On töötanud inglise keele õpetajana Kuldre koolis, postiljonina Urvastes ning Urvaste Vallarahva Lehe toimetajana. Margus Konnula on abielus, kahe lapse isa ning elab Võrumaa metsade vahel Urvastes. Kuidas sai Margus Konnulast Contra? Margust hakati nooruspõlves perekonnanime järgi kutsuma Jimmy Connorsiks (kes on kunagine maailma number 1 tennisist), tihedal kasutamisel vajas hüüdnimigi mugandamist ja nii saigi Connorsist Contra.1 Margus Konnula alias Contra Foto: Jaak Urmet O.Remsu, Õpetajate Leht 1 ~4~ Looming Margus Konnula, ehk Contra, on tuntud eelkõige luuletajana. Contra kasutab tihti vemmalvärssi, tema luule on lõbus ja laululine, ta kasutab väga leidlikke riime. Tihti võib Contra
Nii öeldaksegi mõnusa-laheda asemel ka cool, tunde või meeleolu kõrval feeling fiiling, hullu või pöörase kõrval kreisi. Inglispärase sõna kasutamist võib soodustada lühidus: tiim on lühem ja suurepärasem kui meeskond või töörühm, soppama on lühem kui poodides käima või sisseoste tegema. 3. LAEN- JA TSITAATSÕNADE KOHANEMINE JA ÕIGEKIRI See peatükk tutvustab kõigepealt laenude häälik- ja kirjakuju muganemist, teine osa kirjeldab tsitaatsõnade õigekirja ja mugandamist ning kolmas osa käsitleb sõnade tähenduse muutumist. 3.1 Laenude häälik- ja kirjakuju muganemine Laenatud sõna kohandatakse kõigepealt vastavaks eesti keele häälikustruktuurile, võõrapärased häälikud asendatakse omadega, sõnad saavad rõhu, välte ja palatalisatsiooni. Laenude häälikulisel kohanemisel võib esile tuua neli alaliiki: · tsitaatsõnad (laene kirjutatakse ja hääldatakse lähtekeelepäraselt, nt yuppie,
11. analüüsida tööõnnetuste ja kutsehaiguste põhjuseid. Konventsioon rõhutas ka multidistsiplinaarse lähenemise ja multisektoriaalse koostöö tähtsust. Töötervishoiuteenust osutatakse töökohas või selle lähedal, eesmärgiga: · kaitsta töötajaid tervisekahjustuste eest, mis on põhjustatud tööst või töötingimustest; · aidata kaasa töötajate füüsilisele ja vaimsele kohanemisele tööga, pidades eriti silmas töö mugandamist töötajatele ja nende määramist ametikohtadele, mis neile sobivad; · aidata kaasa töötajate füüsilise ja vaimse heaolu saavutamisele. Üldjuhul viiakse neid funktsioone ellu antud riigi töötervishoiusüsteemi ülesehitusest lähtudes. Prantsusmaal ja Saksamaal on kindlaks määratud, kui palju aega peab töötervishoiuteenuseid osutav personal kulutama eriomasele tegevusele, näiteks töötingimustega tutvumisele või töötajate tervise kontrollimisele
märgitud vastutav ministeerium või ametkond, kontaktisik, õigusaktile vastav siseriiklik seadusakt ning andmed siseriikliku seadusandluse notifitseerimisest. EL-iga peetud liitumisläbirääkimisteks registreeriti Soomes igale õigusaktile ära, millisesse läbirääkimiste etappi see kuulus. Samas jagati õigusaktid nelja rühma nende implementeerimisel tõstatuva riikliku probleemsuse astme järgi (kas õigusakt on riigile probleemideta, vajab tehnilist mugandamist, eeldab eriläbirääkimisi või on tühistamisel EL-i poolt lähiajal) . Kõik see rühmitamisinfo kanti ka iga õigusakti CELEX-kaartile. Taolist registreerimismetoodikat soovitas Soome kasutada ka Eestil liitumisläbirääkimiste ajal. Euroopa Liidu õigusaktide harmoniseerimise piirid Euroopa Liidu (EL) poliitilise kultuuri osas võib tõdeda liikmesriikide osas järgmisi tendentse : 1) EL-i riigid püüavad EL-i direktiive väliselt hoolega järgida.
Trubetsky 2009, lk 50. 88 Intervjuu Tõnu Trubetskyga. 89 Trubetsky 2009, lk 97. 90 Vainola 2011, lk 56. 91 Trubetsky 2009, lk 58. 92 Intervjuu Tõnu Trubetskyga. 93 Raudsepp, Koit. 1990. J.M.K.E. „Kylmälle maalle“ (Stupido Twins, TWIN 1). Muusik, 1/1990. 23 järgi, erinesid vaid sõnad.94 Lugude sõnad olid enamasti kirja pandud bändimeeste endi poolt, kuid esines ka elukutseliste kirjanike ja luuletajate tekstide mugandamist ja muusikasse sättimist, näiteks Jaan Kaplinski luuletus „Vastu kerkivale kuule“ JMKE esituses. Peamised teemad, millest räägiti, olid luules ja muusikas sarnased: sõjavastasus (Villu Tamme „Mu vanaisa oli desertöör“), revolutsioon (Tõnu Trubetsky „Tagasi prügimäele“), armastus (Merca „Ulm“), anarhia (Tõnu Trubetsky „Musta lipu valguses“), võim ja ühiskond (Albert Trapeeži
1959): kõigi iseseisvate riikide ning suuremate maa-alade nimesid, kõigi Euroopa pealinnade nimesid, suuremate ja tuntumate linnade nimesid ning suuremate jõgede ja muude veekogude nimesid. Seega mugandati nimesid ka üksnes kuulumise tõttu ühte nimetatud rühma, nt San Mariino, Slesvig- Holstein 'Schleswig-Holstein', Reikjavik 'Reykjavk', Pretooria 'Pretoria', Amasoonas 'Amazonas'. 1960. aastatel kritiseeriti eriti rühmapõhist mugandamist (Mati Hint) ja taotleti nimekirjutuses suuremat originaalilähedust. Esitati soov kirjutada ka NSV Liidu rahvaste nimesid nende lähtekujul, mitte vene keele vahendusel. 1970. aastate keskpaigas võttis õigekeelsuskomisjon Tiiu Erelti algatusel vastu ukraina, valgevene, Kaukaasia ja Kesk-Aasia keelte nimede transkriptsioonijuhised. 1976. a ÕS loobus paljudest taunitud muganditest ja esitas reegli, et rahvuslikud nimekujud ladina tähestikku kasutavatest keeltest
Kirjanduses peituvate „kaunistuslike“ mõjutusvahendite abil loodeti rahva vaimu äratada ja teda kõlbeliselt kasvatada. Niisugusest taotlusest tuleneb ka mõiste didaktiline kirjandus, mis avaldub ilmekalt ühes pealkirjaski: „Jut on se Koroke, Öppetus on se Iwwa“ (O. R. v. Holtz). Kuivõrd autoriteks olid vähese kirjanikutalendiga sakslased, kellel polnud ka küllaldaselt teadmisi eesti oludest, kätkes nende looming põhiliselt saksa õpetlike juttude tõlkimist või mugandamist eesti keelde. J. H. Rosenplänter Silmapaista estofiilina tõuseb esile Pärnu Elisabeti koguduse pastor Johann Heinrich Rosenplänter (1782 - 1846). Oma nime on ta jäädvustanud eesti vaimukultuuri kogumise, tundmaõppimise ja publitseerimise algatajana. Selleks asutas ta „oma kulu ja kirjadega“ ajakirja „Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache“ („Lisandusi eesti keele lähemaks tundmaõppimiseks“, I - XX, 1813 – 1832, kokku üle 3500 lk). Ajakiri, kuigi
annaabi.ee 
