antud ajahetkes, teadvuse tühjus. "Unt liigub objektiivsuse suunas, kuni läbielajast saab irooniline kõrvaltvaataja, kelle 70ndate aastate probleem on mälu ja kultuur. Kuid talle jääb ikka tähtsaks romantiline, kohati sentimentaalne ja labane nostalgia. Punane värv, paugud, efektid ja tango, ühesõnaga teater. Ühesõnaga, Unt on modernist, alates modernismivõtete antoloogiast Mõrv hotellis kuni uue antoloogiani Sügisballis." (Hennoste, 1993) Hasso Krull näeb Mõrvas hotellis mudelsituatsiooni kujutamist, "mis tollal oli väga moodne, rõhutab üle mimeetilise mimeetilisust. See teos on juba väga iseloomulikult undilik topeltparoodia, siin travesteeritakse õieti lugematut hulka meie tegijaid ja teoseid, Karl Ristikivist Agatha Christie'ni, ulmezhanrist eksistenstialistliku romaanini." (Krull, 1993) Hüvasti, kollane kass (Unt, 1963), Mõrv hotellis (Unt, 1969), Tühirand (Unt, 1972) ja Sügisball (Unt, 1979) on esimese loominguperioodi ühed väljapaistvamad teosed. Nende
Egoistlikku pragmatismi käsitab Vetemaa silmakirjaliku ühiskonna väärtuserosiooni tagajärjena. Ideaalidega vanad kommunistid mõjuvad sümpaatsemana kui uusaegsed küünilised kohanejad. Ohudraamaks nimetatud ,,Tuul Olümposelt tuhka tõi..." (lavastus 1986) tegeleb samade teemadega, seekord sportlastetreenerite ringis. Avarama ideeväljaga on dürrenmatlike allüüridega tragikomöödia ,,Jälle häda mõistuse pärast" (1975). Mõõdukalt ulmelise atribuutika varal loob Vetemaa mudelsituatsiooni, uurimaks teaduse, poliitika ja eetika komplitseeritud suhteid. Fanaatilise bioloogi pöördeline avastus võimalus hoida inimese aju elus ka pärast füüsilist surma muutub tema poja, fanaatilise juristi käes riikliku vägivalla tööriistaks. Detektiivses süzees on osavalt kokku põimitud mitmetasandilised opositsioonid, nagu teadus ja riik, fanatism ja tolerantsus, mehelik ratsionaalne ja naiselikemotsionaalne eluhoiak.
1939-41. See on ühe väikelinna Valga lugu, millega oli tal isiklikku kogemusi, sest ta sai gümnaasiumi hariduse Valgas, nagu mitmed teised Lõuna-Eesti kirjanikud. Õnnestunud kajastusi 1940ndatest aastatest pole peale Uibopuu. Mudeldav tendents areneb edasi, modernismi eelmäng proosas, toimus romaanis ,,Neli tuld" (1951) mängib ruumimudelite kaudu ja jutustamistehnikaga. Romaan ,,Janu" (1957) kõige olulisem Uibopuu romaan. Probleeme, mudelsituatsiooni, aga ka isiklikumalt läbielatud, psühholoogilisem. Lahendus on peaaegu ootamatu. Valib peategelaseks tütarlapse, kes põeb luutuberkuloosi ja on voodihaige. Autobiograafiline taust, kui distantseerib soovahetusega selle. Uibopuu looming baseerub tegelase sisevaatlusel: üksik tegelane, kel on lähedastega ainult õrn kontakt. 28. Stalinistlik kirjandus Eestis: valitsev esteetika, kesksed teemad ja autorid. 1948-50. a karmide sündmuste haripunkt, ka kirjanduses
Traditsiooni ajaloo juurte, rahvusliku ajaloo juurde pöördumine. Näidend on liiga pikk. Ei järgi realistlikku esteetikat. Räägib ajaloost ja selle sündmusest. Psühholoogilise rõhuasetuse kaudu võib rääkida psühhomodernismi tulekust Eesti draamasse ja ka Eesti proosakirjandusse: 1970nda I poolel Vaino Vahing , tema näidendid ,,Suvekool" (1972) ja ,,Mees, kes ei mahu kivile" (1975). Rein Saluri ,,Külalised" (1974) tekstilahendusega loob mudelsituatsiooni, mängides ühte mudelit erineval viisil läbi. Samas psühholoogiline rõhuasetus, mälu teema. Postmoderne draama: ennekõike Mati Unt ,,Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984). Postmodernistlik esteetika erinevus senisest modernistlikust: ,,Good-bye, baby" (1975) läbiv süzee laguneb, näitemäng toimub pisikeste piltide kaudu. Kokku saavad uuenduslikud dendentsid, traditsioonide poole pöörduvad dendentsid, mälu poole pöördumine. Psühholoogia ja mälu hakkavad kokku mängima.
Tsehhovi novelliloomingut iseloomustab: 1)ta ei tunne kaasa oma tegelastele, naerab nende üle: nad ei tee midagi, et oma elu paremaks muuta; 2)puäntlikud lõpud(,,Rõõm"); 3)kasutab situatsiooni-, aga ka karakterikoomikat; 4)looming väga satiiriline: tuleb sisse naer läbi pisarate; 5)novellides tavaliselt kajastub argielu, Tsehhov näitab, et ka igapäevaelus leidub palju traagikat. "Rõõm" puänt, näitab peategelase haledust "Palat nr.6" kujutab mudelsituatsiooni e näitab kogu ühiskonda. Tüüpilisus. Peategelane on Andrei Jefimõts Raagin, eliit. Tema vastand Nikita. Patsient Ivan Gromov. Pahedele mitte vastu hakkamine on taunimisväärne. Raagin leiab, et kui probleemi ei tunnista, pole seda ka olemas üritab sellest kõigest kõrvale vaadata. Ta hakkab oma tegevusetusele õigustust otsima ja jõuab seisukohtadeni, et kannatusi polegi vaja leevendada, kannatused on üllad ja
vm tekst, mis aitab avada teose peamõtet. Näiteks: Bernard Kangro romaani "Taeva võtmed" motoks on tsitaat A. H. Tammsaare "Põrgupõhja uuest Vanapaganast": "Inimese hing on ju südames, mitte peas, tohtrihärra, sest südames on veri ja vere sees hing". mudelsituatsioon tüüpolukord; tegelase sisemaailma põhjalikuma uurimise otstarbel rakendatav kirjanduslik võte. Tegelane asetatakse tõenäoliselt võimalikku, ent siiski kujutluslikku maailma. Mudelsituatsiooni puhul on alati tegemist üldistusega: inimene ajast või ruumist lähtuvas tüüpilises olukorras. Mudelsituatsioone on kasutanud näiteks Arvo Valton (1935) oma novellistikas, kogu "Kaheksa jaapanlannat" (1968). muinasjutt rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele (näiteks seitsme penikoorma
annaabi.ee 
