Motett Grete Küppar 10.B 2012 Mitmehäälne vokaalteos Arenes välja organumist 12.-13. sajandil Prantsusmaal Algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti Motetid võisid olla nii ilmalikud kui ka vaimulikud Ladinakeelse tekstiga Alumises hääles põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal Põhimeloodia kohal teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5 Ülemistel häältel olid kõigil erinevad tekstid ja ka häälte rütm oli erinev Keskaegsed motetid olid ühesuguseid rütmifiguure kordavad (isorütmilised) Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid Motetiks võisid ühineda kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõ...
Teose kohta on arvatud, et Machaut kirjutas selle 1360ndate aastate algupoolel Charles V kroonimiseks. Selle üle, kas see on tegelikult tsükliline tervikteos, on vaieldud. Kahtlust ei avaldata küll selle suhtes, et selle kõik osad kirjutas Machaut, küll aga selles osas, kas ta kavandas selle terviklikuna. Motetid Machau'lt on säilinud 23 motetti. Vaimuliku sisuga motetid ja 14. sajandi algul moodi läinud pidulikud ladinakeelsed pühendused väljapaistvatele isikutele on Machaut' motettide seas selgelt vähemuses ning enamiku (15) moodustavad prantsuskeelsete tekstidega tundelised armastuslaulud. Motetid on keerukaima laadiga teosed Machaut' loomingus. Neis võib imetleda ratsionaalset, lausa matemaatilist korda ning isorütmika täiuslikku valdamist, kuid selle korra ja tehnika oskas ta ühendada laulvate meloodiate ja tundelisusega, milles seisnebki tema geniaalsus. Ilmalik muusika peale motettide Machaut pani muusikasse ka enda ballaade
Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Põhimeloodia kohal olid teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5. Ülemistel häältel oli kõigil erinevad tekstid, samuti olid nad alumise häälega võrreldes liikuvamad. Keskaegsed motetid on isorütmilised ehk ühesuguseid rütmifiguure kordavad. Hiljem hakati ülemistesse häältesse kirjutama ilmalikke rahvakeelseid tekste, eriti luuletekste. Selle tulemusel keelati 13. sajandi lõpul motettide laulmine kirikus. Lisaks sisu ilmalikustumisele oli põhjuseks ka kompositsiooni keerukus. Motett muutus haritlaste seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis ta kirikusse tagasi, kõikides häältes gregooriuse koraali tekst. · Intermetso vahemäng · Nokturn- lühike instrumentaalpala (enamasti klaverile). Väljenduvad lüürilist meeleolu · Pastoraal on maaelu maalilisust kujutav karjaselaul, lamburielu kajastav lühiooper, ballett või pantomiim
Guillaume de Machaut u 1300-1377 · Elu seotud Reimsi linnaga. · Poliitiline karjäär. · 1340 kanoonik Reimsi katedraalis.' · Oma ajasti suurimaid luuletajaid. · Heliloominguga alustas küpses eas. · Viis väljakujunenud stiili täiuseni. · Kõige keerulisemad motetid (säil. 23) · Motett "Quant en moy" · Ratsionaalsus, matemaatiline kord. · Samas ekspressiivne, laulev meloodika ja tundeline väljenduslikkus. · Ilmalike motettide osa ülekaalus (armastuslaulud, pühendused väljapaistvatele isikutele · Ilmalik laul nimetatud ka viimaseks truvääriks. Looming siiski kunstiliselt lihvitud ja õpetatud kirjaviis. · Neljahäälne missatsükkel tema kuulsaim teos esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel "La messe de Nostre Dame". 6 osa. · Gloria missast "La messe de..." Muusika 14. sajandi Itaalilas Trecento
Veneetsia koolkonna iseloomulikud jooned : aluseks on Madalmaade koolkonna polüfooniline helikeel, pillide rohke kasutamine, pillide ja inimeste laiali paigutamine ruumides ( eri rõdudele). 15 -16 sajandi ilmalik muusika 16 sajand seltskonnamuusika sajand. Igal maal eri zanr ja helikeel. Tekst on oluline peab arusaama ja olema kuuldav. Teksti piltlikus ehk muusika püüab teksti illustreerida ( linnu laul, mere kohin jne) Prantsuse chansonid 16 saj. 16 saj. jätkati missade ja motettide kirjutamist Madalmaa koolkonna stiilis. Pierre Aitagnant 1 prantsuse nooditrükkal ilmutas üle 50 chansoni kogumiku pluss teised teosed. Populaarseim autor Clement Janequin, ta on eriti hinnatud oma kirjeldavate chansonite poolest. Itaalia ilmalik laul 16 sajand. Itaalias kujunesid omapärased zandrid. Rahvalikud laulutüübid : Frottola- paljudel erinevatel lauluvormidel, puhtalt õukondlik laulutüüp. Villanella- matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatud algelise kõlaga
Teksti piltlikkus, muusikas püüd teksti illustreerida. Teksti kõla (häälitsused, lindude laul, lahingukära, olmehääled ja kõlad jne). Madalmaade koolkonna heliloojate chanson. Josquin ,,Milles regrets" lähedus Madalmaade koolkonna polüfoonilise muusikaga polüfoonia (imitatsioon), rahulik meeleolu. Orlandus Lassus ,,Bon jour, mon coeur" lihtne homofooniline faktuur. Prantsuse chanson 16. sajandil. 16. saj. alguse prantsuse heliloojad jätkasid missade ja motettide kirjutamist Madalmaade koolkonna stiilis. 16. saj. I poole Pariisi ümbruses tegutsevad heliloojad kujundasid välja uut tüüpi chansoni. Pierre Attaignant 1. prantsuse nooditrükkal, ilmutas 1528 1552 üle 50 chansonikogumiku, kokku ~1500 laulu + veel teiste trükised. + veel tohutu hulk chansonide seadeid (nt lautole, häälele ja lautole, klavessiinile jne). Kuni 16. saj. II veerandini andsid chansoniloomingus ja kirikumuusikas tooni ühed ja samad heliloojad
(lk. 83) Põhjendas teoreetiliselt võimaluse kasutada kolmeosalise e. täieliku (Püha kolmainsus!) taktimõõdu kõrval ka kaheosalist. See uuendus tegi teoste rütmika vägagi keerukaks, tihti kasutati vahelduvat taktimõõtu ja polümeetriat (ehk mitmikmeetrum) - mitme erineva meetrumi kasutamine heliteose eri häältes. Kasutusele võeti isorütmika - meloodiat ja teksti mittearvestav rütmijärgnevuste kordumine (peamiselt motettide tugihääles tenoris) 7. Guillaume de Machaut (u.1300-1377) ars nova tuntum helilooja, esimene autori poolt kirjutatud missa, viimane truväär Tema loomingut tuntakse ars novast kõige enam - säilinud on 23 peamiselt ilmalikku motetti, muusikaajaloo esimene tervikteosena loodud missa autor. Tuntud ka luuletajana, lõi oma laulude tekstid ise. Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks
"Credo [Quarti toni]" "Gloria De beata virgine" "Sanctus De passione" "Sanctus D'ung aultre amer" "Credo Vilayge (I)" "Credo La belle se siet" (ilmselt Robert de Févin) Enamik neist tehnikatest, eriti "parafraseerimine" ja "parodeerimine" said 16. sajandi esimesel poolel standardiks. Josquin oli nende alal pioneer. Ta mitte ainult ei seganud erinevaid tehnikaid, vaid ka lõi need tehnikad. 2.2 Motetid Josquini motettide stiil varieerus peaaegu täielikust homofooniast rikkalikult kaunistatud kontrapunktiliste fantaasiateni. Paljud tema motetid on kirjutatud neljale häälele, selline koosseis kujunes normiks sajandivahetuse paiku. Samuti kirjutas ta uuenduslikuna motette viiele või kuuele häälele. Peaaegu kõigis tema motettides on näha mingi 10 kompositsiooniline piirang, nad ei ole vabalt komponeeritud. Neist mõnes on kasutatud
isorütmika Põhjendas teoreetiliselt võimaluse kasutada kolmeosalise e. täieliku (Püha kolmainsus!) taktimõõdu kõrval ka kaheosalist. See uuendus tegi teoste rütmika vägagi keerukaks, tihti kasutati vahelduvat taktimõõtu ja polümeetriat (ehk mitmikmeetrum) - mitme erineva meetrumi kasutamine heliteose eri häältes. Kasutusele võeti isorütmika - meloodiat ja teksti mittearvestav rütmijärgnevuste kordumine (peamiselt motettide tugihääles tenoris) 7. Guillaume de Machaut (u.1300-1377) ars nova tuntum helilooja, esimene autori poolt kirjutatud missa, viimane truväär. Tema loomingut tuntakse ars novast kõige enam - säilinud on 23 peamiselt ilmalikku motetti, muusikaajaloo esimene tervikteosena loodud missa autor. Tuntud ka luuletajana, lõi oma laulude tekstid ise. Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Teda on püütud muusikaloos näidata suure uuendajana,
Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Põhimeloodia kohal olid teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5. Ülemistel häältel oli kõigil erinevad tekstid, samuti olid nad alumise häälega võrreldes liikuvamad. Keskaegsed motetid on isorütmilised ehk ühesuguseid rütmifiguure kordavad. Hiljem hakati ülemistesse häältesse kirjutama ilmalikke rahvakeelseid tekste, eriti luuletekste. Selle tulemusel keelati 13. sajandi lõpul motettide laulmine kirikus. Lisaks sisu ilmalikustumisele oli põhjuseks ka kompositsiooni keerukus. Motett muutus haritlaste seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis ta kirikusse tagasi, kõikides häältes gregooriuse koraali tekst. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina. Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute
annaabi.ee 
