Neumad- noodimärgid, mis tähitavad 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi 5. Kuidas nimetati rüütlilaulikuid erinevates piirkondades? Missugune seos on rüütlilaulikutel rändlaulikutega. Kes olid vagandid? Lõuna- Prantsusmaa: trubadurid; Põhja -Prantsusmaa: truväärid; Saksamaa: minnesingerid Mõlemad idealiseerivad vaprust ja teisi mehelikke ideaale Vagandid- rändlaulikud keskaegsel Prantsusmaal 6. Mis on motett? Mida tähendab motetitehnika? Motett- Prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmehäälne ilmalik laul Motetitehnika- 7. Mõiste renessanss tähendus ja renessansi ajastu periodiseering. Renessanss- taasünniajastu: Ühiskondlik- poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas 14-16 saj. Renessanssi ajastu periodiseerimine- 8. Renessansiajastu olulisemad saavutused teaduses, kunstis, kirjanduses, arhitektuuris. Teadus- trükikunst, kompass, langevari, püssirohi ja nooditrüki tehnika
Prantsuse sansoon-valdavalt oli sansoon 4-häälne,komponeeritud üsna sarnaselt motetile,eristatakse kaht laulutüüpi:a)meloodilised ja sentimentaalsed,b)kiiretempolised ja lõbusad,enamasti on need armastuslaulud,kiire tempo Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos.Oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia,cantus firmus'e abil.Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles,renessanssiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust,enamasti oli selleks hoopis mõni tunutd ilmalik viis. Reekviem- on leinamissa,katoliku kiriku jumalateenistus,mida peetakse surnute mälestamiseks.Nii nagu missa,kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks.Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid,orkester ja orel.Ta koosneb
alustas Londonis oma inglisekeelsete teostega oratooriumi zanri kuulsaimaks heliloojaks Georg Friedrich Händel, kelle loomingusse omakorda kuulub 30 oratooriumi. Missa Üheks vokaalsümfooniliseks suurvormiks on missa. See on kõige esinduslikum zanr 15 ja 16.saj muusikas. Ta oli ordinaariumiosade tsükkel, mi solid tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmuse abil. Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles, renessanssiajastul laenati see meloodia harva gregoriuse laulust, enamasti oli selleks hoopis mõni tuntud ilmalik viis. Cantus firmusena kasutatud viis andis missale ka nime. Tulemused võisid olla üsna tavatud, näiteks "Relvastatud mees". Cantus-firmus-missa kõrval oli eriti oluline paroodiamissa, mille aluseks pole mitte ühehäälne viis, vaid terve polüfooniline teos, selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatut motet või ilmalik laul
(e meisterlike kiirete heliridadega). Ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt. Esindajad: Philipp de Monte, Orlandus Lassus missa, motett, chanson missa Kõige esinduslikum zanr 15 ja 16 saj muus.s oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil. Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles, renessanssiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust, enamasti oli selleks hoopis mõni tunutd ilmalik viis. Cantus-firmus-missa kõrval oli eriti 16 saj oluline nn paroodiamissa, mille aluseks pole mitte ühehäälne viis, vaid terve polüfooniline teos, selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. motett teine põhizanr, erineb oluliselt varasemast motetist
helistikke, dekoreeriti meloodiaid virtuoossete passazidega. Ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt. Esindajad: Philipp de Monte, Orlandus Lassus 2.4.1. missa, motett, chanson missa kõige esinduslikum zanr 15 ja 16 saj muus.s oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil. Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles, renessanssiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust, enamasti oli selleks hoopis mõni tunutd ilmalik viis. Cantus firmusena kasutatud viis andis missale ka nime, tulemused võisid olla üsna tavatud, nt "Relvastatud mees". Cantus-firmus-missa kõrval oli eriti 16 saj oluline nn paroodiamissa, mille aluseks pole mitte ühehäälne viis, vaid terve polüfooniline teos, selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul.
3 passiooni Matteuse, Luuka, Johannese 1665 1666. Nende stiil on askeetlik. Sellelaadseid teoseid esitati juba varem suurimate kirikupühade jumalateenistustel. Elu lõpul kirjutab palju 4-8 häälseid motette, mille stiil võiks olla iseloomilikum rohkem 16.sajandile. (tähtsaim motetikogum ,,Geistliche Chormusik" 1648, Nendes ta ühendab vana polüfooniatehnika 17.saj. ilmeka tekstideklamatsiooniga), ühendades neis Madalmaade KK polüfoonilise motetitehnika ja ilmeka tekstikäsitluse. Schütz muutus elu lõpul konservatiivsemaks. Oli andekas ka õigusteaduses. Ühendas suurepäraselt muusikas emotsionaalse väljenduse ratsionaalse range kompositsioonitehnikaga, olles nõnda eelkäija J. S. Bachile. 1.3 Kontsertstiil ja oratoorium. Suur pööre Euroopa muusikapildis toimus 1600-nda aasta paiku. Tekivad uued zanrid. 3 kõige tähtsamat: ooper, vokaalne ja instrumentaalne soolomuusika, orkestrimuusika. Tähtis koht uue
Muusikas on tekstist lähtuv, muusikat kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad. Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse, muutudes virtuoosseks ja kontsertlikuks zanriks, mida kapellide kutselised lauljad esitasid õukonna ees. Missa kõige esinduslikum zanr 15. ja 16. saj muusikas oli missa, ordinaariumi osade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil. Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles, renessansiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust, enamasti oli selleks hoopis mõni tuntud ilmalik viis. Cantus firmusena kasutatud viis andis missale ka nime, tulemused võisid olla üsna tavatud, nt "Relvastatud mees". Cantus-firmus-missa kõrval oli eriti 16. saj oluline nn paroodiamissa, mille aluseks pole mitte ühehäälne viis, vaid 3
annaabi.ee 
