Kui küsida mis mind motiveerib tegema tööd. Kui pean tegema koduaias tööd siis mõtlen alati sellele, et tulemuseks on ju ilus aeg ja ka omal hea vaadata. Kui aga on palgaga töö, siis mõtlen loomulikult sellele, et töö saaks tehtud korralikult kuna selle eest on ettenähtud ka palk. Kindlasti peaks palk olema korralik, töökaaslased meeldivad, töökeskkond kaasaegne, tark ning normaalne ülemus. Kindlasti peaks olema ka huvitav töö ning mulle see sobima. Heaks motiveerijaks oleks loomulikult ka tunnustamine. Kui mind ikka tunnustatakse ja kiidetakse, eks ikka teen oma tööd parema meelega ning rõõmsamalt. Kui juba töökeskkond on vanamoeline ning töökaaslased ebameeldivad, siis ega ei ole küll meeldiv oma tööd teha. Samuti ei tohiks tööandja pidevalt norima minu töö kallal, isegi kui see on hästi tehtud. Ma teen alati oma tööd perfektselt ära, vähemalt üritan, kuna olen inimene, kellel peavad asjad olema reas ning kõik korralikult tehtud.
3.3 Kognitiivne lingvistika Kognitiivne lingvistika sündis 1970. aastatel USA ülikoolides ning tõusis 30 aastaga juhtivaks suunaks maailma keeleteaduses. Kognitiivne keeleteadus on seadnud eesmärgiks kirjeldada ja seletada igasuguste keelenähtuste olemust. (Õim, Tragel 2007: 103-104) Keelt käsitletakse kui keelekasutaja kogemustel ja teadmistel põhinevat nähtust. Niisuguses lähenemises on esikohal tähendus keeleväljendi sisuline pool. Keele vormilise poole (grammatika) motiveerijaks peetakse samuti tähendust. (Tragel 2002: 5) Keele kirjeldamisel ja seletamisel peetakse oluliseks järgmisi kognitiivseid võimeid: · võrdlemine (inimese võime maailma asju omavahel võrrelda); · tähelepanu; 7 · entsüklopeedilised teadmised (meie keeletarvitust mõjutab oluliselt see,mida me kõne all
Sotisaalsetungiga inimestele on 4 see vahend, et külastada pubi. Raha annab inimesel võimu, et saaks mõjutada teisi inimesi. · Inimvajaduste mudelite puhul aitab raha otseselt rahuldada alamaste vajadusi, kuid on kaudselt seotud ka kõrgema astme vajadustega. · Ootuste mudeli puhul võib raha olla tugevaks motiveerijaks, kui inimene seda väga soovib, usub oma edusse ülesandega ja on kindel, et paremale tegutsemisele järgneb rahaline hüvitis.Valentis puhul pole rahaga mõjutamine lihtne.Majanduslikult hästi kindlsutatud alluvale mõjub teatav palgatõus märksa vähem kui sellele, kellel on palk ainsaks olelusvahendiks, või sellele, kellel on südamelähedased hoopis teised väärtused · Õigluse probleem on hüvitise puhul väga kompleksne
ning oma tulemuse saad sa teada alles kuu aja pärast paberil seisvast aruandest. Keegli ja üldse spordi üks peamisi võlusid on vahetu tagasiside soorituse õnnestumise või ebaõnnestumise kohta. Ärimaailmas mängitakse just 'pimedate keeglit'. Juhtidel on tulemustele parem ligipääs, kuid töötajad tihtipeale ei tea, kas nende skoor on tagasihoidlik, keskpärane või väljapaistev. Reaalajas mõõtmine kujuneb töötajatele ja ka juhtidele endile oluliseks motiveerijaks, sest õnnestumine innustab. Kui müügitöötaja saab pidevalt infot oma klientide tellimuste, või oma päeva, nädala ja kuu tulemuste kohta, muutub tema töö mängulisemaks ning iga õnnestumine on kõigile kohe teada. Vahetu rõõm pärast kurikate kukkumist on ju võrreldamatult suurem, kui kuulõpu kokkuvõtte puhul. /8/ Üritused Suurepärane viis, kuidas jõuda hea koostööni, on head suhted
tähelepanelikult oma ja teiste sissetulekuid, et neid võrrelda. Sotsiaalsustungiga inimestele on see vahend, et külastada pubi või saada suure osamaksuga klubi liikmeks. Raha annab inimestele võimu, et ta saaks mõjutada teisi inimesi. 2. Inimvajaduste mudelite puhul aitab raha otseselt rahuldada alamastme vajadusi, kuid on kaudselt seotud ka kõrgema astme vajadustega. 3. Ootuste mudeli puhul võib raha olla tugevaks motiveerijaks, kui inimene seda väga soovib, usub oma edusse ülesandega toimetulekul ja on kindel, et paremale tegutsemisele järgneb rahaline hüvitus. 4. Õiglus- alluv tegutseb efektiivsemalt juhul, kui hüvitus vastab kuludele või selle mõnevõrra ületab. 5. Tähtsuse omistamise- seisukohalt seostavad alluvad edukat tegutsemist ja sellega kaasnevat hüvitust oma võimetega ja ebaedu raskete tingimustega, mille eest nad ei
d) tulemuste perioodilist mõõtmist. 4. Mida selgitab Herzberi kahe-faktori teooria? Herzberg väidab oma kahe faktori teoorias seda, et vaid mõned sisemised vajadused on motivaatoriteks (saavutused, tunnustus, isiklik areng, vastutus, karjäär- motivatsioonifaktorid), kuid nende puudumine ei tekita veel negatiivset suhtumist. Teiste vajaduste (organisatsiooni poliitika, juhtimine, suhted, töötingimused, turvalisus nn hügieenifaktorid) olemasolu ei ole otseseks motiveerijaks, kuid nende puudumine tekitab rahulolematust. Motivatsioonifaktorite abil saab tõsta rahulolu, hügieenifaktorite abil saab vähendada rahulolematust. 5. Miks on grupimõtlemise teema väga tähtis? Grupile on omane nn grupimõtlemine (Janis): Kindlusetunde illusioon grupis töötades väheneb keskkonna hädaohu tunnetus Ratsionaliseerimine liiga palju viidetakse aega oma otsuste kiitmiseks Usk oma grupi moraalsusse oma grupp tundub eetilisena, teised mitte
annaabi.ee 
