poolkerade abil aga tahtlikke liigutusi. KESKAJU mesencephalon Keskaju on kõige väiksem peaaju osa. Tema eesmise (alumise) osa moodustavad suurajujalakesed ja tagumise (pealmise) osa moodustab katteplaat e. nelikküngastik. Neis on närvirakkude kogumikud - ülemistes on koorealused nägemis- ja alumistes koorealused kuulmiskeskused, kuhu tulevad impulsid vastavatelt peaajunärvidelt ja ka ajukoorest ning suunatakse edasi piklikusse ajju ja seljaaju motoorsetesse rakkudesse. Katteplaadi tuumad on nägemis- ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskused (näiteks pea pööramine heli või valguse suunas). Keskajus asub ka silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus (pupilli ahenemine eredas valguses). VAHEAJU diencephalon Vaheaju asetseb suuraju poolkeradest kaetuna nende vahel, keskajust eespool. Ta koosneb taalamustest hüpotaalamusest ja põlvikkehadest.
planeeritud (soovitud) olukord. Väikeaju on varustatud ka silmade ja kõrvade kaudu vastu võetava sensoorse infoga. Väikeajus toimub osutatud infovoogude integreerimine ja analüüs, mille tulemusena vajaduse korral suunatakse peamiselt hammastuumast lähtuvad kehaasendit ja liigutustegevust korrigeerivad impulsid ülemise väikeajuvarre kaudu keskajusse. Seal mõjutatakse nendega motoorseid närviimpulsse, mis suunduvad silla ja pikliku aju kaudu seljaaju motoorsetesse neuronitesse. Väikeaju põhilised funktsioonid on: tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; uss ja tätrakesed on seotud eelkõige automaatsete liigutustegevuste reguleerimisega, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga. Väikeaju kahjustuse korral on iseloomulikud järgmised ilmingud: lihastoonuse langus tasakaaluhäired
Väikeaju on varustatud ka silmade ja kõrvade kaudu vastu võetava sensoorse infoga. Väikeajus toimub osutatud infovoogude integreerimine ja analüüs, mille tulemusena vajaduse korral suunatakse peamiselt hammastuumast lähtuvad kehaasendit ja liigutustegevust korrigeerivad impulsid ülemise väikeajuvarre kaudu keskajusse. Seal mõjutatakse nendega motoorseid närviimpulsse, mis suunduvad silla ja pikliku aju kaudu seljaaju motoorsetesse neuronitesse. 16 Väikeaju põhilised funktsioonid on: tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; uss ja tätrakesed on seotud eelkõige automaatsete liigutustegevuste reguleerimisega, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga.
Kuulmiskeskus - paikneb ülemise oimukääru keskosas 17 Akustiline kõnelemiskeskus - kuulmiskeskusest tagapool - vigastuse korral kuuleb inimene küll sõnu, kuid ei mõista nende tähendust. Haistmis- ja maitsmiskeskused - paiknevad oimusagara mediaalses osas (ajutüve kõrval parahipokampaalkäärus) Kõnekeskus - paikneb ainult ühes poolkeras (paremakäelistel vasakus). ● Motoorsetesse, sensoorsetesse ja kuulmiskeskustesse kulgevad juhteteed ristuvad täies ulatuses, mistõttu vasaku poolkera kahjustusel tekib funktsiooni väljalangemine (halvatus, tuimus) paremas kehapooles. ● Nägemis-maitsmiskeskuse juhteteed ristuvad osaliselt, haistmiskeskuse juhteteed ei ristu. Ajukoore ülejäänud ala võtavad enda alla assotsiatsioonipiirkonnad ● neist kõige tähtsam ja suurem asub otsmikusagaras. ● Siin toimub:
Eristatakse ülenevaid (aferentseid) ja alanevaid (eferentseid) juhteteid. Ülenevad (aferentsed) juhteteed (sensibiilid) tagavad informatsiooni edasiandmise keha perifeerias paiknevatest retseptoritest suuraju poolkerade ja väikeaju koorde ning teistesse keskustesse. Alanevate (eferentsete) juhteteede (motoorsete) ülesandeks on impulsside edastamine suurte poolkerade koorest või koorealustest tuumadest (keskustest) ajutüve ja seljaaju motoorsetesse tuumadesse ja sealt edasi piki närve elunditesse. 6.5. Pea ja seljaaju kestad Pea ja seljaaju on kaetud kestadega, mille vahel on vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Sel viisil on õrn ajuaine kaitstud ja toestatud. Eristatakse kolme ajukesta: välimine kõvakest, keskmine ämblikvõrkkest ja sisemine soonkest. Kõvakest kujutab endast tihket sidekoelist lestet, mis moodustab pea ja seljaaju ning teiste ajukestade ümber umbse koti
sõltuvused ja vajadused) ning tõenäoliselt teisi selliseid, aktiveerudes nende tajul. See on ühenduses amügdalaga, mis tegeleb emotsioonide seostamisega mälestustes ja on insulale üheks peamiseks signaalide saatjaks. Lisaks saadakse signaale veel taalamusest ning ajukoore somatosensoorsetelt, auditoorsetelt ja motoorsetelt aladelt. Insula ise saadab signaale amügdalale, orbitofrontaalsesse koorde, striaatumisse, mis muuhulgas dopamiinist sõltuvalt liikumisaktiivsust mõjutab, ja motoorsetesse koorealadesse. See ei ole muidu ainuke emotsioonide peale aktiveeruv ajukoore ala ja näiteks on tihti emotsioonide jms. tekkimisel aktiveerunud poolkerade vahel asuv singulaatkorteks, millega see on samuti ühenduses. Insula kahjustamisel saab takistada õpitavat immuunsüsteemi nõrgenemist oimusagara kahjustusega seotud sümptomeid ja häireid semantilise dementsuse iseärasusi, kulgu ja kognitiivset profiili
funktsionaalset seisundit. Funktsionaalset liikuvust kõrgendavad mõjutused suurendavad kontraktsiooni kiirust. Seda täheldatakse: · keskkonna temperatuuri mõningasel tõusul · katsetingimustes kasutatavate mõõdukate ärritajate mõjul · tegevuse käigus, kui koormus ja töö tempo pole ülemäärased. Väsimus põhjustab vastupidist, s.o. lihase üksikkontraktsiooni pikenemist. Kestev kontraktsioon võib tekkida erinevatesse motoorsetesse ühikutesse kuuluvate lihaskiudude asünkroonsete kontraktsioonide summeerumise teel. Lihaseid innerveerivad närvirakud ei saada oma impulsse mitte üheaegselt, vaid vahelduvalt, asünkroonselt. Seoses sellega kontraheeruvad ka motoorsed ühikud asünkroonselt. Teetanus teatud liiki kestev kontraktsioon kui tööle lülitatakse suur hulk motoorseid ühikuid, mis üksteist küllalt suure sagedusega asendavad, muutub lihaskontraktsioon püsivaks, sujuvaks ja suureks. 69
annaabi.ee 
