võimete realiseerimine keskkonna kontrollimine Sisemise motivatsiooni tugevus sõltub sellest, mil määral inimesed näevad oma tegevuse tulemusi nende poolt mõjutatavatena ja kontrollitavatena. Väline motivatsioon Väline motivatsioon käivitub baastarvete rahuldamisel ja välistele mõjutustele reageerides. Välise motivatsiooni korral on tavaliselt olulisem tasu kui tegevus ise. Eduelamus Inimese eesmärgipärast käitumist mõjutavad kaks põhilist motivatsiooniallikat: võime prognoosida oma käitumise tagajärgi inimene kasutab oma varasemaid kogemusi ja teadmisi tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine eesmärkidest kujunevad tegevuse kriteeriumid Enesetõhusus Valmisolek jõupingutusteks sõltub enesetõhususeootusest usust oma võimetesse. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkide saavutamise kogemusest. Enesetõhusus Usk oma võimetesse suureneb kui: eesmärgid on konkreetsed
arengule Laps sünnib esmaste bioloogiliste tarvetega nagu janu ja nälg. Mõni aeg hiljem ilmnevad kuus primaarset emotsiooni: rõõm, hirm, viha, kurbus, vastikustunne, üllatus. Nii tarbed kui neid saatvad emotsioonid motiveerivad käitumist. Paljud käitumismallid omandavad tingituse vahendusel sekundaarse tarbe funktsiooni. Eduelamuse rolli ja mehhanismikäitumist motiveeriva faktorina on uurinud BANDURA. Vastavalt tema teooriale mõjutab eesmärgipärast käitumist kaks põhilist motivatsiooniallikat. Esimene seostub inimese võimega prognoosida oma käitumise tagajärgi. Teiseks on tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine. BANDURA teooria kohaselt määrab inimese valmisoleku jõupingutuseks eesmärgi saavutamisel ja sellepoole püsiva liikumise tema eneseefektiivsuse ootus e usk oma võimesse saavutada eesmärk. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkidesaavutamise v mittesaavutamise kogemuste mõjul. 18
Laps sünnib esmaste bioloogiliste tarvetega nagu janu ja nälg. Mõni aeg hiljem ilmnevad kuus primaarset emotsiooni: rõõm, hirm, viha, kurbus, vastikustunne, üllatus. Nii tarbed kui neid saatvad emotsioonid motiveerivad käitumist. Paljud käitumismallid omandavad tingituse vahendusel sekundaarse tarbe funktsiooni. Eduelamuse rolli ja mehhanismikäitumist motiveeriva faktorina on uurinud BANDURA. Vastavalt tema teooriale mõjutab eesmärgipärast käitumist kaks põhilist motivatsiooniallikat. Esimene seostub inimese võimega prognoosida oma käitumise tagajärgi. Teiseks on tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine. BANDURA teooria kohaselt määrab inimese valmisoleku jõupingutuseks eesmärgi saavutamisel ja sellepoole püsiva liikumise tema eneseefektiivsuse ootus e usk oma võimesse saavutada eesmärk. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkidesaavutamise v mittesaavutamise kogemuste mõjul. 4. Sisemine ja välimine motivatsioon, nende konflikt.
- on ükskõiksem töö tegemise suhtes; 324. - käib ultimaatumeid nõudmas; 325. - lahkub töölt. 326. 12.Mis on enesemotivatsioon? · ...inimese võime panna ennast ise püüdlema teatud eesmärkide poole ilma välise surveta. · Enesemotivatsiooni tugevus sõltub sellest, mil määral inimesed näevad oma tegevuse tulemusi nende poolt mõjutatavatena ja kontrollitavatena. · Inimese enesemotivatsiooni tugevust mõjutavad kaks põhilist motivatsiooniallikat: 327. - võime prognoosida oma käitumise tagajärgi, st inimene kasutab oma varasemaid kogemusi ja teadmisi; 328. - tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine, st eesmärkidest kujunevad tegevuse kriteeriumid. 329. 330. Teema 7 1. Mis on organisatsioonikultuur? 331. Organisatsioonikultuur on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest org. lähtub oma igapäevases tegevuses (E.Schein). 332
seast Õpimotivatsiooni puhul ei saa arvestamata jätta seda kujundavate sotsiaalsete teguritega, mis on leidnud suurt tähelepanu klassi kui õpikeskkonna ja koolis valitsev õhkkond ja elupiirkonnas domineeriv mõju kooliõpingutesse. Motivatsiooni tõlgendamine biheivorismi, A.Bandura eduootuse kontseptsiooni ja tarvete teooriate valguses. Bandura teooriale mõjutab eesmärgipärast inimkäitumist kaks põhilist motivatsiooniallikat. Esimene seostub inimese võimega prognoosida oma käitumise tagajärgi, toetudes varasematele kogemustele, püüame hinnata, milliseks võiksid meie järgneva tegevuse tulemused kujuneda. "Kui ma kõvasti õpin, saan ma eksamil läbi!" Teiseks motivatsiooni allikaks on tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine. Töötades kindla eesmärgi nimel, kujutavad inimesed ette hüvesid, mis selle saavutamine kaasa toob, samuti seda, mis kaasneb ebaõnnestumisega Kui eesmärk tundub meile
Laps sünnib ilma esmaste bioloogiliste tarvetega nagu janu ja nälg. Mõni aeg hiljem ilmnevad kuus primaarset emotsiooni: rõõm, hirm, viha, kurbus, vastikustunne, üllatus. Nii tarbed kui neid saatvad emotsioonid motiveerivad käitumist. Paljud käitumismallid omandavad tingituse vahendusel sekundaarse tarbe funktsiooni. Eduelamuse rolli ja mehhanismi käitumist motiveeriva faktorina on uurinud BANDURA. Vastavalt tema teooriale mõjutab eesmärgipärast käitumist kaks põhilist motivatsiooniallikat. Esimene seostub inimese võimega prognoosida oma käitumise tagajärgi. Teiseks on tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine. BANDURA teooria kohaselt määrab inimese valmisoleku jõupingutuseks eesmärgi saavutamisel ja sellepoole püsiva liikumise tema eneseefektiivsuse ootus e usk oma võimesse saavutada eesmärk. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkide saavutamise v mittesaavutamise kogemuste mõjul
annaabi.ee 
