Presünaptiline. Tingitud refleksid. Oleme võimalised kohadnuma väliskeskonnaga. Tekivad teatud muutused. Püsiva muutuse tulemusel, tekivad püsivad muutused, ainevahetus-jäävad püsima. Aitavad kohaneda. Närvi-lihasaparaadi füsioloogia. Liigutusaparaat. Organite ja kudede süsteem. Liikumine on õpitud refleks. Koosneb motoorsetes närvidest, skeletilihastest, liigestest, sidemetest. Motoorne ühik. Liigutuseaparaadi kõige väiksem funktsionaalne aparaat. Saab alguse motoneuronist, asub motoorsetes keskustes. Ärriatajad mis tulevad retseptoritest. Nägemisanalüsaatorid, kuulmisanalüsaatorid. Motoneuron-keha. Skeletilihas koosneb lihaskiududest. Kui motoneuron lihasesse jõuab, siis hargneb. Võib innerveerida mitmeid lihaskuide. Lihase skemaatiline ehitus. Lihas koosneb lihaskiududest, asetesevad paralleelsest-müofibrill- müofilmandites(peenemad,jämedamad) peenemad asetsevad jämedate vahel. Sarkomeer. Kui
-neuromotoorse sünapsi mõiste: Neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid. Kontakt kahe neuroni vahel nimetatakse sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt/aksonilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. Neuromuskulaarne sünaps – ühendus neuroni ja lihase vahel, kus närvilõpmed on põimunud lihaskiu ümber/ sisenevad lihasesse. -(neuro)motoorne ühik: Närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element. Koosneb motoneuronist ja tema poolt innerveeritavast lihaskiudude grupist. Samasse motoorsesse ühikusse kuuluvad lihaskiud on kõik ühte tüüpi ning kontraheeruvad alati korraga. Innerveeritavate lihaskiudude arv sõltub lihase funktsioonist: 1) suure täpsuse korral innerveeritavaid lihaskiude vähe, silmalihased: 1neuron = 15 lihaskiudu 2) skeletilihaste puhul enamasti 1neuron = 3000 lihaskiudu Lihase kontraktsioonijõud ja kiirus sõltub, milliseid motoorseid ühikuid korraga innerveeritakse
4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+ ) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks.Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga.Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents- paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni. Kontraktsioon- ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut
ja Na+ rohkem. Lihaskoe põhitüübid on skeletilihased, silelihased ja südamelihased. Lihasrakk koosneb lihaskiududest. Membraani laeng on positiivne väljaspool ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga. Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkoliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme koosneb kolmest faasist: latents, kontraktsioon, lõdvestus. Lihasrakk koosneb: Lihasfiiber ehk rakk. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast. Lihaskiu membraani nim sarkolemmiks, tsütoplasmat sarkoplasmaks
1. Mis on liigutusaparaat? .................organite ja kudede süsteem, mis moodustavad täidesaatva osa liigutusfunktsiooni teostavatest refleksidest...................... Ta koosneb: a......motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest............. b......skeleti vöötlihastest...................... c.......skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega..................... 2. Mis on motoorne ühik ja millest koosneb? - Närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element - Koosneb: motoneuronist ja tema poolt innerveeritavast lihaskiudude grupist 3. Nimeta lihaskiu müofilamendid: a. ......peenikesed, antiinfilamendid............ (võime liikude, mille tulemusena lihas lüheneb) b. ........jämedad, müosiinfilamendid...... (võime moodustada energiat) 4. Mis on sarkolemm? Elastne rakumembraan, mis ümbritseb lihaskiudu 5. Mis on sarkoplasma? Lihaskiu sisemuses olev tsütoplasma --- • Sarkoplasmaatiline maatriks- Vedelik, milles on lahustunud valgud, glükogeeni
Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+ ) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga (eraldatud mulguga, mida nim neuromuskulaarseks piluks).Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents- paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni. Kontraktsioon- ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut
Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga (eraldatud mulguga, mida nim neuromuskulaarseks piluks). Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents - paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni kontraktsioon - ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut
annaabi.ee 
