Islamiriigid maailmapoliitikas ja nende diplomaatia Alustada tuleb Muhammadist (570-632) . Ta oli pärit Quraisi hõimu Hasimi suguvõsast. Ta jäi varakult orvuks ja kasvas üles onu Abu Talibi perekonnas. Noore mehena sai temast kaamelikaravanide saatja. Hiljem abiellus ta oma tööandja, kaupmehe lese Hadidzaga. Ta jäi kirjaoskamatuks. Tähelepanelikkus, kuulamisoskus võimaldasid tal omandada teatud judaismi ja kristluse põhitõdesid. Nende kuuest lapsest jäid ellu neli tütart. Muhammad ei olnud ainult uue usu kuulutaja. Ta oli ka leidlik ja fanaatiline
sugulussidemete kaudu võimule pääsenud riigipead. ,,Araabia kevadesse" kaasatud riikidest on mitmel monarhia. Omaani (sultan Qaboos), Saudi Araabia (kuningas Abdullah) ja Bahreini (kuningas Hamad) dünastiad on olnud võimul, mitte küll alati iseseisvate riikidena, juba 18ndast sajandist. Maroko kuninga Mohammed VI dünastia on terves Marokos võimul olnud 17nda sajandi keskpaigast, olles ennem ühe regiooni liidrid. Jordaania kuninga Abdullah II koda pärineb väidetavalt prohvet Muhammadist. Nad on olnud Meka emiirid, Iraagi kuningad ja luues esimese Jordaania kuninga positsiooni 20ndal sajandil. Nende viie riigi puhul pole suurt lahkamist tarvis, kuidas võimule on saadud. Järgitud on lihtsalt traditsioone ja ka seadust, olles ametlikud troonipärijad. Presidendid Hoopis teine lugu on presidentsiaalsete riikidega, kus riigipead on võimu saavutanud teisi teid pidi. Araabia riikides tõstsid eelmise sajandi keskpaigas nasserism ja natsionalism, lisaks
Muhammadi õpetuste peamine iva oli vaeste ja väetite kaitsmine - eesmärk, mis põhineb Allahi hoiatusel, et kui saabub viimne kohtupäev, siis mõistetakse teiste tagakiusajad igaveseks ajaks hukka. Kuigi Muhammad oli ka ise olnud edukas kaupmees, kuid hakates kritiseerima kuraiside moraalset hoiakut, sattus ta kaupmeeste hulgas ebasoosingusse. Ta saatis oma mõttekaaslased Mediinasse ning 622 põgenes ka ise viimasel hetkel, sest kaupmehed olid otsustanud ta tappa. Muhammadist sai Mediina valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. 624-630 peetud võitlusega alistas ta Meka ning muutis selle islami usukeskuseks. Seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile (Araabia riik). Muhammadi järglaseks sai 4 tema ustav järgija, endine kaupmees Ab Bakr, kellest sai esimene kaliif (Araabia riigi valitseja). ÕPETUSE PÕHIMÕTTED
kaudu, algselt Indiast, järgnevalt araablastele, "1000 ja 1 öö muinasjutud". Kultuurikeskus oli Gundisappur, kuhu kogunes kokku palju haritlasi, ka Kreekast, kui Ateena oma suleti. Islami ajajärk: 18 Islami vallutus oli poolitav koht Pärsia ajaloos, sümbooline aastaarv 651. Araablased paiskusid Araabia poolsaarelt välja ning Iraan oli ainuke koht, kus elas islami vähemus siiism (enamus on sunnism). Islam tekkis prohvet Muhammadist (eesti keeles ka Muhammed, Muhammad, Muhamed, Mohammed; täisnimi Abu al-Qasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hashim), kes elas umbes 570 (Meka) 632 (Mediina). Muhammad oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja. Muslimid (moslemid) lisavad pärast tema nime suulist või kirjalikku mainimist alati "rahu olgu tema peal" (teine tõlge: "Jumal õnnistagu teda ja andku talle rahu" või sallalahu aleyhi wasallam).
eksisteerimise võimalustest. Lisaks on välja toodud terrorismi tekke alguse põhjuste islamiusuliste seas. Referaadi koostamisel võeti aluseks mitme erineva autori raamatud, mis käsitlesid islami usku Bowker, Soll, Partridge, Breuilly, O´Brien, Palmer. Lisaks otsiti materjali internetist ja uuriti Koraani. 1. ISLAMI AJALOOLINE ÜLEVAADE JA TEKKELUGU Islam on Jumalale andumise religioon, mis sai ajalooliselt alguse 7. sajandil pKr Araabias saadik Muhammadist, ,,rahu olgu temaga" see on õnnistus, mida austusavaldusena korratakse alati, kui mainitakse tema nime. Saadiku enese sõnade järgi kujunes islamist algusest peale eluviis ehk din (sageli tõlgitakse ,,religioon"), mida Jumal kavandas oma loodud olenditele algusest peale. Inimeste mässulisuse ja patustamise tõttu pidi Jumal alatasa läkitama saadikuid, kaasa arvatud Mooses (moslemite Musa) ning kristluse keskne
Tuntuim on 9. sajandist pärit ,,Laulude raamat", mille koostas al-Isfahn. Adab proosa vaheldub luulega. Luule kirjapanemise kõrval hakati araabia keelde tõlkima kreekakeelseid hellenistlikke teoseid, peamiselt Aristotelese omi. Et Koraani teaduslikult uurida, oli vaja teaduslikke võtteid, mis saadi tõlgitud teostest. Oluline roll oli su'biyya liikumisel. Tegemist oli iraani päritolu islamiusulistega. Leiti, et kui araabia kultuur sai alguse Muhammadist, siis Iraan on pika ajalooga maa, ning seega tuleks eelistada kõike Iraani-pärast. Nii toimus ka pärsia kirjakeele taassünd. See liikumine ei jäänud kestma. Pärsia kirjandus Iraanil on rikkalik kultuuripärand, mille võib samuti jagada islami-eelseks ja järgseks. Vahetus toimus 7.8. sajandil. Islami-eelne kirjandus: muistsetest tekstidest on säilinud vaid katkendid, olulisim neist on seotud nende vana usuga. Tähtsaim on ,,Avesta" see säilis suuliselt, kanti edasi preestrilt
annaabi.ee 
