli nii madalaid ja kõrgeid. Eriti meeldivad mulle kõige madalamad bassi hääled, mis on mõnusad ja muhedad. Samuti pani kuulatama ka klaverimängija, kes väga hästi klaverit valdas. Eriti meeldis mulle üks Tubini pala, mille nime ma kahjuks ei mäleta, aga oli väga hästi koori poolt lauldud. Nii palju erinevaid hääli, mis erinevatel aegadel sisse jooksid. Mulle on alati meeldinud koorilaulmised. Need on alati nii võimsad ja tekitavad kuidagi väga uhke ja võimsa tunde enda sees. Kooris lauldes kogesin ma seda tunnet ja tean, et see on veel võimsam laval lauldes, kui publikus kuulates.
puudus (kuid hauakambritest on leitud erimaterjalidest asju, seega nad tõid neid ikkagi sisse). Palju on leitud põletatud savitahvleid reljeefidega ja savikujukesi. Tüüpiliseks leiuks on pitsatsilindrid, millel kujutati stseene mesopotaamia mütoloogia ja ajaloo ainetel nt (Gilgamesh maadleb härja ja lõviga). Assüürlased, akaadlased kasutasid rohkem kivi (kivireljeefid vt allpoolt), samuti pronksi. Sumerite skulptuurides on märgata emotsioone. Muhedad. Positiivsed. Erinev assüürlaste omadest, kus oli rohkem sõdimist ja kunigate ülistamist, kuigi ka sumeritel oli võitlusstseene, nt silinderpitsat, millel on kujutatud Gilgameshi härja ja lõviga maadlemas, kuid samas on need kuidagi "pehmemad" ja muinasjutulisemad/mütoloogilisemad). Sumerite reljeefidel on näha ka perestseene. Sumeritel on rõhuasetus silmadel, need on punnis ja suured. (NB! samasugust emotsionaalset nägu võib näha ka etruskide juures)
«Kardulad seie!», röökis ülaltkorra perenaine, ise mingit plekkriista kraapides. Kostis hirmsat kolinat ja vandumist, lapsed siplesid kõigil jalus, -- neil on ju, teadagi, alati lõbus. Aeg-ajalt tuli uusi külalisi. Eemal nurgas istus Artjom, kojamees, mudis oma piipu ja nohises paljutõtavalt. Harva lahkus tema pilk seina ääres seisvatelt viinapudelitelt. Diivanil istusid kaks meest, mõlemal käsi ümber teise kaela, ja jälgisid toimuvat, endil kohe väga muhedad näod. Täna, lämbel lõikuskuu reedel, olid mehed, ehk siis siitperemees ja naabrimees, isaks saanud. Kaks ponksi poisslast olid vajutanud lingile ja astunud siia ilma. Seda mitte just sagedast sündmust, et see naabrinaistel ühel päeval õnnestus, oli terve trepikoda tähistamas. «Ega's siin midagi,» kostis saginat üle kojamehe hääl, kes ringi vahtides juba pudelikorki keerutas. Kusagilt ilmus veel puhtamgi laudlina ja varsti võis näha söögist kõigeti mõnutundvaid kodanikke
3.1 Skulptuurid ja mälestusmärgid · Legendaarse Viljandi linnapea August Maramaa ja tema koera (Neff) skulptuur Raekoja kõrval Trepimäe alguses - autor skulptor Aili Vahtrapuu. Pronksi valatud elusuuruses kuju väärtustab oma olekus August Maramaa (6. aprill 1881-26. detsember 1941) isikut ja tema linnapeaks oleku tegusat eluperioodi. Kuna linnaruum koosneb ka linna lahti mõtestavatest legendidest, siis raekojast väljanud linnapea ette sattunud koer annab võimaluse taaselustada muhedad seigad Viljandi linna ajaloost. · Purskkaevuskulptuur "Pastoraal allikal" C. R. Jakobsoni ja Lossi tänava nurgal asuvas Lastepargis - autor skulptor Edgar Viies. Kuju viitab eesti rahva traditsioonilisele elu-olule ja harmoneerub sümbolina Viljandi kui kultuurilinnaga. · Kindral Laidoneri ratsamonument Jaani kiriku ja Viljandi mõisa vahelisel väikesel kõrgendikul - autor Terje Ojaver. Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi
ruumi. jalakäijate tänaval, tillukeses kohalikus restoranis või pisipoode mööda tuulates. Inimesed on mõnusad ja muhedad ning kõik suhtuvad turistidesse nagu oma headesse sõpradesse. Reisiplaane tehes teadsime, et meil läheb vaja lamamistooli, päikesvarju ja head lugemist. Ent siiski olime valmis ka seiklusteks uute emotsioonide ja kogemuste jahil, mis loodetavasti kaaluvad üles melu Albufeira kitsaste tänavatega vanalinnas, Vilamoura ööelu või paadisõidu
annaabi.ee 
