Valimiku leidmiseks klõpsake väljal ,,Kasutusjuhend,
kohanimevalimik jm lisad".
Valimikus on paljudele nimedele lisatud rööpvorme: nime eestikeelseid sünonüüme, vasteid
kohalikus keeles (endonüüme) ja vananenud nimekujusid.
Võrdusmärgi = järel ja poolpaksus kirjas esitatakse ametlikud rööpnimed, mille kasutamine
eestikeelses tekstis on samuti võimalik, nt .Es.poo <1: -sse> = Esbo <.esbu>, .Pürksi <9: -sse ja
.Pürksi> = Birkas.
Eestipärased mugandnimed, mille asemel on soovitatav tarvitada endonüüme, antakse aga nii:
California
Valimikus on paljudele nimedele lisatud rööpvorme: nime eestikeelseid sünonüüme, vasteid
kohalikus keeles (endonüüme) ja vananenud nimekujusid.
Võrdusmärgi = järel ja poolpaksus kirjas esitatakse ametlikud rööpnimed, mille kasutamine
eestikeelses tekstis on samuti võimalik, nt .Es.poo <1: -sse> = Esbo <.esbu>, .Pürksi <9: -sse ja
.Pürksi> = Birkas.
5
Eestipärased mugandnimed, mille asemel on soovitatav tarvitada endonüüme, antakse aga nii:
California
- tõlkenimed: Tulemaa (Tierra del Guego), Uus-Meremaa (New Zealand), Ülemjärv (Lake Superior). On vahe, kas tõlgitakse pärissisu või mitte. Sageli tõlgitud värvustega seotud kohanimesid, suurustega seotud. Kohanimede puhul on tõlkimine harv, isikunimede puhul harvem. Tõlkida saab ilukirjanduses. Esimesed tõlkenimed Piiblist, ka maailma kohanimede atlasest, geograafiaõpikust. Rohkem tõlgitud saarte, saarestike, järvede nimesid; o mugandnimed: Pandžab (Punjab), Doonau (Donau), Sambia (Zambia), Tüüringi (Thüringen). Nimed, mis on eesti kirjaviisiga sobitatud, kuid mitte tõlgitud, häälikuliselt äratuntavad. - Transkriptsiooniline mugandus: muudetakse häälikuväldet (Atika vs Attika), pikk vokaal märgitakse 2- kordselt (Kopenhaagen), jäetakse ära diakriitilised märgid, pearõhumuutus (Kazan vs Kaasan). - Foneetiline mugandus: nt Moskva, Budapest – nende piiritlemine on keeruline.
Teine liik on kokkuleppelised: ajalooliselt kujunenud, mittereeglipärased ja neid on statistiliselt tühine hulk, samas on nad olulised, sest esinevad sageli ja igapäevakasutuses. Neid ei asendata millegagi. Neid saab alaliikidesse jagada: omanimed (= naabrusnimed, välisilmelt eestipärased. Turu Turku; Pihkva - Piskov), tõlkenimed (= ennisvormi tõlked. Sõnad, millest üks nimi tuleneb, selle tõlkides saab tõlkenime. Uus-Meremaa New Zealand, tulnud saksa keele kaudu), mugandnimed (eripära selles, et võõrkeelsed nimed, mis on kirjapildilt eesti keele mugandatud. Doonau sks Donau), kaudkeele nimed (nimed üle kohalikust keelest. Belgrad Beograd). Tähemärgid. Nimed, mida võetakse üle ladina tähestikuga keeltest. Tähed tulevad üle kujul nagu nad keeles tavaliselt on. Ladina tähestikul ühtne hääldusalus puudub. Ladina tähestikuga keeled võtavad üksteiselt üle sõnu, ilma, et nad kirjapilti muudaksid
Rõhk on sõna alguses, võõrsõnadele iseloomulikke jooni ei ole. manager (tsitaatsõna), mänedzer (võõrsõna), müügijuht (omasõna) Kui keeles on sobiv omasõna olemas, siis ei soovitata tsitaat- ega võõrsõnu kasutada. VÕÕRNIMI Üldreegel: võõrad isiku-, koha- jm nimed kirjutatakse nii nagu lähtekeeles. Venezuela, John Erandid: mõne ajalootegelase nimi (Aleksander Suur, Katariina II); eestikeelsed nimed ehk eksonüümid (Saksamaa, Rootsi); mugandnimed (Helsingi, Korsika) VÕÕRNIMETULETIS Üldreegel: liited -lik, -lane, -lus, -ism, -ist liidetakse nimele ilma ülakomata; kirjutatakse väikese algustähega. Chaplin > chaplinlik Stockholm > stockholmlane 10 Erandid: kui kirjapilt ja hääldus erinevad (Bordeaux > bordeaux'lane); ei taheta kasutada eesti konsonantühendi kirjutamise reeglit (Faehlmann > faehlmann'lik)
Osa kohanimesid ei olegi rahvuslikult seotud, nt Alpid, Aafrika, Euroopa, Aasia, Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Punane meri. Eksonüüme on nüüdisajal vähe ja neid ei teki enam juurde, pigem esineb tagasivõtte. Elevandiluurannik ja Roheneemesaared on esitanud 1986. a soovi, et muu maailm kasutaks nende nimesid tõlkimata kujul Côte d'Ivoire ja Cabo Verde. 2. Eestipäraseks kohandatud nimed mugandnimed. Mugandnimede hulka püüab keelekorraldus hoida võimalikult väikesena. Seetõttu on 1976. a õigekeelsussõnaraamatus tagasi võetud hulk 1960. a sõnaraamatus olnud mugandusi (mitte Liihtenstein, Slesvig-Holstein, Vürtemberg, Amasoonas, Naapoli, Niagaara, vaid Liechtenstein, Schleswig-Holstein, Württemberg, Amazonas, Napoli, Niagara). Viimastes õigekeelsussõnaraamatutes on kohanimevalimiku ees märkus: ,,Rahvuslikke
annaabi.ee 
